KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 27. mai 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-1567 Haldusasi A.Y kaebus Harju Maakohtu kohtunikult mittevaralis

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega. ASJAOLUD

1. A.Y (kaebaja) esitas 18.03.2025 Harju Maakohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Maakohus tekitas kaebajale kahju sellega, et kaebaja oli sunnitud otsima seadusi Riigi Teatajas, mis oli kurnav ja psüühiliselt raske, sest kaebajal ei ole juriidilist haridust. Maakohus ei kontrollinud trahvi määramise aluseks olnud seaduse jõustumist.
2. Harju Maakohus registreeris kahju hüvitamise nõude hagina Eesti Vabariigi vastu Harju Maakohtu kaudu kahju hüvitamise nõudes (tsiviilasi nr 2-25-4219). Tsiviilasja menetlenud maakohtu kohtunik Anu Uritam keeldus 25.03.2025 määrusega kaebaja hagi menetlusse võtmast ja tagastas selle kaebajale, sest tegemist on haldusasjaga, mida maakohus ei ole pädev lahendama.
3. Kaebaja esitas 27.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harju Maakohtu kohtunik Anu Uritamilt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kaebajale jäeti määrus teatavaks tegemata. Ta sai sellest teada maakohtu kantselei poole pöördudes. Kohtunik rikkus kaebaja õigusi ja tekitas talle moraalset kahju, kui nimetas kaebaja kahju hüvitamise nõude ümber hagiks Eesti Vabariigi vastu. 3-25-1567 KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Riigivastutuse seaduse § 15 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.

1. Praegusel juhul ei ole halduskohtule teadaolevalt tsiviilasja nr 2-25-4219 menetlenud kohtunik Anu Uritam pannud toime kuritegu ja tema suhtes ei ole jõustunud kohtuotsust kuriteo toimepanemise kohta. Ka kaebaja ei ole sellele viidanud. Seetõttu puudub kaebajal õigus nõuda kohtumenetluse käigus väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist.
2. Halduskohtu pädevuses ei ole kontrollida teiste kohtute lahendite või menetluste õiguspärasust (

§ 4lg 1).

Selleks on menetlusosalisele ette nähtud edasikaebamise võimalus. Kui kaebaja ei nõustunud maakohtu määrusega, oli tal võimalik esitada selle peale määruskaebus ringkonnakohtule. Seda on määruse edasikaebamiskorras ka selgitatud. Kaebaja ei ole edasikaebamise võimalust kasutanud. Määrus on jõustunud.

1. Pealegi ei ole kaebaja õigusi kuidagi rikutud. Kaebaja kahju hüvitamise nõude käsitlemine hagina ei võtnud kaebajalt võimalust juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et kohus on kaebaja avaldust ekslikult tõlgendanud ja tal ei olnud kavatsust esitada hagi. Seda saab kaebaja ka praegu teha või esitada maakohtule uue kahju hüvitamise nõude.
2. Kohtute infosüsteemi andmetel tehti maakohtu 25.03.2025 määrus kaebajale avaliku e-toimiku kaudu nähtavaks samal päeval ja kaebajale tuli selle kohta e-posti aadressile teade. Elektroonilise kättetoimetamise võimaluse näeb ette tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 311 1 lg
3. Seega oli kaebajal alates 25.03.2025 võimalik internetis e-toimiku kaudu maakohtu määrusega tutvuda. Kaebaja ei toonud oma 18.03.2025 avalduses välja, et ta soovib kohtulahendit kindlasti paberkandjal, seetõttu oli elektrooniline kättetoimetamine lubatav ja põhjendatud.
4. Seega on kaebus ka ilmselgelt perspektiivitu. 10.

§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ 2