Obsah (13)

§ 407§ 173§ 162§ 163§ 138§ 139§ 4842§ 144§ 175§ 218§ 178§ 317§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Mark Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-102852 Tsiviilasi Aktiva Finance G

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

1. Hageja nõude aluseks on Placet Group OÜ (krediidiandja) ja kostja vahel 02.11.2022 sõlmitud tarbijakrediidileping nr SR
2. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et kostja on lepingu allkirjastanud, et lepingudokumendid on kostjale kättesaadavaks tehtud ning et lepingule oli lisatud Euroopa tarbijakrediidi teabeleht, mis koos lepingu põhitingimustega sisaldas VÕS §-s 404 nõutud teavet.
3. Kohus kontrollis hageja poolt välja toodud krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks olnud andmete alusel, et lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra, mis 02.11.2022 oli 48,90%.
4. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited krediidilimiidi kasutusse võtmise ning selle jäägi kohta.
5. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise osas on hageja esile toonud, et krediitkaardilepingu sõlmimise eel hinnati hageja väitel kostja krediidivõimelisust ja finantsolukorda laenutaotluses esitatud andmete, kostja pangakonto väljavõtte (periood 06.05.2022–02.11.2022) ning avalike andmebaaside (Taust.ee ja Creditinfo.ee) alusel. 3 Krediidiandja tuvastas kostja pangakonto väljavõtte alusel, et kostja keskmine töötasu laenu taotlemisele eelneval kuuel kuul oli 872,77 eurot ning kostja muud kohustused olid kokku 300 eurot. Majapidamiskuludeks arvestati 395 eurot. Sõlmitava lepingu kuumakse oli 29,27 eurot ja pärast kuumakse tasumist jäi kostjal vaba raha 148,50 eurot (872,77-300,00-395,00-29,27). Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud krediidiandjal kahtlust saadud andmete õigsuses ja krediidiandja jõudis järelduseni, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust 29,27 euro suuruseid kuumakseid.
6. Kohus loeb need väited kostja poolt omaks võetuks. Kohtul ei ole vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste põhjal alust asuda seisukohale, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda lepinguga võetud kohustusi täita.
7. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et Placet Group OÜ loovutas nõude aluseks olevast lepingust tulenevad nõuded hagejale ning kostjat on sellest teavitatud (kohtuotsuse p 2.3).
8. Hageja väitel on kostjal tasumata põhivõlg 423,90 eurot. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks kohtuotsuse punktides 2.2 ja 2.4 toodud hageja faktiväited põhivõla tasumise, maksetega viivitusse jäämise ja lepingu ülesütlemise teate saatmise kohta. Hageja väitel luges krediidiandaja lepingu erakorraliselt üles öelduks 25.08.
9. Otsuse tegemise ajaks on möödunud ka viimase osamakse tasumise tähtaeg, arvestades ka kostjale võimaldatud maksepuhkust. Tagastamata laenusumma tasumise nõue on seega muutunud sissenõutavaks ning kohus mõistab selle kostjalt välja.
10. Hageja on välja toonud, et lepingu alusel arvestas krediidiandja intressi 33,78% aastas lähtudes tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Hageja väitel on kostjal tasumata intress perioodi 10.06.2023–25.08.2023 eest kokku 40,33 eurot. Hageja on 15.04.2024 hagi täpsustuses esitanud ka täpse intressiarvestuse. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited intressikokkuleppe ja intressi tasumata jätmise kohta ning mõistab tasumata intressi kostjalt välja.
11. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise lepingus kokkulepitud intressiga võrdses määras, s.o 33,78% aastas, alates lepingu ülesütlemisest kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hagi esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivis (perioodi 26.08.2023–28.02.2024 eest) 73,30 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude.
12. Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 30 eurot. VÕS § 113 2 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et hageja saatis kostjale meeldetuletuskirjad kuupäevadel 07.09.2023, 04.10.2023 ja 13.12.
13. Meeldetuletuskirjade saatmise vahe on enam kui 7 päeva. Lisaks nõuab hageja muude makseviivitusega seotud kulude hüvitamist (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kohus peab põhjendatuks sissenõudmiskulude hüvitamist kolme tasulise meeldetuletuskirja saatmise eest ning jätab rahuldamata sissenõudmiskulude nõude muude makseviivitusega 4 seotud kulude osas. Kohus märgib, et nt nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud ning kontaktandmete otsingu ja päringu kulud sisalduvad vähemalt osaliselt juba meeldetuletuskirjade saatmise kuludes ja täiendavate kulude tekkimist iga võla sissenõudmisel ei saa eeldada. Hageja on hagis esitanud makseviivitusega seotud kulude tüüploetelu (mis kordub hageja esitatavates sarnastes hagides), välja toomata, milliseid toiminguid hageja konkreetse võlanõude sissenõudmiseks lisaks meeldetuletuskirjade saatmisele reaalselt tegi. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 113 2 lg 2 p 1 alusel välja mõista sissenõudmiskulud 25 eurot.
14. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 1132 lg 2 p 1 alusel. Menetluskulud 16.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

§ 163

lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldab hagi valdavas ulatuses ning jätab rahuldamata marginaalses osas (0,7% ulatuses hagi hinnast), jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

1. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 85), millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot (2 töötundi tunnihinnaga 169 eurot ilma käibemaksuta). Hageja palub kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
2. Kohtute Infosüsteemi andmetel on hageja asjas tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 175 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtu poolt kontrollitud ning tegemist on põhjendatud menetluskuluga.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 175 eurot. 19.

§ 4842alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot.

20. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on teinud järgmised tasustatud toimingud: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule (2 tundi). Kohtu hinnangul on esindaja ajakulu põhjendatud. Hagejat esindas menetluses

§ 218

lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on kohtupraktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (TlnRnKo 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja märgitud teenustasu 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades praeguse tsiviilasja olemust, vaidluse vähest keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul ülepaisutatud. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja 5 tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120 eurot. Seega on hagimenetluses kantud õigusabikulud põhjendatud 240 euro ulatuses (2×120). 21. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista kokku 435 eurot (175 + 20 + 240) ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 22. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg-s 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohtulahendi kättetoimetamine ja täitmine 23. Tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult

§ 317

lg 1 p 1 alusel.

§ 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. 24.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik 6