1-19-3419 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-3419 (19231600920) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilona B

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 kohus määrab: Jätta T.H tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Määrata Grandman Law Firm Advokaadibüroo OÜ-le makstava riigi õigusabi tasu suuruseks T.H-le Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 118 (ükssada kaheksateist) eurot ja 80 senti, sh käibemaks 19 (üheksateist) eurot ja 80 senti. Mõista T.H-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 118 (ükssada kaheksateist) eurot ja 80 senti, mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700050229 ning selgitus „T.H , 1-19-3419, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi 1 teada saama. 1-19-3419 Asjaolud ja menetluse käik 1. Harju Maakohtu 29.04.2019 otsusega tunnistati T.H süüdi

§ 199lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi. Kr

MS § 238 lg 2,

§ 65

lg 2, § 69 lg 7, § 68 lg 1 sätestatut kohaldades mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 2 kuud 25 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 28.04.

2. 25.09.2019 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid T.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla. T.H karistusaeg algas 28.04.2019, see lõppeb 23.07.2020 ning

§ 76lg 1 p 1 kohane tähtaeg saabus 27.09.2019.

T.H isikuandmetele tuginedes ei toeta vangla tema ennetähtaegset vabanemist ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta T.H ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Kohtuistungil avaldas T.H , et taotleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, nõustudes alluma elektroonilisele valvele ja kõigile teistele tingimustele. T.H avaldab, et edaspidi alkoholi tarbima ei hakka. Kinnipidamisasutuses viibib esimest korda ja kantav karistus on šokk. Vangistuse kandmise põhjuseks on alkoholi vargus. Varguse toimepanemise põhjuseks oli tol hetkel joomine ja puudus mõistmine toimepandud teost. Kinnipidamsiasutuses viibimise jooksul on jõudnud järele mõelda. Muutunud on see, et läbides Eluviisitreeningu mõistis kuidas ja kelle jaoks on vaja elada. T.H avaldab, et ei hakka enam kunagi alkoholi varastama ja on vaja ülal pidada 11 aastast tütart. Üldkasulikku tööd on teinud. Kui üldkasulikku tööd ei teinud, siis selle põhjuseks oli tervislik seisund ja alati oli esitatud asjakohase arstitõendi kriminaalhooldajale. Muud nõuded olid täidetud korrektselt. Alkoholi tarvitas üksi ja põhiliselt parkides. Tavatööl ei käinud, kuna on xxx. Vangistuses viibimise kestel tervislik seisund halvenenud ei ole, kuid ei saa sellist ravi nagu vabaduses. Vabaduses olles läheks tööle. Töökoha tõendit ei ole, kuid tööle võetaks, kuna töölisi võetakse tihti tööle. Vabaduses elaks koos vanematega, pärast koos elukaaslasega. Suhted vanematega on suurepärased, suhtlus toimib ka vangistuse tingimustes. Lisaks suhtleb kinnipeetav ka tütrega telefonitsi ja kirja teel. Alimente ei maksa, kuni on vanglas. Vabaduses olles maksis ülalpidamistoetust tütrele. Võlgnevus on tekkinud laenu eest, mis oli võetud kroonides ja tasutud on sellest 800 eurot. Lisaks on kohtunõuded/trahvid. Vangistuses viibimise ajal tööd ei ole teinud ja seda tervisliku seisundi põhjusel. Vabaduses viibides oli xxx. Esimene kriminaalkaristus oli seotud joobeseisundis juhtimise eest ja peale seda ei ole sõidukit juhtinud. Hilisemad karistused on seotud alkoholivargusega. Vangistuses olles on teinud lõpparve alkoholi tarvitamisega. Alkoholi tarvitamiseks isiklikku põhjust ei olnud. Vangistuses viibimisel on Eluviisitreeningul õpetatud, kuidas elada ilma alkoholita. Arstid on keelanud alkoholi tarvitamise, kuna see võib osutuda surma põhjuseks. T.H avaldab, et kahetseb toimepandut ja lubab et edaspidi elab korralikult, ei joo ega varasta.
3. Kinnipeetava kaitsja toetas esindatava seisukohta ja tõi täiendavalt välja, et T.H ennetähtaegse vabastamise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Olemas on kindel elukoht vanemate juures ja see vastab elektroonilise valve tingimustele. Töökoha kinnitus puudub, kuid on võimalus pöörduda Töötukassa poole ja sissetulekuks on ka saadav pension. Vanemad on valmis materiaalselt ja hingeliselt toetama oma poega. Peetud on läbirääkimisi potentsiaalse tööandjaga. T.H ei ole ohtlik ühiskonnale. Ka vangla ei ole oma seisukohas kategooriline, et T.H-d ei võiks vabastada. T.H käitumises on positiivseid momente. Kriminaalhooldaja pakutud tingimused on asjakohased. Kaitsja palus protokolliliselt suurendada tasutaotlust istungi aja mahu osas. 2 1-19-3419 MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase ja tema kaitsja seisukohad, leiab, et T.H tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. 7.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud sama seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus möönab, et T.H on ära kandnud kolmandiku mõistetud vangistusest ja on nõustunud alluma elektroonilisele valvele. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on T.H avaldatud elukohale võimalik kohaldada elektroonilise valve seadet ja korteri omanik on andnud nõustumuse T.H sinna elama asumiseks ühes elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Seega on elukoht T.H-l vabanemise järgselt olemas ning see vastab elektroonilise valveseadme rakendamise tingimustele. Nõustumuse soovitud elukohta elama asumiseks on andnud ka korteris elavad täisealised isikud. Seega tuleb nentida T.H puhul formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt T.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist. Vaatamata sellele, et esinevad formaalsed alused ennetähtaegseks vabastamiseks koos formaalse eelduste täidetusega elektroonilise valve kohaldamiseks leiab kohus, et T.H ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. 8. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal.

1. Esmalt märgib konnakohus, et T.H puhul on täidetud ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). T.H-l puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Nimetatut on võimalik isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustamisel positiivse asjaoluna arvesse võtta.
2. Saab nõustuda, et T.H käitumises vangistuses on mõndagi postiivset. T.H-le on vangistuse viibides võimaldatud töö tegemist majandustöödel abitööisena. T.H on töötamiseks asjakohase nõustumuse ka andnud, kuid tervislikust seisundist tulenevalt reaalselt tööd tegema ei ole asunud. Tervislik seisund on töö tegemisel osutunud takistuseks. Kahtlusteta on vangistuses töö tegemine ühiskonda sotsialiseerumisel suureks abiks ning T.H on ka avaldanud põhimõtteliselt nõusoleku töö tegemiseks. T.H on osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, mis aitab kaasa mõistmaks toime pandud teo keelatust. T.H on avaldanud soovi riigikeele kursustel osalemiseks. Lisaks on T.H-le vabanemisel tagatud elukoht ja toetava lähedasena vanemad, elukaaslane ja ülalpidamist vajav laps. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad olulise panuse T.H ennetähtaegseks vabastamiseks. 11.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, isiku varasemat elukäiku ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemist. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et M. 3 1-19-3419 T.H karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise.

1. T.H mõisteti süüdi varavastase kuriteo toimepanemises ja seejuures isikuna, kes on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh samalaadsete kuritegude eest, sh olles varem toime pannud vargusi. Mööda pole võimalik vaadata sellestki, et Harju Maakohtu 29.04.2019 kohtuotsuse süüdimõistmise aluseks olev tegu pole T.H üheks ja ainukeseks realiseerunud kuriteoks. Tutvudes T.H kriminaalasja materjalidega, järeldub sellest, et T.H pani talle süüks arvatud kuriteo toime ajal, mil ta oli Harju Maakohtu 26.06.2018 kohtuotsusega süüdi mõistetud samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest ning karistus oli mõistetud selgi korral kohtuotsuste kogumis vangistusega, kuid kohus pidas võimalikuks asendada T.H-le mõistetud vangistsus üldkasuliku tööga. Kohtuotsusest nähtuvalt on T.H seega lühikese ajaperioodi vältel peale Harju Maakohtu 26.06.2018 kohtuotsuse jõustumist käitunud taas viisil, kus talle oli põhjus esitada uus kuriteosüüdistus. Seega käitus T.H taas viisil, mis oli aluseks kriminaalmenetluse alustamisele. Ka kuriteo motiiv on olnud sama - soov varastada alkoholi ja suitsu. Eeltoodust järeldub, et T.H ei hinnanud ja väärtustanud kohtu usaldust kanda talle mõistetud karistus vabaduses olles. T.H , pannes uue kuriteo toime ajal, mil tal oli võimalus kanda karistus vabaduses olles, on näidanud oma suhtumist ümbritsevate isikute turvalisusse viisil, et esmatähtis on oma isiklik rahulolu – vajadus tarbida alkoholi ja suitsu ning rahaliste vahendite nappuse tõttu sobib soovitu hankimise viisiks ka vargus. Eeltoodust järeldub seegi, et T.H hindab kõrgelt oma hetkevajadusi ilma teadvustamata toimepandud teo tagajärgi. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib T.H naasta seegi kord ebaseadusliku ja teiste isikute elu ja tervist ohtu seadva tegevuse juurde. T.H on korduvalt süüdi mõistetud samaliigiliste süütegude toimepanemises ning talle on antud korduvalt võimalus kanda mõistetud karistus vabaduse tingimustes, see talle mingit mõju ei avaldanud, ning ikka ja jälle on ta asunud käituma teiste isikute õigusi rikkuval moel. Hinnates viidatud asjaolude pinnalt T.H usaldusväärsust ja seda, kas T.H positiivselt iseloomustavad ja tema vabastamist toetavad asjaolud kaaluvad üles tema varasema käitumise eksimused, siis leiab kohus, et T.H eksimus uue kuriteo toimepanemise ajal mil talle mõistetud karistus oli asendatud üldkasuliku töö tegemisega, on sedavõrd kaalukaks ja oluliseks eksimuseks, mis ei võimalda teda tingimisi ennetähtaegse vabastamise regulatsiooni korras vabastada. T.H ei ole osanud väärtustada teiste isikute õigust oma vara puutumatusele.
2. T.H ennetähtaegse vabastamise vastu räägib oht, et süüdimõistetu võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus sellega, et kuriteo toimepanemise põhjus on alkohol. T.H on väljendanud seisukohta, et soovib edaspidi alkoholi tarvitamisest loobuda. Siiski peab arvestama asjaoluga, et alkoholi ei ole T.H tarbinud vaid vangistuses viibimise ajal. Ka tuleb arvestada sellega, et T.H teadmine alkoholi laastavast mõjust tema tervisele ning arsti vastavate hoiatuste tegemine ei motiveerinud T.H-d hoiduma alkoholi tarbimisest. Alkoholi tarbimise soov viis aga kuriteo toimepanemisele. T.H-l puudub läbi praktilise elu kogemus, kas vabaduse tingimustes ta ka suudab hoiduda alkoholi tarbimisest. Senine elu seda näidanud ei ole. Teada on ka, et alkohoolsete jookide tarbimine on range režiimiga vangistuse tingimustes välistatud. Kohus on veendunud, et puuduvad tõsikindlad andmed, et kas T.H ka suudab vabaduses olles hoiduda alkoholi tarbimisest. T.H varasem käitumine seda lihtsalt ei kinnita. Kui alkoholi tarbimine on üheks riskifaktoriks kuritegude toimepanemisel, siis on olemas selline risk, mis erinevate asjaolude kokkulangemisel võib realiseeruda viisil, et taas on ohustatud isikute turvatunne. Ennetähtaegse vabanemise garantiiks ei ole ka elektroonilise valve kohaldamine, kuna see võimaldab kontrollida, kus isik viibib, kuid teada ei ole millega ta tegeleb. 4 1-19-3419 Üldiselt teadaolevaks saab lugeda asjaolu, et alkoholi tarbimisest vabanemine on pikk protsess ning vajab isikult kõrget enesemotivatsiooni leidmist. Kuid kui T.H on alkoholivaba elu elanud vaid vangistuses viibimise perioodil, siis puudub veendumus, et vabadusse siirdudes suudab hoiduda ühiskonnas olevatest ahvatlustest ning öelda kindlalt ei alkoholi tarbimisele. Seda enam, kui isiku käitumises esineb probleemide lahendamise oskuse puudus: mõtlematus ja oma käitumise õigustamine seoses alkoholiga. Kohtu ette ei ole toodud selliseid tõendeid, mis kinnitaksid T.H suutlikkust elada alkoholivabalt ka vanglast vabanemise järgselt. Ja nagu kohus juba viitas on teadaolev, et alkoholi tarvitamine vangistuse tingimustes on välistatud tugevdatud turvameetmete tõttu.
3. Põhjust on rõhutada, et T.H-l on võimalus asuda vabanemise korral elama oma vanemate juurde. Võimalus kooseluks elukaaslasega käesoleval juhul puudub. Iseloomustusest nähtuvalt ei soovi elukaaslasega koos elav lähisugulane, et T.H asuks nende juure elama. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et T.H käitumises, elukommetes või isiksuses on sellised iseloomujooned, mis ei ole sobilikud. On mõistetav, et kui isikule on senise elu jooksul olnud omane alkoholi tarbimine ja varguste toimepanemine, siis sellised tegevused ei ole usaldust tekitavad ning isikutel võib esineda soovi puudumine lähedaseks kokkupuuteks ja seda ühisel elupinnal.
4. Praeguse karistuse kandmise aluseks olnud teo pani T.H toime tingimustes, kus tal oli olemas kindel elukoht, toetavate lähedastena vanemad ja elukaaslane ning hooldamist vajav tütar. Ka nimetatud mõjurid ei taganud T.H õiguskuulekust, vaid kriisi ilmnemisel asus taas tegutsema teiste isikute vara kahjustava tegevusega. Seejuures oli lisaks alkoholi tarbimise soovile oli kuriteo toimepanemise põhjuseks rahaliste vahendite nappus. Iseloomustuse kohaselt on T.H-le võlakohustusi ca 7500 euro ulatuses. Sh on T.H ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kuna T.H sissetulekuks oli kuni karistuse kandmisele asumiseni saadav xxx ning lepingulist tööd T.H ei teinud, oli igakuine sissetulek napp. Ka ei ole T.H tegelenud tõsiselt töökoha otsimisega vangistuses olles. Asjakohast garantiikirja kohtule esitada ei ole olnud. T.H tervislik seisund ei ole suurepärane ning kohtule tutvumiseks esitatud toimikust nähtuvalt on T.H küll andnud põhimõttelise nõustumuse töö tegemiseks, kuid nõustumuse juures on pikalt kirjeldanud erinevaid esinevaid terviseprobleem, mis takistavad koristajatöö tegemist. Seega T.H võimalik vabanemisjärgne tööle asumine Tallinnas asuvas äriühingus xxx on kaheldav. Kohtu ette toodud andmed nende kogumis selleks kindlustunnet ei tekita. Seda enam, et T.H ei ole vangistuse tingmustes töökohustusi täitma asunud. Kuna T.H ei ole vangistuses töökohustusi täitnud, siis ei ole ta läbi isikliku kogemuse mõistnud, et ka kinnipidamisasutuses töötamisest saadavast töötasust on võimalik hüvitada olemasolevaid võlanõudeid. T.H sõnul kinnipidamisasutuses võlanõudeid ta hüvitanud ei ole, sh ei ole täitnud ka alaealise lapse ülalpdamiskohustust. Võttes arvesse, et T.H-le vangistuses ettenähtud tööülesandeid on olemuselt vaadeldavad lihtsate, füüsilist pingutust mittenõudvate tööülesannetena (vastavalt koristaja tööjuhendile: põrandate kuivpuhastus põrandaharja ja prügikühvliga (p 1.1); põrandate märgpuhastus narmasharja ja väänamise korviga (p 1.2); lapiga tolmu pühkimine horisontaalpindadelt, aknalaudadelt ja mööblilt (p 1.3); uste ja ukselinkide puhastamine ning ukseklaaside korrashoid lapi, vee ja klassipuhastusvahendiga (p 1.4.) ning seinte märgpuhastus lapi, vajadusel pesukäsna ja veega (p 1.4.)), ent nende ülesannete täitmine on osutunud tema tervislikust seisundist tulenevalt kas täielikult võimatuks või on nende täitmine (oluliselt) piiratud, siis jääb kohtule mõistmatuks, mil viisil ja kuidas on T.H-l võimalik vabanemisel asuda täitma talle tulevase võimaliku tööandja poolt määratavaid tööülesandeid firmas mis tegeleb metallitööga. T.H sõnul vajatakse metallitehasesse pidevalt laadijaid, laaduri- tõstukijuhte ning keevitajaid. On ilmselge, et lihtsamad koristaja ülesanded pole ligilähedaseltki võrreldavad T.H võimalike tulevaste tööülesannetega metallisektoris, tootmises, tõstukijuhi või keevitajana – need eeldavad lihtsamate koristajaülesannetega võrrelduna oluliselt suuremat füüsilist pingutust. Seega on kohus 5 1-19-3419 seisukohal, et kuigi T.H on avaldanud soovi vabanemisel saada töökoht, siis T.H kinnipidamisasutuses tema enda tervisekaebuste pinnalt tuvastatud tervisehädad tal neil ametikohtadel, mida talle vabanemisel garanteeritakse, töötada ei võimaldaks. Ühtlasi märgib kohus veelkord, et töökoha garantii puudub ja seeläbi ka töö kaudu saadavasse legaalse sissetuleku saamisesse tuleb suhtuda reservatsiooniga, millele ei saa ülemäärast positiivset kaalu anda. Märkimata ei saa jätta sedagi, et varasemas elus A. T.H-l stabiilne legaalne pikaajaline töölepinguline suhe on puudunud. Olemasolev kogemus on vaid vähene ja lühiajalise töötamise kaudu. Seaduskuulekaks eluks ei motiveerinud ka vahetult kinnipidamisele eelnevalt proovipäevale minemise kohustus. Teadmine, et edukas proovipäeva läbimine annab eelduse töölepingu sõlmimiseks A. T.H-le mõju ei avaldanud ning eelistatud tegevuseks oli alkoholi ja suituvarguse toimepanemine.
5. Eeltoodust järeldub, et A. T.H vabanemisjärgne seaduskuuleka elu perspektiiv vajab tugevdamist. A. T.H on vangistuses viibimise kestel alles enda jaoks lahti mõtestamise staadiumis, kuidas liikuda suunas, et elada seaduskuulekat elu ning varasemalt toime pandud kuriteod ja mõistetud karistused ei ole avaldanud sellist mõju, et A. T.H suudaks vabaduse tingimustes elada seaduskuulekat elu. Eeltoodud asjaolud annavad piisavalt suure ohukriteeriumi, mis välistavad A. T.H tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Et kohtul tekiks A. T.H suhtes usaldus suutlikusest hoiduda edaspidisest narkootikumide tarvitamisest peab vabanemise protsess olema järk-järguline. Läbi konkreetsete sammude peab A. T.H suutma näidata üles, et on suuteline seaduskuulekaks eluks. Lisaks sisemisele soovile ka läbi reaalsete tegude on A. T.H-l vaja näidata suutlikkust õiguskuulekaks eluks. Kuna aga A. T.H on oma käitumisega demonstreerinud hetkevajadusest lähtuvat tegutsemist, siis eeltoodud asjaolud annavad piisavalt suure ohukriteeriumi, mis välistavad A. T.H tingimisi enentähtaegse vabastamise elektroonilise valve alla.
6. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele A. T.H vabanemist toetavatele asjaoludele on toimiku pinnalt sedastatavad mitmed asjaolud, mis A. T.H ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja A. T.H valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
7. Seoses A. T.H suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid A. T.H varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse A. T.H just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole

RS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga.

1. T.H kaitsja Ilya Zuev esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks 97,20 euro suuruses summas, sh käibemaks 16,20 eurot. Kohtuistungil palus kaitsja määrata tasu kohtuistungil osaletud aja eest vastavalt tegelikult kulunud ajale. Taotluse kohaselt kulus advokaadil vangla ennetähtaegse vabastamise materjalidega tutvumiseks ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks 60 minutit, summas 54 eurot, kohtuistungi ajakuluks on 30 minutit, s.o 27 eurot.. Neile summadele lisandub käibemaks. Tegelik kohtuistungi kestus oli 50 minutit 6 1-19-3419 Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri
2. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-dest 1 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 118,80 eurot, sh käibemaks 19,80 eurot. Kõnealune menetluskulu kuulub T.H-lt välja mõistmisele KrMS § 180 lg 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ 7