← Eesti

4-24-986/34

Obsah (9)§ 132§ 19§ 5§ 123§ 110§ 69§ 65§ 70§ 150

4-24-986 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2024.a, Rapla Väärteoasja number 4-24-986 (263023005932) Kohtunik Endla Ülviste Väärteoasi F.M-i ka

§ 132p 1 kohus otsustas: 1.

Jätta F.M-i kaebus rahuldamata.

  1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna
  2. veebruari 2024.a otsus väärteoasjas nr 263023005932 muutmata.
  3. Rahatrahv tuleb tasuda
  4. veebruari 2024.a otsuses toodud arveldusarvele, märkides vastav viitenumber. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Kohtuotsuse ärakiri saata F.M-ile, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD 1

(6)4-24-986 Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
  1. juunil 2024.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus
  2. 24.12.2023.a koostati Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna patrullpolitseiniku Ave Kitsapea poolt väärteoprotokoll F.M-i suhtes väärteoasjas nr 263023005932, millest nähtuvalt tuvastati väärteomenetluses, et 24.12.2023.a kell 13.14 Raplas, Ülejõe-Ridaküla tee 1-l kilomeetril, juhtis F.M mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,33 mg/l, millega ületas lubatud alkoholipiirmäära. Sellise tegevusega rikkus F.M LS § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
  3. Kohtuvälise menetleja 23.02.2024.a otsusega tunnistati F.M süüdi LS § 224 lg 2 järgi ja määrati karistuseks rahatrahv 140 trahviühikut, s.o 560 eurot. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kõnealuse väärteomenetluse käigus ei ole menetlusnorme rikutud, sest 30.01.2024 tutvustati menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused (

§ 19), mida menetlusalune isik keeldus allkirjaga kinnitamast.

Samuti muudeti 30.01.2024 lahendi kättesaadavuse kuupäeva, milleks on 29.02.

  1. Menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud tõendusliku alkomeetri väljatrüki, korrakaitseseadus § 38 õiguste tutvustamise allkirjalehe, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime tahtlikult. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja leidis, et rahatrahv keskmisest väiksemas määras omab konkreetse menetlusaluse isiku asjas eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Menetlusaluse isiku kaebus
  2. 13.03.2024.a esitas F.M otsusele kaebuse, milles palub kohtul tühistada 23.02.2024.a väärteoasjas nr 263023005932 tehtud otsus, sest kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud seadust. Väärteoprotokolli koostamisel jäeti kaebuse esitajale tutvustamata tema õigused ja kohustused. Tegemist on olulise rikkumisega, sest

§ 5

p 1 kohaselt on kohtuväline menetleja kohustatud selgitama menetlustoimingut, rakendades menetlusosalisele toimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi. Lisaks on kohtuväline menetleja peale väärteoprotokolli koostamist, seda hiljem parandanud, muutes õigusnormi, mida kaebuse esitaja oma tegevusega rikkus. Menetlusaluse isiku, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohad kohtuistungil 4. Menetlusalune isik selgitas, et ta rikkumist ei vaidlusta, kuid kõiki tema õigusi ja kohustusi 2

(6)4-24-986 väärteoprotokolli koostamisel ette ei loetud ja lugeda ka ei antud. Teab, et tal on õigus esindajale ja vaidlustamisele. Ta kutsuti üle kuu hiljem politseisse, et annaks allkirja õigustele ja kohustustele, siis tutvustati õigusi ja kohustusi. Kaitsja jäi esitatud kaebuse juurde ja leidis, et tegemist oli olulise menetlusõiguse rikkumisega. Üle kuu ajase hilinemisega ei saa hakata vormistama väärteoprotokolli ja võtta allkirja asjade kohta, mis ammu juba juhtunud. 5. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas, et menetlejal on õigus väärteoprotokoll ka hiljem koostada, kuni rikkumise kohta on kõik tõendid kogutud. Kõnealuses asjas koostati väärteoprotokoll samal päeval, kuid allkiri oli puudu, kus peaks olema õiguste ja kohustustega tutvumine. Tunnistaja ütluste kohaselt telefoni teel menetlusalune isik tunnistas, et talle tutvustati õigusi ja kohustusi. Menetlusaluse isiku õigusi ei ole oluliselt rikutud sellega, kui ta kutsuti hiljem välja, selgitati põhjalikult veel õigusi ja kohustusi ning selgitati, et 30.01 hakkab jooksma vastulause kuupäev. Kohtuväline menetleja hinnangul ei ole tema õigusi ega menetlusõigust rikutud selliselt, et oleks vaja muuta kohtuvälise menetleja otsust. Kohtu seisukoht 6.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata

§-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada

§ 110

alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.

  1. Kohus, uurinud kirjalikke tõendeid, kuulanud ära tunnistaja, menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja, leiab, et väärteo toimepanemine F.M-i poolt on täielikult tõendamist leidnud ning temale määratud karistus on kooskõlas isiku süü suurusega, mõjutab teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning tagab õiguskorra kaitsmise huvid.
  2. Vaidlus puudub selles, et menetlusalune isik täitis oma tegevusega LS §-s 224 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu. F.M tunnistas kohtuvälises menetluses ja kohtuistungil, et ta juhtis 24.12.2023.a kella 13.14 ajal Ülejõe-Ridaküla tee 1-l kilomeetril mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades.
  3. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et 24.12.2023.a kella 13.14 ajal juhtis F.M Ülejõe-Ridaküla tee 1-l kilomeetril mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,38 mg/l ± 0,05 mg/l, seega mitte vähem kui 0,33 mg/l. 9.
  4. 24.12.2023.a kell 13:22 kuni 13:28 kasutati F.M-i seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE nr ARLK-
  5. Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem oli 0,38 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/0,05 mg/l arvestades oli lõplikuks mõõtetulemuseks 0,33 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Väljatrükk on allkirjastatud menetlusaluse isiku ja mõõtja poolt. Taolisest mõõtetulemusest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Ave Kitsapea, kes on läbinud mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning järgides seejuures mõõtemetoodikat. Joobeseisundi tuvastamisele allutati korrakaitse seaduse alusel F.M , kellele selgitati tema õigusi, toimingu põhjust ja eesmärki ning ta nõustus joobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga, ning andis selle kohta allkirja. /tl 1-2/ 9.
  6. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati F.M 3

(6)24.12.2023.a alates 4-24-986 kella 13.14 kuni aluse äralangemiseni mootorsõiduki Land Rover xxx juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et tema suust tuli alkoholi lõhna. F.M on otsuse omakäeliselt allkirjastanud, temal taotlusi ei olnud. /tl 3/ 9.
  1. 24.12.2023.a koostati Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna patrullpolitseiniku Ave Kitsapea poolt väärteoprotokoll F.M-i suhtes väärteoasjas nr
  2. F.M-i poolt väärteoprotokollis antud ütluste kohaselt jõi ta eelmisel õhtul, protokolli ärakirja sai kätte, kinnitas blokis „isikuandmed“ märgitud andmete õigsust ja andis selle kohta allkirja. Väärteoprotokolli pöördel, menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste tutvustamise osas, F.M-i allkiri puudub ning ta keeldus 30.01.2024.a tagantjärele allkirja andmast. 30.01.2024.a tegi kohtuväline menetleja väärteoprotokolli parandused, pikendas kohtuväline menetleja lahendi kättesaamise aega, s.o 29.02.2024.a, ja lisas

§ 19lg 1 p 41 kohase õiguse taotleda rahatrahvi tasumist või aresti kandmist ositi.

Samuti on väärteokirjelduses LS § 69 lg 2 nõuete rikkumine parandatud LS § 69 lg 3 nõuete rikkumiseks. /tl 5 ja tl 5 pöördel/ 9.

  1. Kohtuväline menetleja saatis 17.01.2024.a F.M-i e-posti aadressile kirja, mille manuses on väärteoprotokoll, koos palvega saada kinnitus, et menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi on talle tutvustatud. Väärteoasja kohtuvälise menetleja lahendi kättesaamise tähtaeg on 24.01.2024.a koostatud määruse kohaselt edasi lükatud ja hakanud kulgema alates menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega tutvumisest. F.M kutsuti politseisse 30.01.2024.a kell 9.00 menetlusaluse isikuna. /tl 7-10/ 08.02.2024.a esitas F.M vastulause, mille kohaselt väärteoprotokolli koostamisel ei tutvustatud talle õigusi ja kohustusi ning sellega on toime pandud oluline menetlusnormi rikkumine. Alust ei ole karistust määrata ja isegi kui leitakse, et esineb alus, siis rahaline karistus täidab oma eesmärgi. /tl 11-13/ 9.
  2. Tunnistaja Janno Tobi kohtuistungil antud ütluste kohaselt on tema F.M-i kõnealusel kuupäeval roolist tabanud ja indikaatorvahendiga puhutanud. Ave Kitsapeal oli jäänud õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta väärteoprotokolli tagaküljele allkiri võtmata. Tunnistaja võttis menetlusaluse isikuga ühendust telefoni teel ja sai teada, et õigusi ja kohustusi oli temale tutvustatud. 9.
  3. F.M kohtuistungil antud ütluste kohaselt oma rikkumist ei vaidlusta. Talle helistati politseist ja teavitati, et on ununenud protokolli koostamisel allkiri võtta, kas ta saaks Raplasse tulla ja allkirja anda. Ei mäleta, kas väärteoprotokolli koostamisel tutvustati temale menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi. Ei mäleta, et oleks konkreetselt tutvustatud neid punkte, mis on väärteoprotokollis. Väärteo protokolli koostamisel kõiki õigusi ja kohustusi ette ei loetud. Politseisse kohale tulles tutvustati õigusi ja kohustusi ning loeti need ka ette.
  4. Kohus, hinnanud väärteoasjas uuritud tõendid kogumis, leiab, et menetlusaluse isiku käitumises esinevad LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo tunnused. Menetlusalust isikut süüdistatakse LS § 224 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises. LS § 224 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. 4

(6)4-24-986 10.
  1. Kohtu hinnangul on F.M oma käitumisega täitnud LS §-s 224 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu. Puudub vaidlus selles, et F.M juhtis mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades. Ta on vahetult mootorsõiduki juhtimiselt tabatud. Väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et F.M juhtis mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,33 mg/l. Antud asjaolu kinnitab väärteotoimikus olev tõendusliku alkomeetri väljatrükk. Menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt tarbis ta eelmisel õhtul alkoholi. Tema väljahingatavast õhust tuvastati seaduslikult etanooli sisaldus 0,38 mg/l ± 0,05 mg/l, mis vastab LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivsele tunnusele alkoholisisalduse osas. 10.
  2. Kohtu hinnangul on F.M-i tahtlus väärteo toime panemises leidnud kinnitust. Menetlusalune isik juhtis kella 13.14 paiku päeval mootorsõidukit. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra ja eelnenud alkoholi tarvitamist, teadis menetlusalune isik juba üksnes elukogemuse põhjal, et tal on sõiduki juhtimine keelatud, kuid sellegipoolest võttis ta ette sõidu asulas päevasel ajal. Taoline asjaolu viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik asus mootorsõidukit juhile keelatud seisundis juhtima teadlikult ja tahtlikult, seega on süütegu toime pandud kavatsetult. 10.
  3. Kohus ei tuvastanud ühtegi F.M-i teo õigusvastasust või tema süüd välistavat asjaolu. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.
  4. Kohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja poolt F.M-ile mõistetud karistus tema süü suurusele. Kohtuväline menetleja on põhjendatult leidnud, et piisab põhikaristusena rahatrahvi kohaldamisest keskmisest väiksemas määras. Varem karistamata F.M-il tuvastati väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,38 mg/l ± 0,05 mg/l. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmine, kuivõrd tegemist on alkoholisisaldusega, mis on lähedane LS § 224 lg 2 sätestatud alkoholisisalduse keskmisele määrale. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ka selles, et mootorsõiduki juhtima asumine lubatud alkoholi piirmäära oluliselt ületavas seisundis näitas F.M-i suhtumist liikluskorda ja -ohutusse.
  5. Menetlusalusele isikule on tema õiguste selgitamine ausa menetluse üks eeldusi ja menetleja peab täitma seda ülesannet väga kohustundlikult. Üldjuhul tuleb õiguste- ja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga (RKKK 3-1-1-6-07 p 6). 12.
  6. Kohus leiab, et õiguste ja kohustuste tutvustamise kohustus vastavalt

§ 5

, § 19 lasus kohtuvälisel menetlejal hetkel kui ilmnesid väärteo tunnused ja alustati esimese menetlustoiminguga väärteomenetluse läbi viimist. Kirjalike tõendite alusel, milleks on F.M-i sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine, joobeseisundi tuvastamisele allutamisel tema õiguste selgitamine ja tõendusliku alkomeetri väljatrüki tutvustamine, koos menetlusaluselt isikult vastavate allkirjade võtmisega, teadis F.M toimingute eesmärki ja oma õigusi KorS § 38 alusel enne tõendusliku alkomeetriga joobe tuvastamist. Tunnistaja Janno Tobi ütluste kohaselt kinnitas F.M ka temale telefoni teel, et menetlust läbi viinud ametnik oli viisakas ning tutvustas tema õigusi ja kohustusi. 5

(6)4-24-986 12.2. Menetlusalusele isiku üks põhilistest õigustest on õigus anda ütlusi väärteo toimepanemise kohta, mis protokollitakse ülekuulamisprotokolli plangil või väärteoprotokollis. Käesoleval juhul toimus ütluste andmine

§ 69

lg 2 p 3 kohaselt väärteoprotokollis.

§ 69

lg 1 p 8 kohaselt tuleb väärteoprotokolli märkida teave selle kohta, et menetlusalusele isikule on tehtud

§-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks. Samamoodi

§ 65

lg 2 p 2 regulatsiooni kohaselt tuleb menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokolli märkida menetlusalusele isikule tema õiguste ja kohustuste teatavaks tegemine vastavalt

§-le 19, millega tutvumise kohta annab menetlusalune isik ülekuulamisprotokollile eraldi allkirja. Seega toimub

§-s 19 sätestatud õiguste ja kohustuste menetlusalusele isikule teatavaks tegemine menetlusaluse isiku menetlustoimingule allutamisel. 12.3. F.M-i ütluste kohaselt ta teab enda õigusi, kuid korrektselt väärteoprotokolli koostamisel talle neid ette ei loetud ja lugeda ei antud. Väärteoprotokolli esilehel on teave selle kohta, et menetlusalusele isikule on tehtud

§-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks blokis „isikuandmed“. Seejärel on F.M andnud ütlused ja allkirjaga kinnitanud blokis „isikuandmed“ märgitud andmete õigsust, st F.M on allkirjaga kinnitanud, et

§-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused on talle teatavaks tehtud 24.12.2023.a. /tl 5/ Väärteoprotokolli pöördel puudub menetlusaluse isiku allkiri, temale õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta. 30.01.2024.a on väärteoprotokollist, kutsest ja menetlusaluse isiku enda ütlustest nähtuvalt on tema õigusi ja kohustusi veelkord tutvustatud ning tehtud teatavaks uus lahendi kättesaadavuse aeg, s.o 29.02.2024.a.

§ 70

lg-te 4 ja 5 kohaselt tuli protokolli märkida lahendi kättesaadavaks tegemise päev, mis ei või olla hilisem kui 30 päeva protokolli kätteandmisest. 12.4. Praegusel juhul nähtub väärteoprotokollist, et see on koostatud 24.12.2023.a ning 30.01.2024.a on sinna parandused sisse viidud. Kohtuväline menetleja on lisanud muutuste kuupäeva ja oma allkirja. Parandatud väärteoprotokoll anti samal päeval uuesti ka menetlusalusele isikule ning sellest ajast hakati lugema kohtuvälise menetleja lahendi kättesaamise aega. 12.5.

§ 150lg 1 sätestab, millistel juhtudel on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud.

Kohus ei tuvastanud praeguses väärteoasjas ühtegi

§ 150

lg-s 1 nimetatud asjaolu, mis oleksid käsitatavad väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena.

§ 150

lg 2 kohaselt võib kohus tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse. Kohtuväline menetleja on kinnitanud kogu menetluse vältel, et allkiri väärteoprotokolli pöördele unustati võtta ja kohtuväline menetleja on teinud endast kõik oleneva, et see minetus heastada. Kohtu hinnangul kohtuväline menetleja ei rikkunud menetlustoimingut tegema asudes ning väärteoprotokolli koostades teadlikult ja tahtlikult menetlusõigust. 13. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud selliseid menetlus- ja materiaalõiguse ebaõigeid kohaldamisi, millega kaasneks kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohus jätab rahuldamata F.M-i kaebuse ning jätab Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 23.02.2024.a üldmenetluse otsuse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.