Obsah (8)

§ 440§ 444§ 468§ 445§ 162§ 168§ 164§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Otsuse tegemise aeg ja koht Valga kohtumaja kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-24-18842 Tsi

) § 197 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD

1. L.K. (hageja) esitas 12.12.2023 Tartu Maakohtule hagi P.K. (kostja I) ja M.J.-i (kostja II) vastu osaühingu osa tagastamiseks vajalike tahteavalduste tegemise nõudes ja Eesti väärtpaberite registris ühise konto avamiseks vajalike tahteavalduste tegemise nõudes.
2. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja I abielus alates
3. aastast ning abikaasade vahel kehtib varaühisuse varasuhe. XXX OÜ (rk XXX) kanti äriregistrisse XX.XX.XXXX. Hageja ja kostja I abielu on faktiliselt lõppenud, kuid kestab õiguslikult veel edasi. Äriregistri andmetest nähtuvalt viis kostja I XXX OÜ osad .XX.XX.XXXX Eesti väärtpaberite registrisse. Kostja I võõrandas 15.11.2023 XXX OÜ osast 2% kostjale II (kostja I elukaaslane). Hagejale sellest keegi ei teatanud, hageja nõusolekut selleks tehinguks ei küsitud. Seega on kostja I võõrandanud hageja ja kostja I ühisvarasse kuuluvast XXX OÜ osast osa ilma hageja nõusolekuta. XXX OÜ osast osa võõrandamise käsutustehing on PKS § 31 lg 1 kohaselt tühine ning hageja saab esitada kostja I vastu nõude XXX OÜ osa ühisvarasse tagastamiseks vajalike tahteavalduste asendamiseks PKS § 28 lg 4 alusel. Kostja II suhtes saab hageja aga nõuda XXX OÜ osa ühisvarasse tagastamist ja selleks vajalikke tahteavaldusi soorituskondiktsiooni järgi VÕS § 1028 jj kohaselt. Hageja taotles kohustada: - - P.K.-d tegema tahteavaldus Eesti väärtpaberite registri pidajale, et avada ühine väärtpaberikonto P.K. ja L.K. nimele või alternatiivselt L.K. nimele; P.K.-d tegema tahteavaldus Eesti väärtpaberite registrile kustutada XXX OÜ osanike nimekirjast 2505 eurose nimiväärtusega osa omajana ning kanda P.K. ja L.K. XXX OÜ osanike nimekirja nimetatud osa ühiste omajatena, kandes XXX OÜ osa P.K. ja L.K., alternatiivselt L.K., nimele avatud väärtpaberikontole; M.J.-i tegema tahteavaldus Eesti väärtpaberite registri pidajale kustutada M.J. XXX OÜ osanike nimekirjast 51 eurose nimiväärtusega osa omajana ning kanda P.K. ja L.K. XXX Lk 2 / 3 2-24-18842 OÜ osanike nimekirja nimetatud osa ühiste omajatena, kandes XXX OÜ 51 eurose osa P.K. ja L.K., alternatiivselt L.K., nimele avatud väärtpaberikontole.
4. Tartu Maakohtu 13.12.2024 määrusega arestiti ja blokeeriti kostjate nimele registreeritud XXX OÜ osad ja saadeti hagi tagamise määrus täitmiseks registripidajale.
5. Tartu Maakohtu 14.01.2025 määrusega võeti menetlusse L.K. hagi P.K. ja M.J.-i vastu nõuetega: 1) kohustada P.K.-d tahteavalduse tegemiseks Eesti väärtpaberite registrile ühise väärtpaberikonto avamiseks L.K.-ga, P.K. kustutamiseks osanike nimekirjast osaühingu XXX 2505 eurose nimiväärtusega osa omajana ja L.K. ja P.K. osaühingu XXX 2505 eurose nimiväärtusega osa ühiste omanikena nimekirja kandmiseks ja selle L.K. ja P.K. ühisele väärtpaberikontole kandmiseks ning 2) kohustada M.J.-i tahteavalduse tegemiseks Eesti väärtpaberite registrile M.J.-i kustutamiseks osanike nimekirjast osaühingu XXX 51 eurose nimiväärtusega osa omajana ja L.K. ja P.K. osaühingu XXX 51 eurose nimiväärtusega osa ühiste omanikena nimekirja kandmiseks ja selle L.K. ja P.K. ühisele väärtpaberikontole kandmiseks.
6. Kostjad võtsid 04.02.2025 esitatud ühises vastuses hagi õigeks. PÕHJENDUSED
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega tuleb hagi rahuldada.

§ 440

lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

§ 444

lg 3 sätestab, et hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. 7.

§ 468

lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 8.

§ 445

lg 2 kohaselt jätab kohus hagi rahuldamisel hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Hagi tagamise jätkumine on lahendi täitmise tagamiseks vajalik, et osa saaks tagastatud hageja ja kostja I ühisvara hulka. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist. 9. Hageja soovib

§ 162lg 1 alusel kulude jätmist kostjate kanda.

Hageja õigusabikulu on 1350 eurot koos käibemaksuga ning tasutud riigilõiv 910 eurot. Kuigi see teeb kokku 2260 eurot, taotleb hageja 2890 euro väljamõistmist. 10. Kostjad võtsid hagi kohe õigeks ning leiavad, et nad ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 11.

§ 164

lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 102lg 1 lähtudes on tegemist abieluasjaga.

Kohus jätab seetõttu menetluskulud poolte endi kanda. Seda ei saa pidada ebaõiglaseks, sest asjaoludest nähtuvalt oli tegemist poolte ühisvaraga seotud vaidlusega, mistõttu ka menetluskulud on kantud ühisvara arvel. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Lk 3 / 3