Kaebaja kinnitab, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest ning on halduskohtu antud vastavasisulistest selgitusest aru saanud (dtl 110). 4.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kaebajale tehtud ettekirjutus, mis sisaldub 04.02.2025 kontrollaktis (dtl 15) on kehtetuks tunnistatud. Seega on kaebaja oma kaebuse eesmärgi saavutanud. 1
lg 4 ja HMS § 87 lg 2 sätestavad, et vaideotsuse tühistamist saab nõuda üksnes koos haldusakti endaga või eraldiseisvalt siis, kui vaideotsus rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Kuigi vaideotsuse jätkuva kehtivusega võib kaasneda väiksem õiguslik ebaselgus, puudub siiski ettekirjutuse kehtivuse lõppemisega haldusakt, millest tuleneks kaebajale kohustusi või keelde ning mida oleks võimalik kaebaja suhtes (sund)täita. Eeltoodust tulenevalt saab kohus kohtuasja menetluse
Kohus kordab, et halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta (
5. Kohus tagastab kaebajale
Kohus leiab, et
lg 5 p-d 2-4 reguleerivad juhtusid, kus kohus jätab isiku taotletud tegevuse tegemata, st esineb alus, mille tõttu jäi kaebus, taotlus või avaldus sisuliselt lahendamata. Osas, milles riigilõivustatud taotlus on sisuliselt läbi vaadatud ja lahendatud, ei ole võimalik riigilõivu tagastada. Samast arusaamast lähtub ka RLS § 15 muude riigilõivustatavate toimingute osas. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv lugeda osaks kaebaja menetluskuludest, mis ei kuulu tagastamisele ning mille jaotuse ja väljamõistmise üle kohus järgnevalt otsustab. 6. Kui kohus lõpetab menetluse
lg 1 p 4 alusel ning kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine oli tingitud kaebuse esitamisest, jäävad menetluskulud vastustaja kanda (
Käesolevas asjas on ettekirjutuse tühistamine vastustaja seisukohti (dtl 101) arvestades seotud kaebuse esitamisega. Kaebaja on tasunud esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 20 eurot. Kohus on esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt lahendanud. Seega tuleb riigilõiv vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Lisaks on kaebaja taotlenud menetluskulude väljamõistmist kogusummas 470,08 eurot kokku 2,4 töötunni eest (dtl 111). Kaebajal on õigusteadmistega esindaja alates 07.05.2025 (dtl 83). Kokku vähem kui 3 tundi asja materjalidega tutvumiseks ja kohtule seisukohtade esitamiseks ei saa pidada ilmselgelt ülemääraseks. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista kokku menetluskulud summas 490,08 eurot (470,08+20). 7.
lg 4 kohaselt kehtib esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.