Obsah (6)

§ 101§ 97§ 100§ 102§ 98§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 09.06.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-4764 Tsiv

§ 101lg 7), mis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda

1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) ja lasterikka pere toetuse (PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest.
2. Käesoleva otsuse resolutsiooni p-des 4 ja 7 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu
3. kuupäevaks C kontole nr XXXXXXX.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate esitatud väited ja nõue
5. Kostja on hagejate isa. Pärast vanemate kooselu lõppemist jäid hagejad elama oma emaga, peres kasvab veel üks alaealine laps, so hagejate vanem vend. Pooltel ei ole õnnestunud elatise tasumise osas kokku leppida, kostja on tasunud elatist ebapiisavalt ja ebaregulaarselt. Hageja I igakuised vajadused on 700-859 eurot kuus ning hagejal II 600-733 eurot kuus (sh eluase 326,65 eurot, toit 100 eurot, side 10 eurot, tervishoid 10 eurot, hügieen 10 eurot, riided-jalanõud 50 eurot, meelelahutus 105 eurot, juuksur 12 eurot; hagejal I on täiendavalt kulud logopeedile 136 eurot kuus ja massaažile 100 eurot kuus ning hagejal II kulub täiendavalt seoses kooliga 15 eurot kuus ja karate trenniga 45 eurot kuus). Hagejad viibivad kostja juures keskmiselt 2-4 kalendripäeva kuus. Mõned kuud pooled üldse ei kohtu ega suhtle. 1.
6. Hageja I palub kostjalt hageja I kasuks välja mõista elatisevõlgnevuse perioodi 01.10.2023 kuni 21.03.2024 eest 541,22 eurot ning igakuise elatise alates 22.03.2024 kuni täisealiseks saamiseni

§ 101-järgses muutuvas määras, mis hagi esitamise seisuga oli 222,83 eurot kuus.

1.2. Hageja II palub kostjalt hageja II kasuks välja mõista elatisevõlgnevuse perioodi 01.10.2023 kuni 21.03.2024 eest 541,22 eurot ning igakuise elatise alates 22.03.2024 kuni täisealiseks saamiseni

§ 101-järgses muutuvas määras, mis hagi esitamise seisuga oli 180,91 eurot kuus.

Kostja seisukohad 2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjal ei ole võimalik anda ülalpidamist nõutud ulatuses, sest kostja toetab ka oma tütart Xt tasudes talle ca 180 eurot kuus ning makstes tema interneti ja elektri eest. Kostja on andnud ülalpidamist ka vahetult - hageja I viibis jaanuaris ja veebruaris 2024 kostja juures kokku 21 päeva, perioodil 01.10.2023 kuni 21.03.2024 tasus kostja elatist kokku 2 072 eurot 2 ning hageja I karate eest 300 eurot. Kui lapsed käivad külas, siis kostja ostab neile erinevaid asju. Kostja on nõus elatist tasuma, kuid vähemates summades, sj tuleks arvestada ka riigi poolt makstavat toetust. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused 3.

(perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

§ 97p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Nähtuvalt hagile lisatud sünnitõendist (dtl 31-32) on kostja hagejate isa, mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist. 4.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hagejad elavad oma ema juures. 5. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). 6.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2023 on indekseeritud baassumma 249,78 eurot, alates 01.04.2024.a. 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot. 7.

§ 101

lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus, alates kolmandast lapsest 100 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). Tulenevalt PHS § 21 lg 2 oli lasterikka pere toetus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 2023. a-l. 650 eurot kuus, alates 01.01.2024 on 450 eurot kuus. 8.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled on välja toonud, et hageja I viibis kostja juures 2024.a. algul pikemalt (hagejate väitel 14 päeva, kostja väitel jaanuaris ja veebruaris kokku 21 päeva), kuid pooled ei vaidle, et aasta keskmisena ei viibi hagejad kostja juures vähemalt seitse ööpäeva ühes kuus. 9.

§ 101

lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagejate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat. 10.

§ 101

lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: hageja I - alates 01.10.2023 kuni 31.12.2023.a. 206,16 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) - 54,17 (pool poolest lasterikka pere toetusest 650 : 2 : 2 : 3 last); 3 - alates 01.01.2024 kuni 31.03.2024.a. 222,83 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) - 37,5 (pool poolest lasterikka pere toetusest 450 : 2 : 2 : 3 last)); - alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025.a. 250,22 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) -37,5); - alates 01.04.2025.a. 264,24 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) -37,5); hageja II - alates 01.10.2023 kuni 31.12.2023.a. 166,74 eurot kuus ((249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) - 54,17 (pool poolest lasterikka pere toetusest 650 : 2 : 2 : 3 last) x 0,85); - alates 01.01.2024 kuni 31.03.2024.a. 180,91 eurot kuus ((249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) - 37,5 (pool poolest lasterikka pere toetusest 450 : 2 : 2 : 3 last) x 0,85); - alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025.a. 204,19 eurot kuus ((272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) -37,5) x 0,85); - alates 01.04.2025.a. 216,10 eurot kuus ((282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) -37,5) x 0,85). 11. Tulenevalt

§ 102

lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 12. Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis võiksid anda alust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla

§ 101-järgse ulatuse.

Kostja on välja toonud, et ta toetab ka oma tütart Xt, kuid nähtuvalt rahvastikuregistrist on X täisealine, ta sai täisealiseks 20.02.2024. Tulenevalt

§ 98

lg 1 kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. 13. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike; piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (2-16-100215, p 20). Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud ühtegi objektiivset, kostjast sõltumatut asjaolu, mis takistaks tal piisava sissetuleku teenimist, et anda hagejatele ülalpidamist vähemalt

§ 101-järgses ulatuses.

14.

§ 108

kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 15. Hagejad on ka oma tagasiulatuva nõude esitanud

§ 101-järgses ulatuses.

Kostjal oli 01.10.2023-21.03.2024 perioodil kohustus anda hagejale I ülalpidamist vähemalt 1 215,09 eurot ((206,16 x 3) + (222,83 x 2) + (222,83 : 31 x 21)) ning hagejale II 984,59 eurot ((166,74 x 3) + (180,91 x 2) + (180,91 : 31 x 21)). Elatise tasumise kohta perioodil enne hagi esitamist esitas kostja konto väljavõtte (dtl 45), millest nähtuvad maksed kogusummas 2 076,50 eurot. Pooled ei vaidle, et tegemist on maksetega laste ülalpidamiseks. Maksete, mille kogusumma on 275,50 eurot, selgitustes on viidatud ainult hagejale II; ülejäänud maksetes, mille kogusumma on 1 801 eurot, on viidatud mõlemale hagejale, võrdsel jagamisel on kummalegi hagejale antud ülalpidamist 900,5 eurot. Hageja I sai seega kokku elatisemakseid 900,5 eurot ning hageja II 1 176 eurot. Kostja on 4 välja toonud, et tasus hageja I karatetrenni eest 300 eurot, kohus tuvastab konto väljavõttelt (dtl 46), et 2023.a. detsembris ja 2024.a. veebruaris tasus kostja spordiklubile Edu-do viitega hagejale I 150 eurot, so kokku 300 eurot. Pooled ei vaidle, et 2023.a. lõpust kuni 2024.a. alguseni elas hageja I kostja juures vähemalt 14 päeva. Seoses sellega andis kostja hagejale I ülalpidamist vahetult. Kohus asub seisukohale, et 01.10.2023-21.03.2024 perioodil on kostja andnud kummalegi hagejale ülalpidamist vähemalt

§ 101-järgses ulatuses.

Kohus jätab nõuded elatisevõlgnevuste välja mõistmiseks perioodi 01.10.2023-21.03.2024 eest rahuldamata. 16. Kohus rahuldab hagi osas, milles hagejad on taotlenud elatise välja mõistmist alates hagi esitamisest 22.03.2024

§ 101järgses muutuvas määras.

Kohus arvestab elatisevõlgnevuse välja kohtuotsuse tegemise seisuga. Vastusena kohtu 28.03.2025 ning 03.06.2025 nõuetele kostja ei toonud välja, et ta oleks käesoleva menetluse kestel mingilgi määral elatist tasunud.

§ 100lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

17. Perioodi 22.03.2024 - 30.06.2025 eest tuli kostjal anda hagejale I ülalpidamist 3 867,24 eurot ((märts 24: 222,83:31x10p) + (250,22 x 12k) + (264,24 x 3k)) ning hagejale II 3 156,94 eurot ((märts 24: 180,91:31x10p) + (204,19 x 12k) + (216,10 x 3k)). Kohus mõistab elatisevõlgnevuse kummagi hageja kasuks välja vastavalt. Alates 01.07.2025 mõistab kohus kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise

§ 101

-järgses muutuvas määras, mis kohtuotsuse tegemise seisuga on vastavalt 264,24 eurot ja 216,10 eurot kuus.

1. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hageja taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda hageja ema kontole hiljemalt vastava kuu
2. kuupäevaks.
3. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 5