← Eesti

3-25-635/23

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 20.06.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-635 Haldusasi Q.L-i kaebus Põhja-Tallinna Val

) § 133 lg 5 ei kuulu kaebaja sidekulud eluasemekulude hulka ja neid ei hüvitata. Üldjoones on sissetulekust sõltuvat toetust toimetuleku tagamiseks võimalik taotleda erinevatel juhtudel: lapse huvi- ja sporditegevuse toetamiseks, tervise säilitamiseks, taastamiseks ja abivahendite soetamiseks, õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumite puhul. Kaebaja tavapärased sidekulud aga ei ole erakorralised kulud ja ei kuulu need, nii

kui ka Tallinna linna õigusaktide alusel, kompenseerimisele või hüvitamisele. 11.

  1. Vastustaja selgitab, et e-kinnistusregistri andmetel on XXXX asuva korteriomandi omanikuks alates
  2. novembrist 2009 YYYY (registrikood aaaaaaaa), mille tegelik kasusaaja ja ainuke juhatuse liige on äriregistri järgi Q.L ehk kaebaja. Varem kuulus korter kaebajale endale. 11.
  3. Taotluste juurde on kaebaja lisanud WWWW arved, mille kohaselt on arve aluseks Q.L-i XXX 02.09.2019 sõlmitud üürileping. Äriregistrist nähtub, et WWWW (registrikood bbbbbbbb) 2

(5)3-25-635 tegelikuks kasusaajaks ja esindusõigusega isikuks on Q.L ehk kaebaja ise. Usaldusühingu aadressiks, äriregistri andmetel, on QQQQ. Antud kinnistu omanikuks on FFFF (registrikood cccccccc) millisega puudub kaebajal igasugune seos. 11.4. Mis alusel WWWW aga XXX korteriomandi kasutamise eest, mis kuulub YYYYle (registrikood aaaaaaaa) kaebajale arveid esitab, taotlusest ega taotlusele lisatud dokumentidest tegelikkuses ei nähtu. WWWW arveid XXX , üüri ja kõrvalkulude ning eelnevate perioodide võlgnevuste eest ei saa pidada usaldusväärseks, sest arvel märgitud võlgnevusi varasemate perioodide eest ei saa arvata eluasemekulude hulka (

§ 133lg 7).

11.5. See tähendab ka seda, et kaebaja esitab endale arveid endaga seotud juriidiliste isikute kaudu, et jätta vastustajale muljet temal lasuvast üüri tasumise kohustusest. Sellise üüriga ei saa toimetulekutoetuse määramisel arvestada, sest toimetulekutoetuse eesmärgiks ei ole võimaldada kaebajal toetuse abil ettevõtlustulu teenida. Kui

§ 133

lg 8 ei võimalda arvestada toimetulekutoetuse määramisel üüriga juhul, kui üürnikuks ja üürileandjaks on omavahel suguluses või abielus olevad isikud, siis seda vähem saab arvestada toimetulekutoetuse määramisel üüriga olukorras, kus üürnikuks ja üürileandjaks on toetuse taotleja ja temaga seotud juriidiline isik. Sisuliselt on tegemist endale kuuluva korteri endale üürimisega. KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Seega lahendab kohus esmalt seni lahendamata kaebaja menetluslikud taotlused ning seejärel lahendab kohus kaebuse sisuliselt.
  2. Kaebaja esitas kohtule mitmeid taotluseid menetluse peatamiseks ja kohtuistungi korraldamiseks. Taotluste kohaselt soovib kaebaja käesoleva haldusasja menetluse peatamist kuni
  3. aasta jaanuarikuuni. Kaebaja leiab, et tal on tekkinud raskeid tervisekahjustusi ning tal on pooleli mitmeid kohtuvaidlusi, mille tulemusena puudub tal võimalus kõikides endaga seotud kohtuvaidlustes kohtule vastata ja taotlusi saata. Kaebaja selgitas, et lisaks pooleliolevatele haldusasjadele on ta seotud kriminaalasjaga ja tsiviilasjadega, mis on puudutavad tema ema surma põhjustanud asjaolusid ja varalise kahju hüvitamist. Kaebaja soovib menetluse peatamist ka seonduvalt tema ema surmaga 07.03.
  5. Jätan rahuldamata kaebaja taotluse menetluse peatamiseks. 14.
  6. Kohus võib haldusasja menetluse määrusega peatada HKMS
  7. peatükis ettenähtud alusel (HKMS § 91 lg 2). Kaebaja taotluse õiguslikuks aluseks tuleb praegusel juhul pidada menetluse peatamist mõjuval põhjusel HKMS § 94 alusel, mille kohaselt võib kohus poolest tuleneval mõjuval põhjusel menetluse peatada kuni põhjuse äralangemiseni. Poole raske haigestumise korral võib menetluse peatada kuni poole või kolmanda isiku tervenemiseni, kui haigus ei ole krooniline. Menetlust ei või ühelgi juhul peatada kauemaks kui kuueks kuuks. Menetluse peatamiseks on mõjuvaks põhjuseks sellised asjaolud, mis takistavad isikul tema soovile vaatamata kohtumenetluses osaleda. 14.
  8. Minu hinnangul ei kujuta kaebaja kirjeldatud asjaolud endast mõjuvat põhjust HKMS § 94 tähenduses, mis õigustaksid käesoleval juhul menetluse peatamist. Olukorras, kus kaebaja on saanud käesolevas haldusasjas ja teistes tema poolt alustatud kohtumenetlustes esitada arvukalt erinevaid mahukaid taotlusi sh kirjeldanud asjaolusid, mis ei ole seotud kaebusega, ei ole usutav, et kaebajal esinevad sellised raskused, sh tervisest tulenevad piirangud, mis piiravad tema kohtumenetluses osalemist. Kaebaja ei ole esitanud ka menetluses osalemisest takistava terviseseisundi kohta ühtki tõendit. Sealjuures ei ole kaebaja 25.03.2025 menetlusdokumendile lisatud terviseandmetest tulenevalt (nt dtl 427; 544; 545 ja 547-550) võimalik järeldada kaebaja kirjeldatud raskusi kohtuga kirjalikul suhtlemisel. Samuti ei kajasta kaebaja esitatud dokumendid tema tervislikku seisundit kohtumenetluse ajal vaid on koostatud oluliselt varasema perioodi (nt
  9. a ja
  10. a) kohta. Üldine viide halvale tervisele ning asjaolu, et kaebaja kirjutab oma 3

(5)3-25-635 avaldusi väidetavalt vabatahtlike abiga ning osaleb mitmetes muudes enda poolt algatatud kohtuasjades, ei ole piisav põhjendus menetluse peatamiseks.
  1. Jätan rahuldamata kaebaja taotluse kohtuistungi korraldamiseks. 15.
  2. Kaebaja on avaldanud soovi käesoleva haldusasja arutamiseks kohtuistungil. Kohus määras 24.04.2025 määrusega asja lahendamiseks, viidates, et HKMS § 131 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda. Käesolevaks ajahetkeks ei ole selgunud asjaolusid, mis tingiksid vajaduse kohtuistungi korraldamiseks. 15.
  3. Haldusasja kirjalikus menetluses lahendamise kasuks räägivad ka kaebaja arvukad pooleliolevad kohtuasjad kui ka korduvad viited tema väidetavale halvale tervislikule seisundile ning vajadusele teha täiendavaid kulutusi kohtuistungile ilmumiseks. Asja lahendamine kirjalikus menetluses säästab nii kaebaja aega kui ka tema tervist.
  4. Analüüsinud menetlusosaliste seisukohti, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
  5. SHA § 131 lg-te 1 ja 2 kohaselt on toimetulekutoetuse eesmärgiks soodustada isikute iseseisvat toimetulekut ajutise abimeetmena ning leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Toimet ulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

§ 133

lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (

§ 131lg 2).

Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kehtestab toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. 2025. riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2 sätestab, et üksi elava isiku või esimese perekonna liikme toimetulekupiiriks on 200 eurot kalendrikuus. 18. Toimetulekutoetuse määramisel arvesse minevad eluasemekulud on sätestatud

§ 133

lg-s 5.

§ 133

lg 5 sätestab, et arvestades

§ 133

lg 6 alusel kehtestatud piirmäärasid ja elamuseaduse § 7 lg 1 p 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi või perekonnaliikmete arvu, võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud: 1) üür; 2) korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulu; 3) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse; 4) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus; 5) soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 6) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 7) elektrienergia tarbimisega seotud kulu; 8) majapidamisgaasi maksumus; 9) maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 10) hoonekindlustuse kulu; 11) olmejäätmete veo tasu.

§ 133lg 5 sätestab eluasemekuludena arvestatavad kulud ammendava loeteluna.

19. Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab toimetulekutoetuse määramiseks

§ 133

lg-s 5 nimetatud kulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete inimväärse äraelamise. Tallinna linnas eluaseme normkulude piirmäärad kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 16.12.2021 määrusega nr 32 „Toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavate eluasemekulude piirmäärad“ (määrus nr 32). Eeltoodud sätetest tulenevalt tuli vastustajal kaebajale toimetukutoetuse määramisel arvutada toetuse suurus etteantud metoodika kohaselt, tehes enne kindlaks nende kulude suurus, mida saab ja tuleb kehtiva õiguse kohaselt arvesse võtta. Sealjuures tuli vastustajal kontrollida kulude vastavust õigusaktidest tulenevatele tingimustele. 20. Kaebaja soovib, et vastustaja võtaks kaebaja eluasemekuludena arvesse sideteenuste kulud. Lähtudes

§ 133

lg-s 5 sätestatud loetelust, ei kuulu kaebaja sideteenuste kulud toimetulekutoetuse määramisel eluasemekulude hulka, mistõttu neid kulusid ei hüvitata toimetulekutoetuse raames. Seega puudub vastustajal kohustus arvestada sideteenuste kulusid kaebaja eluasemekulude hulka toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel. Samuti puudub 4

(5)3-25-635 vastustajal kohustus hüvitada kaebajaga seotud juriidiliste isikute kulusid kaebajale toimetulekutoetuse määramisel. Vastustaja on jätnud kaebaja sideteenuste kulud õiguspäraselt kaebaja eluasemekulude hulka arvestamata. 21. Samuti võib kaebusest aru saada, et kaebaja soovib eluasemekuludena üüri ja kommunaalkulude võlgnevuse arvestamist WWWW poolt esitatud arvete alusel (dtl 48 ja 330). Samuti soovib kaebaja YYYY maamaksukohustuse hüvitamist (dtl 49).

§ 133

lg 7 sätestab, et eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse arvelt. Viidatud sättest tulenevalt ei kuulu seega kaebaja võlgnevused toimetulekutoetuse arvestusse. Lisaks ei tõenda WWWW, mille täisosanikuks on kaebaja, arved kaebaja eluruumiga seotud täiendavaid kulusid, nt jooksval kuul tasumisele kuuluv üürikulu. Kaebaja eluruumi omanikuks on MTÜ YYYY, mille juhatuse liikmeks on samuti kaebaja. Kaebaja poolt esitatud arvete koostajaks on omakorda kaebajaga seotud äriühing, kes ei ole aga eluruumi omanik, mistõttu tekitab põhjendatud kahtlus, et kaebaja püüab endaga seotud juriidiliste isikute kaudu moonutada oma majanduslikku seisu ja eluasemekulude suurust. WWWW arve sisaldab lisaks ka oluliselt varasemast ajast tekkinud väidetavaid võlgnevusi, mida ei kaeta toimetulekutoetuse arvelt.. Vastustaja on seega jätnud õiguspäraselt arvestamata kaebajale toimetulekutoetuse määramisel kaebaja eluasemekulude hulka kaebaja deklareeritud üürikulu ning üüri- ja kommunaalkulude võlgnevused. Kui kaebaja ei ole kinnistu omanik, siis ei ole tal ka kohustust tasuda maamaksu. Kui kaebaja oleks kinnistu omanik eraisikuna, siis oleks ta elukohana kasutatava kinnistu maamaksu tasumisest ka vabastatud ning ei peaks seda kulu kandma.

  1. Kohus selgitab kaebajale täiendavalt, et sotsiaaltoetused on piiratud avalik ressurss, mida tuleb jaotada pigem konservatiivselt. Vastasel korral ei jaguks vahendeid nendele inimestele, kes abi vältimatult vajavad ega ole võimelised kiiresti oma majanduslikku olukorda parandama (Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2024 otsus nr 3-24-214, p 26). Käesolevas asjas on vastustaja vastavalt kaebaja esitatud nõuetekohastele kuludokumentidele toimetulekutoetuse kaebajale siiski määranud. Toimetulekutoetuse eesmärgiks ei ole aga hüvitada kõikvõimalikke kulusid, mida inimene kannab.
  2. Kaebaja poolt kaebuses ja täiendavates seisukohtades esitatud muud segaselt sõnastatud väited seoses Tallinna linna organite, samuti politsei ning kohtute tegevusega ei ole seotud siinse vaidluse esemega ja seega puudub vajadus neid käesoleva haldusasja lahendamisel käsitleda. Kuivõrd käesolevas asjas on vaidluse all kaebajale toimetulekutoetuse määramine, ei ole sellised kaebaja väited käesoleva asja lahendamisega ega kaebuse nõudega seotud ning väljuvad kaebuse piiridest.
  3. Kokkuvõtvalt leian, et vaidlustatud otsused on õiguspärased. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata.
  4. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud.
  5. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis tähemärgiga HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja nime, kaebaja elukoha andmed ning temaga seotud juriidiliste isikute nimed. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Hallikma 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.