← Eesti

1-16-5763/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-5763 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. oktoobri 2017 määrus, millega kinnipeetav Z.K (isikukood XXX) jäeti tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata Kinnipeetav Z.K, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
  3. Viru Maakohtu
  4. oktoobri 2017 määrus jätta sisuliselt muutmata, kuid muuta määruse põhiosa vastavalt käesoleva määruse põhiosale.
  5. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt saavad käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse prokuratuur ja süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Viru Maakohus
  7. juuni 2016 otsusega tunnistas Z.K süüdi ning karistas teda KarS § 209 lg 2 p-de 1, 5 järgi 1 aasta ja § 424 järgi 10 kuu pikkuste vangistustega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus tema liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, milles eelvangistuse maha arvamisel jäi kandmisele kuuluvaks 1 aasta 5 kuud 27 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel kujunes tema lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis Tartu Maakohtu
  8. augusti 2014 otsusega 2 aastat 6 kuud 6 päeva vangistust. Z.K karistusaeg algas
  9. novembril 2016 ja lõpeb
  10. mail
  12. Viru Vangla esitas
  13. septembril 2017 Viru Maakohtule materjalid Z.K tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks. Vangistusasutus toetab kinnipeetava vabastamist.
  14. Prokuratuur ei toeta Z.K ennetähtaegselt vanglast vabastamist. Maakohtu määrus
  15. Viru Maakohus
  16. oktoobri 2017 määrusega jättis Z.K tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. 4.
  17. Nimelt leidis kohus, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla on välistatud, kuna puudub alus arvata, nagu oleks tema uue kuriteo toimepanemise risk madal või väheoluline. Sellisele negatiivsele prognoosile osundavana nimetas maakohus ära Z.K korduva karistatuse joobes juhtimise eest, ühe kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu, kuriteo asjaolud, riskitegurina alkoholisõltuvuse ning selle, et ta kannab karistust kuriteo eest, mille pani toime katseajal, olles tingimisi enne tähtaega vanglast vabanenud. 4.
  18. Vastupidisele seisukohale ei veennud maakohut see, et Z.K-l on vabaduses elukoht MTÜ- s Lootuse küla ning et ta on vangistuses olnud hõivatud tööga ja osalenud sotsiaalprogrammis (s.o nimetatud asjaolud hindas kohus positiivseteks). 4.
  19. Maakohus lisas veel, et Z.K ennetähtaegse vabastamisega saaks oluliselt riivatud ühiskonna õiglustunne. Tema karistusaeg lõpeb
  20. mail 2019, kandmiseks on veel üle 1 aasta 6 kuu vangistuse, mis on piisavalt pikk aeg. Järelejäänud aja jooksul on Z.K-l võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides ja käia tööl. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. 4.
  21. Kohus märkis ka, et isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine on pigem erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Määruskaebus
  22. Määruse peale esitas määruskaebuse Z.K , kes taotleb lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamist. Ta märgib järgmist. 5.
  23. Z.K soovib ringkonnakohtu hinnangut küsimuses, kas maakohus arutas tema vabastamise küsimust põhjendatult kohtuistungil, arvestades, et tema vabastamata jätmine oli ette teada. Nimelt teavitas prokuratuur kohut sellest, et tema suhtes on tehtud kohtuotsus nr 1-17-8244, mis ei ole jõustunud. Kohtumääruse kuulutamine kõigest kaks tundi pärast istungit näitab samuti, et tema vabastamist isegi mitte ei kaalutud. Kuna kohtuistungil sisulist mõtet ei olnud, peab ta nüüd ilmaaegu maksma kaitsjatasu. 5.
  24. Kohus leidis, et kuna Z.K-l on üks distsiplinaarkaristus, ei ole RKKKm nr 3-1-1-91-06 p- s 8.
  25. toodud ennetähtaegse vabastamise üks tingimus täidetud. Z.K toob välja, et Viru Maakohus
  26. juuni 2016 määrusega 1-15-1787 vabastas tingimisi enne tähtaja lõppemist vanglast ühe teise kinnipeetava G.K. , kellel oli kaks distsiplinaarkaristust. Seega ei ole kohus olnud aus ega erapooletu. 5.
  27. Maakohus ei ole Z.K hinnangul piisavalt põhistanud oma seisukohta, et tema uue kuriteo toimepanemise risk on suur. Võrdluseks toob ta välja, et G.K. kandis karistust samade paragrahvide järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest kui temagi. Teda on viis korda karistatud ja see on tema teine vangistus. G.K. i oli karistatud kaheksa korda, vanglas oli kolmandat korda ning süüdistuse episoode oli rohkem. Ka G.K. i oli eelnevalt vabastatud ennetähtaegselt vanglast, seda koguni kahel korral, s.o ta oli rikkunud katseaja tingimusi. Kuidas kohus siis leidis, et G.K. väärib vabastamist ja tema mitte. 2 5.
  28. Z.K leiab ka, et maakohus, nimetades ära tema alkoholisõltuvuse, ei arvestanud tema soove asuda elama MTÜ-sse Lootuse Küla ja osaleda nende rehabilitatsiooniprogrammis. See näitab, et ta tahab oma vigade kallal töötada ja otsib selleks võimalusi. 5.
  29. Kohtu arvamus, et kinnipeetava vabastamisel saab oluliselt riivata ühiskonna õiguslustunne, on Z.K hinnangul väär. Maakohus ei ole arvestanud, et tema vabanemisel saavad kannatanud oma raha tagasi. Samuti on üllatav, et G.K. i vabastamist ei pidanud kohus ühiskonna õiguslustunnet riivavaks. Ka lähtus maakohus oma arvamusega 5.
  30. Z.K heidab ette, et maakohus ei ole temaga seoses välja toonud midagi positiivset. Tema kandmata karistus on 1 aasta 6 kuud. Sellest viibiks ta kümme kuud MTÜ-s Lootuse Küla range valve all. Tal on ema, isa, vend ja õde, kindlad elu- ja töökoht, ta on täitnud individuaalse täitmiskava, läbinud vestlused ja sotsiaalprogrammid, kriminaalhooldaja arvamus temast on hea. G.K. ei olnud käinud tööl ega osalenud programmides. 5.
  31. Riigikohus on määruse nr 3-1-1-12-17 p-s 20 öelnud, et arvestada tuleb kinnipeetava käitumist karistuse ajal ja ka individuaalse täitmiskava järgimist. Maakohus ei ole seda arvesse võtnud. 5.
  32. Maakohus oma arvamusega, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamine on erand, lähtus Riigikohtu vanadest lahenditest ega ole juhindunud määrusest nr 3-1-1-12-17 (p-d 19, 22, 23, 24). Ennetähtaegse vabastamise nõudeid on muudetud paindlikumaks. 5.
  33. Kohus leidis, et vangistus mõjub talle hästi, andes sellega sisuliselt mõista, et vabanemiseks peab ta halvemini käituma. Seega maakohus justkui tunnistab tema muutumist ja karistuse eesmärkide täidetust, aga keerab selle tema kahjuks.
  34. Kaebetähtaja sees esitas Z.K ringkonnakohtule veel määruskaebuse lisa. Lisas kinnitab ta, et on oma vigadest aru saanud ja mõistnud, et kui ta jätkab endiselt, siis jääbki ta vangla vahet käima. Sellist elu ta ei taha. Seepärast valiski ta vabanemiseks MTÜ Lootuse Küla. Seal ei tarvitaks ta alkoholi ega puutuks kokku varasema kriminaalse tutvusringkonnaga. Ta tahab alustada uut elu ning osa saada tütre elust, kes läheb varsti esimesse klassi ja ei peaks häbenema oma isa. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  35. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole, kuid määruse põhiosa tuleb KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p 3 järgi muuta. Nimelt esineb maakohtu argumentatsioonis vigu.
  36. Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine on võimalik vaid erandlike asjaolude olemasolul. Riigikohus on taolise tõlgenduse tagasi lükanud, asudes
  37. aprilli 2017 määruses asjas nr 3-1-1-12-17 seisukohale, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine KarS § 76 alusel ei sõltu erandlike asjaolude olemasolust, vaid see küsimus tuleb igal üksikjuhul lahendada vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise formaalsete ja sisuliste eelduste täidetust vaagides (vt lähemalt viidatud määruse punktid 22-24). 8.
  38. Teiseks on asjakohatu esimese kohtuastme seegi deklaratiivne märge, et Z.K ennetähtaegse vabastamisega saaks oluliselt riivatud ühiskonna õiglustunne. Ringkonnakohtu arvates ei saa KarS § 76 lg-st 4 tulenevate ennetähtaegse vabastamise eelduste puudumist põhjendada sellise väga abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga nagu riive ühiskonna õiglustundele (vt ka Tartu Ringkonnakohtu
  39. septembri 2017 määrus asjas nr 1-16-1189, p 18). 3 8.
  40. Viimaseks näeb kolleegium eksimust maakohtu selleski põhjenduses, et vangistus osutab süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Ehk siis määruskaebuse esitaja kriitika (vt käesoleva määruse punkt 5.9.) maakohtu selle seisukoha aadressil on põhjendatud. Loomulikult on uue kuriteo sooritamise tõenäosus vangla kontrollitud tingimustes väiksem kui vabaduses. Sellest tulenevalt saaks sisuliselt alati väita, et süüdimõistetu tuleb jätta ennetähtaegselt vabastamata, kuna vabaduses paneb ta uue kuriteo toime suurema tõenäosusega kui vanglas. Selline lähenemine oleks aga ilmses vastuolus KarS § 76 üldise mõttega. Veelgi kummastavam oleks käsitada vanglas isiku käitumises toimunud positiivset arengut argumendina vangistuse jätkamise kasuks ja ennetähtaegse vabastamise kahjuks. Selline käsitlus, mille võib maakohtu osundatud seisukohast välja lugeda, töötaks ühemõtteliselt vastu vangistuse eesmärgile motiveerida isikut õiguskuulekalt käituma. 8.
  41. Märgitud vead ei tingi aga maakohtu määruse tühistamist. Nimelt nõustub ringkonnakohus maakohtu lõppjäreldusega, et Z.K ennetähtaegse vangistusest vabastamise vastu räägib rohkem asjaolusid kui selle kasuks. Küll tuleb eeltoodud põhjendustel vaidlustatud kohtumääruse põhiosa muuta nii, et jätta sellest välja käesoleva lahendi p-des 8., 8.
  42. ja 8.
  43. tsiteeritud põhistused.
  44. Z.K hinnangul oli väär ka maakohtu toimimisviis arutada tema ennetähtaegse vabastamise küsimust kohtuistungil, kuivõrd kohus teadis ette, et jätab ta vabastamata. Kinnipeetav arvab nii, kuna maakohtule oli laekunud info, et tema osas on tehtud kriminaalasjas nr 1-17-8244 kohtuotsus, mis on apellatsiooni korras edasi kaebamisest tingituna jõustumata. Samuti viitab Z.K arvates sellisele eelotsustusele asjaolu, et kohtulahend kuulutati juba paar tundi pärast kohtuistungit. Temale tõi asja läbivaatamine kohtuistungil seega kaasa põhjendamatud kulutused, s.o kohustuse maksta kaitsjatasu. 9.
  45. Ringkonnakohus selgitab, et juhindudes KrMS § 432 lg-st 3 ja §-st 426 lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise küsimuse kinnipeetava osavõtul ja kutsub tema taotlusel kohtuistungile ka kaitsja. Ehk siis isiku ennetähtaegse vabastamise üle ei saa maakohus otsustada kirjalikus menetluses. Z.K on soovinud riigi õigusabi korras kaitsjat istungile ja kohus on advokaadi talle ka määranud. Seega on maakohus õigesti mõistnud kinnipeetavalt välja kaitsjatasu temale osutatud õigusabi eest. 9.
  46. Väär on Z.K arusaam, mille kohaselt on maakohus jätnud ta tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata seetõttu, et tema osas on kriminaalasjas nr 1-17-8244 tehtud kohtuotsus, mis on jõustumata. Esimene kohtuaste on selle asjaolu määruses küll ära märkinud, kuid lahendi põhistustest tulenevalt ei ole nimetatu kohtu lõppotsustuse seisukohalt mingitki määravat tähendust omanud. Maakohus on jätnud Z.K vanglast vabastamata, kuivõrd on tema osas näinud ohuprognoosi, et ta võib toime panna uued kuriteod. 9.
  47. Samuti ei saa kohtu eelotsustusest rääkida seetõttu, et kohtumäärus oli menetlusosalistele kättesaadav juba kaks tundi pärast kohtuistungil lõppemist. Kohtutoimiku materjalidest selguvalt edastas vangla Z.K materjalid kohtule juba
  48. septembril 2017 ning seega sai täitmiskohtunik ettevalmistava töö (kinnipeetava iseloomustuse ja kriminaalhooldaja seisukohaga tutvumine ning lahendis kajastamine) ära teha enne istungit. Kohtuistungil küsitles kohus Z.K ja tema kaitsjat ning kuulas ära nende positsioonid. Kahte lehekülge hõlmava põhistuse kirjutamiseks on kaks tundi enam kui piisav aeg.
  49. Nagu juba märgitud, leiab ka ringkonnakohus, et Z.K ei saa tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastada. Sisuline eeldus selleks on täitmata, s.o tema uue kuriteo toimepanemise riski ei saa vaadelda piisavalt madalana. 10.
  50. Z.K on kriminaalkorras karistatud korduvalt ja ka vangistuses on ta juba teistkordselt. Praegune karistus on liidetud varasemaga, kuna mõlemad kuriteod sooritas ta temale eelmise 4 kohtuotsusega määratud katseajal. Kuritegude toimepanemine vaatamata varasematele karistamistele (sealhulgas vanglas viibimisele) ja seda katseaja tingimustes ennetähtaegselt vanglast vabanenuna, annab juba iseeneses aluse karta süüdimõistetu kuritegeliku käitumise jätkumist. Ka tuleb Z.K puhul arvestada seda, et tal on diagnoositud alkoholisõltuvus ja kuriteod (v.a kelmused) on ta sooritanud alkoholijoobes olles. Tõsi, vangistuses läbis ta
  51. märtsist kuni
  52. aprillini 2017 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening.“ See kahtlemata on vaadeldav positiivse asjaoluna. Samas puudub aga kindlus, et sellel vaid kaks kuud kestnud programmil oleks taoline mõju, mis välistaks tagasilanguse vabaduses.
  53. Z.K leiab määruskaebuses, et selline keskendumine minevikule ei ole õige ning arvestada tuleks hoopis tema käitumist vangistuses ja elutingimusi vabaduses. 11.
  54. Ringkonnakohus märgib, et Z.K käitumine karistusasutuses ja tema elutingimused vabaduses ei ole maakohtule märkamatuks jäänud. Kohus on aga leidnud, et need asjaolud kinnipeetava vabastamist kaasa ei too, kuivõrd tema osas tehtavat ohuprognoosi need ei muuda. Taoline lähenemine on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga. Riigikohus on leidnud, et kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo asjaoludest või süüdlase elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). 11.
  55. Samuti tuleb silmas pidada, et Z.K-l on üks kehtiv distsiplinaarkaristus käesoleva aasta kevadest, kuna ta rikkus suitsetamiseeskirju. Ehk siis tema käitumist läbinisti õiguspäraseks pidada ei saa. Nagu aga juba maakohus märkis, on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. 11.
  56. Mis puutub aga Z.K toonitustesse, et vabaduses on tal elukoht MTÜ-s Lootuse Küla, töökoht ning tal on ka lähedased pereliikmed, siis temast lähtuvat uute kuritegude toimepanemise riski need asjaolud piisavalt ei pisenda. Elu- ja töökoht ning pereliikmed olid Z.K-l ka kuritegude sooritamise ajal, samuti lasus tal kohustus hoolitseda oma lapse eest. Tema seaduskuulekuse tagamisel nimetatu tähendust aga ei omanud. Elama asumist MTÜ-sse Lootuse Küla ei saa süüdimõistetu käitumise muutmisel samuti määravaks pidada. Näitas ta ju varasemalt, et uutest kuritegudest ei hoia teda eemal isegi mitte katseaja tingimused ning hirm kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramise ees.
  57. Z.K on määruskaebuses pidanud oluliseks, et Viru Maakohus vabastas tingimisi ennetähtaegselt vangistusest G.K. i, kelle karistatus oli arvukam, kes oli tingimisi vanglast vabastatuna sooritanud kahel korral kuriteod ning kelle vangistusaegne käitumine ei olnud nii hea kui temal. Ringkonnakohus toonitab, et KrMS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi, otsustuse teeb kohtunik oma siseveendumusest lähtuvalt ning konkreetset kinnipeetavat silmas pidades. Ehk siis sellel, millistel tingimustel maakohus otsustas mõne teise kinnipeetava vabastada, käesoleva otsustuse tegemisel mingitki tähendust ei ole.
  58. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 3 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  59. oktoobri 2017 määruse sisuliselt muutmata, kuid muudab määruse põhiosa, jättes sellest välja põhjendusi. Z.K määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 5 /allkiri/ Mati Kartau

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.