Obsah (5)

§ 199§ 121§ 64§ 69§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. august 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-1716 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vai

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 1 aasta ja

§ 121

lg 1 järgi 5 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 69lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 23.

jaanuari

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Lõplikuks liitkaristuseks on 2 aastat 5 kuud 7 päeva vangistust, mille algust arvestatakse alates
2. augustist
3. a. Karistuse lõpptähtaeg on
4. jaanuar
6. Vangla ja prokurör D.R vabastamist enne tähtaega elektroonilise valvega ei toeta.
7. Maakohus D.R ei vabastanud. Kohus tuvastas, et esinevad formaalsed eeldused D.R vabastamiseks elektroonilisele valvele. Materiaalsete aluste osas märkis kohus, et D.R-il on neli kehtivat kriminaalkaristust. Praegusel ajal kannab ta karistust kuriteo eest, mille eest on teda ka varasemalt korduvalt karistatud – varguste, aga ka kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. Varasemast elukäigust nähtub, et D.R-ile on mõistetud eriliigilisi karistusi. Viimati anti D.R-ile võimalus kanda karistust vabaduses Pärnu Maakohtu
8. jaanuari
9. a otsusega. Sellele vaatamata ei ole D.R oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud ega väljakujunenud tegutsemismustreid muutnud. D.R varasem kriminaalne tegutsemisviis on püsinud muutumatuna pika aja jooksul (alates ajast, mil D.R oli alaealine). Viimati asendati D.R-ile Pärnu Maakohtu
10. jaanuari
11. a otsusega karistuseks mõistetud vangistus (varguse toimepanemise eest) üldkasuliku tööga, kuid see pöörati täitmisele katseajal varguste toimepanemise tõttu. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et D.R on ka varasemalt kriminaalhooldusel olnud, ent tal esines probleeme registreerimiskohustuse täitmisega, samuti rikkus ta alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeldu ning ei osalenud ette nähtud sotsiaalprogrammis. D.R-i on korduvalt karistatud väärteokorras NPALS rikkumiste eest. Kuna tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral tuleb süüdimõistetul samuti alluda kriminaalhoolduse järelevalvele ja kontrollile, puudub põhjus olla veendunud, et D.R suudaks sellel korral täita kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kõiki talle kohtu poolt määratavaid kohustusi.
12. Negatiivselt iseloomustavad D.R käitumist vangistuses 10 kehtivat distsiplinaarkaristust. Süüdlase õigusvastane käitumine näitab, et ta pole suuteline alluma kehtestatud reeglitele ja korrale isegi range järelevalve tingimustes. Ei saa olla veendunud, et ta oleks suuteline järgima kehtestatud reegleid ja norme vabaduses.
13. D.R-ile ei ole koostatud individuaalset täitmiskava temast olenematutel põhjustel.
14. Vabanemise korral on D.R-il kindel elukoht, mis nagu ka toetava lähedase olemasolu, on positiivne. Tagasilanguse riske aga suurendab kahtlematult D.R tagasiminek samasse elukohta, kus ta elas ka enne karistuse kandmisele asumist.
15. D.R on väljendanud ka valmisolekut vabanemise korral minna MTÜ-sse Lootuse Küla ja läbida sõltuvusrehabilitatsioon. Tema peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks on narkosõltuvus. Kohus luges positiivseks, et D.R soovib narkosõltuvusega tegeleda ja läbib metadoonravi, ent pikaajalise sõltuvuse tõttu on lõplik loobumine narkootilistest ainetest ilmselt keeruline ka metadoonravi korral. Vaatamata varasematele korduvatele sõltuvusrehabilitatsioonide läbimistele, on tekkinud tagasilangused. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et D.R-il on esinenud rehabilitatsioonikeskuses probleeme kohanemisega, aga ka sisekorraeeskirjadest kinnipidamisega. Seega ei ole mingit alust olla veendunud, et ta on sel korral reaalselt suuteline väljakujunenud käitumist muutma.
16. D.R-il puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht. Samas on tal suured rahalised nõuded (ligikaudu 7475 eurot).
17. Kaaludes asjaolusid kogumis, leidis kohus, et D.R ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. D.R vabastamist ei võimalda tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal, samuti osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused, aga ka D.R isik.
18. D.R vaidlustas maakohtu määruse, taotleb selle tühistamist ja enda vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. 10.1 D.R kinnitab, et ei soovigi vabanemise korral minna koju, vaid narkorehabilitatsioonile. Tal on kirjalikud kinnitused nii MTÜ Lootuse Külast kui ka Viljandi Rehabilitatsioonikeskusest. Viimati läbis ta Viljandis narkorehabilitatsiooni hästi: suutis jääda kaineks, käis tööl, suhtles kainete sõpradega ja osales AN-grupis. Viimases sai D.R kokku vana tuttavaga, kes paraku veenis teda koos narkootikume tarvitama ja D.R mõtles vaid korra narkootikume tarvitada. Kahjuks sai ta hiljem tehtud veast aru. Oma veast on D.R aga aru saanud ning ei kavatse seda enam korrata. Tal on soov kaineks jääda ja hakata elama täisväärtuslikku elu. D.R nõustub, et tal oli raske kohaneda rehabilitatsioonikeskuse eeskirjadega, ent kohanemisraskused on tal igal pool. Tema rikkumised ei olnud rasked (tüdrukutega suhtlemine) ja ta 2 vabandas keskuse töötajate ees. Viljandi rehabilitatsioonikeskus on valmis andma D.R-ile uue võimaluse. 10.2 D.R selgitab ka Tallinna Vanglas toime pandud distsiplinaarrikkumiste tagamaid ja kinnitab, et on karistused ära kandnud ning neist õppinud. Tartu Vanglas on tal mõnda aega rikkumisi ei ole olnud. D.R saab aru, et ausus ja korrektsus võidab alati. 10.3 Trahve oleks võimalik tasuda Lootuse Külas saekaatris töötamisega. Külas on D.R-il ka 6 aastat kainena püsinud ja nüüd kogemusnõustajana töötav sõber. Vangla ei ole pingelise õhkkonna tõttu tervenemiseks sobilik koht. Rehabilitatsioonikeskuses on seevastu heatahtlik ja positiivselt suunav õhkkond. D.R on nõus viibima keskuses karistusaja lõpuni. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata. Edasikaebust edu ei saada.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). 12. D.R ei vaidlusta põhjendusi, millega maakohus ta vabastamata jättis. Küll aga selgitab ta narkorehabilitatsiooni luhtumisega seotud asjaolusid ning distsiplinaarrikkumiste tagamaid, lubab minna uuesti sõltuvusravile ja hakata tasuma võlgasid. 12.1 Kuivõrd sisulisi etteheiteid D.R-il maakohtu määrusele ei ole, siis ei hakka apellatsioonikohus maakohtu põhjendusi üle kordama ja märgib üksnes, et nõustub toodud põhjendustega. 12.2 Selleks, et hinnata ennetähtaegse vabastamise peamist eeldust – s.o süüdistatava edasist õiguskuulekat käitumist ja hoidumist uute kuritegude toimepanemisest, on seadusandja andnud kriteeriumid, mis on sätestatud

§ 76lg-s 4.

Praegusel juhul seavad D.R lubadused pöörduda taas narkorehabilitatsioonile ja hakata elama kainet elu tema varasem elukäik. Nimelt ei ole D.R narkorehabilitatsioon olnud tulemuslik, sest vaatamata selle läbimisele, sattus määruskaebuse esitaja taas tagasilangusesse. Pikaajalise sõltuvuse tõttu ei olnud ka maakohtul usku, et D.R on reaalselt suuteline väljakujunenud narkosõltuvust muutma. Sellist arvamust ei lükka ümber ka D.R selgitused, miks ta rikkus rehabilitatsioonikeskuses reegleid ning et ta läbis Viljandis narkorehabilitatsiooni hästi: suutis jääda kaineks, käia tööl ning suhelda kainete sõpradega ja osaleda AN-grupis käitumine. Nagu kaebaja isegi märgib, veenis teda vana tuttav taas narkootikume tarvitama ja seda D.R ka tegi. 12.3 Isiku käitumist vabaduses prognoositakse ka tema käitumise järgi kinnipidamisasutuses. D.R on taas oma rikkumisi põhjendanud, ent see ei tingi maakohtu määruse tühistamist. Ainuüksi käesoleva aasta algusest on D.R pannud toime 9 rikkumist, sh vangla vara rikkumise ja ametniku korralduse eiramised. Kuna käitumiskontrollile allutamisega kaasnevad samuti reeglid ning nõuded, puudub igasugune alus arvata, et D.R neid täita suudaks. 12.4 Maakohus on välja toonud sellegi, et süüdlase näol on tegemist korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga. Seega tuleb ka ringkonnakohtu hinnangul suhtuda D.R muutumislubadustesse reservatsiooniga – on ta ju varasemalt korduvalt antud võimalused kasutamata ning nendest järeldused tegemata jätnud pannes uusi kuritegusid toime nii vabadusekaotusliku 3 karistuse järel, kui katseajal. Kuna kohtupraktikas on täheldatav uute kuritegude toimepanemine varem süüdi tunnistatud ja karistatud isikute poolt, siis annab D.R varasem elukäik kahtlemata suurema ohuprognoosi uute kuritegude toimepanemiseks. Iseloomustuse kohaselt on D.R senine suhtumine käitumiskontrolli nõuetesse olnud ükskõikne – ta ei ole tulnud kokkulepitud ajal kohale ega järginud alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeldu ning ei osalenud sotsiaalprogrammis. Ka praegust vägivallategu ei ole ta vestluses tunnistanud (KoTo lk 3, pöördel). Isiku iseloomustusest nähtub, et D.R puhul on täheldatud ohtlikkust ja riski enamikus hinnatavates valdkondades – seega puudub praegusel hetkel usk, et lühiajaline karistus on oma eesmärgi D.R puhul saavutanud ning et ta jätkab edaspidi seaduskuulekat elu. 13. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4