KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoobril 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-5763 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär Ingrid Koddo Prokurör Margit Luga (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid G.Q tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise kohaldamisega Süüdimõistetu G.Q, isikukood: XXX, xxx valve Kaido Kooga Kaitsja Asja läbivaatamise kuupäev 20.10.2017 avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta G.Q talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat Kaido Kooga taotlus G.Q-le eest tasu 48 eurot eurot. riigi õigusabi osutamise Välja mõista G.Q-lt kriminaalmenetluse kulud 48 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. G.Q ´i l tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 LUMINOR BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700049709 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1
(4)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 1 5 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 04 .09.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.Q tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. G.Q on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 30.06.2016 kohtuotsusega KarS § 424 , § 209 lg 2 p 1,5 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1; § 65 lg 2 alusel 2 aasta 6 kuu vangistusega. Karistuse kandmise algus 03.11.2016 ja lõpp 09.05.2019. G.Q andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutusest G.Q kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu l on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kuus kuud enne vangistust elas üksinda üürikorteris xxx. Kinnipeetav on avaldanud soovi asuda peale vangistust elama xxx mille kohta on xxx andnud ka omapoolse kinnituse, samuti et nemad on valmis pakkuma osalemist nende 10 kuulises alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmis. Elamistingimused xxx on väga head. Elatakse kaugküttega elumajades kahe kuni neljakohalistes tubades. Isikul on xxx , õppis xxx ja xxx, mis jäi lõpetamata, soovib eriala vabaduses omandadavanglas õppis txxx eriala, mis jäi lõpetamata, kuna vabanes . Kinnipeetav olnud ametlikult pidevalt tööga hõivatud alates 17 -ndast eluaastast. Nii käesoleva kui ka kahe eelneva kuriteo puhul on tegemist kelmustega. Varasemalt on toime pannud ka varguseid. Tunnistab, et kuriteod on toime pandud kerge raha saamise eesmärgil, kuid isiku sõnul ei ole vargused toime pandud niivõrd majandusliku kasu saamise eesmärgil vaid alkoholi tarvitamisele järgnenud impulsiivse ja mõtlematu käitumise tagajärjel. Vangistuse s töötas xxx ning käesoleval ajal xxx. K-raha andmetel on isikul rahalisi nõudeid 19 393,81 eurot ning xxx eurot. xxxvabanedes kindlustatud tööga xxx , kes aitab ka hilisema tööotsimise juures. Tema lähivõrgustiku moodustavad vanemad, tütar, õd e ja vend. Tutvusringkonda on kuulunud nii kriminaalse taustaga kui ka seaduskuulekad isikud. Isiku enda sõnul võib ta olla teiste poolt mõjutatav, enamus kuritegusid on sooritatud teiste mõjutusel. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Väärteokorras on karistatud Alkoholiseaduse alusel 9 korda. Isikul on diagnoositud sõltuvus. Vangistuses läbinud xxx.on proovinud kanepit. Kinnipeetava joobes juhtimised, samalaadsed kuriteod viitavad, et kinnipeetav pole varasemast õppust võtnud ja on alust kahelda eesmärkides. Käitumiskontrolli ajal on läbinud xxx. Esimest korda kriminaalhooldusel olles pikendati katseaega 3 kuu võrra seoses Alkoholiseaduse rikkumisega. Teisel korral pöörati karistus täitmisele seoses mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, viimane kord lõppes katseaeg selle lõppemisega. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on sõnades suur, kuid seni pole reaalsuses seda suutnud. Kriminaalkorras karistatud 5 korda, vangistuses viibib teist korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 48%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 36%. Vangla toetab G.Q ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama xxx Elamistingimused on väga head. Elatakse kahe kuni neljakohalistes tubades. Elanikud kindlustatakse kõigeks eluks vajalikuga ja tööga. Aidatakse dokumentide ja sotsiaalsfääris teenuste korraldamisega, samuti hilisema töö- ja elukoha leidmisega. 2
(4)G.Q taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistuses t vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör pole nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. G.Q suhtes on jõustumise ootel Viru Maakohtu otsus nr 1-17-8244 mille olemasolu vangla iseloomustuses aga ei nähtu. Eelnimetatud otsuse jõustumisel võivad muutudad G.Q`i tingimisi ennetähtaegse vabanemise ajad ja seetõttu ei ole võimalik isikut käesoleval ajal tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsa arvamuse ning arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et G.Q tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vang istusest vabastamine põhjendamata ja ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteo le eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on korduvalt kriminaalkorras karistatud joobes juhtimise eest. Tal on üks kehtiv distsiplinaakaristus. Isikul on vabanemisel olemas elukoht xxx. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohus peab positiivseks seda, et isik on vangistuses olnud hõivatud tööga ja osalenud xxx. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes kannab sealhulgas täitmisele pööratud karistust, kuna pani katseajal, olles tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud, uue kuriteo, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Materjadest nähtub, et isik ul on alkoholi sõltuvus , mida ise ka tunnistab. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus ei pea päris adekvaatseks nii vangla iseloomustuses kui ka kriminaalhooldusamentiku ettekandes märgitud andmeid viimase katseaja kohta, et see on läbitud täheaegselt, kuna nähtub, et viimase otsusega mõisteti talle karistus katsejal toime pandud 2 kuriteoepisoodi eest. Kuna eelmine kriminaalhooldus kukkus läbi ja karistus pöörati täitmisele, siis ei näe kohus põhjust anda käesoleval ajal G.Q-le veel üks võimalus 3
(4)kriminaalhoolduse läbimiseks. Kohus vabastas juba G.Q korra tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmisest, kuid ta pani katseajal taas toime kuriteod, millega kaotas kohtu usalduse. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 09.05.2019, ärakandmiseks on veel üle 1 aasta 6 kuu vangistuse, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides ja käia tööl . Kohus, kontrollinud kohtute infosüsteemi (KIS) andmeid, tuvastas, et G.Q oli Viru Maakohtu 25.09.2017 otsusega süüdi tunnistatud KarS § 209 lg 2 p 1,5; § 344 lg 1; § 345 lg 1 järgi ning karistatud KarS § 64 lg 1; KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusega 4 aastat 6 kuud 6 päeva vangistust ning karistuse kandmise alguseks loeti 03.11.2016. Nimetatud kohtuotsus on jõustumise ootel. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu G.Q temale Viru Maakohtu 30.06.2016 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 4
(4)