4-24-838/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 07.05.2024 Kohtuasja number 4-24-838 Kohtukoosseis Ingrid Kullerkann Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 19.03.

1. a määrus väärteo eest karistustena määratud rahatrahvi arestiga asendamise kohta Määruskaebuse esitaja W.U (isikukood XXX) Teine määruskaebemenetluse pool Politsei- ja Piirivalveamet Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 19.03.
2. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. Menetluse käik
3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 16.09.
4. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2330,15,000716 karistati W.U-d karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Rahatrahv oli võimaldatud tasuda ositi 4 võrdses osas hiljemalt 16.01.2017 kuupäevaks. Kiirmenetluse otsus jõustus 04.10.
6. W.U rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud. Rahatrahvi sissenõudmiseks algatati täitemenetlus. Kohtutäitur teavitas kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.
7. 04.03.2024 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur Viru Maakohtule taotluse W.U-le asenduskaristuse kohaldamiseks. W.U-l on tasumata kogu trahvisumma.
8. 19.03.2024 toimus Viru Maakohtus istung. W.U palus kohtul asendada talle mõistetav arest üldkasuliku tööga. Maakohtu määrus
9. Viru Maakohus rahuldas 19.03.
10. a määrusega Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotluse ning asendas KarS § 72 lg-te 1 ja 2 alusel W.U-le 16.09.
11. a kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahvi 2 päeva pikkuse arestiga. Kohus märkis, et W.U ei ole rahatrahvi tasunud ning tal puuduvad rahalised vahendid ja realiseeritav vara. W.U taotluse asendada arest üldkasuliku tööga jättis esimese astme kohus rahuldamata, leides, et selle välistab elukoha puudumine. Määruskaebus
12. W.U esitas Viru Maakohtu 19.03.
13. a määruse peale kaebuse, sest ta ei ole nõus arestiga ning tema hinnangul ei ole otstarbekas raisata maksumaksja raha, kui on võimalus teha üldkasulikku tööd. Samuti on W.U vanaema haige ja vajab hoolt. W.U on oma vanaema ainuke lähedane, sest ka tema ema kannab hetkel vanglakaristust. Isik on juba 3,5 aastat vangistuses viibinud ja ta vabaneb 22.07.
14. W.U palub endale määrata asenduskaristuseks üldkasulik töö. Vabanemisel saab tema elukohaks XXX. Ringkonnakohtu seisukoht
15. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebus põhjendamatu ega too endaga kaasa maakohtu määruse tühistamist.
16. Arvestades Viru Maakohtu määruse koostamise ja W.U määruskaebuse esitamise aega, tuleb ringkonnakohtul esmalt välja selgitada, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. W.U emakeel on vene keel ning ta sai kohtumääruse kätte 20.03.2024, misjärel taotles selle tõlkimist. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai W.U tõlke kätte 18.04.
17. Vastavalt KrMS §-dele 387 lg 1, 10 lg 10, 389 lg 1 ja 319 lg 3 hakkas tema edasikaebetähtaeg kulgema 18.04.
18. Seega on kaebus esitatud tähtaegselt.
19. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et W.U-l on Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 16.09.
20. a kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahv 100 eurot tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, kuna W.U-l ei ole sissetulekut ega vara, millele sissenõuet pöörata. Seega esinevad rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le
21. Samuti ei ole rahatrahvi sissenõue KarS § 82 lg 4 kohaselt aegunud. Maakohtuga nõustuvalt sedastab ka ringkonnakohus, et W.U viibis kinnipidamisasutuses 16.01.21.01.2018, 21.11.2018-16.01.2019 ja 05.08.2019, s.o kokku 2 kuud 3 päeva, ning alates 22.10.2020 kuni käesoleva ajani kannab vangistust. Rahatrahvinõue ei aegunud 04.10.2020, sest aegumine pikeneb kinnipidamisasutuses viibitud aja võrra. Järelikult on rahatrahvi arestiga asendamine põhjendatud.
22. W.U palub aresti asendamist üldkasuliku tööga. Nii KarS § 69 kui ka § 72 annavad kohtule aresti asendamise üle otsustamiseks kaalutlusõiguse: kohus võib aresti üldkasulikku tööga asendada, kuid ei pea seda tegema. Seadus ei sätesta mingeid pidepunkte, millest lähtuvalt kohus selle diskretsioonotsustuse tegema peab. Siiski saab öelda, et üldkasulik töö pole põhjendatud vähemasti siis, kui ei ole alust uskuda selle töö edukasse tegemisse. Maakohus just sellest lähtuski ja ringkonnakohtu hinnangul tegi ta seda korrektselt. Maakohus viitas, et W.U-l puudub üldkasuliku töö kohaldamise jaoks elukoht. Ka ringkonnakohus ei suutnud toimikumaterjalide pinnalt tõsikindlalt sedastada, et W.U-l kindel elukoht vabaduses olemas on, mille olemasolu on aga KarS § 69 lg 4 ja § 75 lg 1 alusel 2 üldkasuliku töö kohaldamisel nõutav – üldkasuliku tööga kaasneb isiku allutamine käitumiskontrollile. Aga isegi kui eeldada, et W.U-l on elukoht, ei pea ringkonnakohus siiski võimalikuks aresti asendamist üldkasuliku tööga. Kaebajat on korduvalt kriminaalkorras karistatud vangistusega, mis tähendab, et tegemist ei ole õiguskuuleka inimesega. Ta on ka rikkunud kriminaalhooldusnõudeid ja pannud kuriteod toime katseajal. Lisaks eelnevale Kohtute infosüsteemist leitava 11.10.2023 koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt kriminaalasjas nr 1-21-3967 on W.U-l probleeme alkoholi- ja narkosõltuvusega. Kehtivas kohtupraktikas on leitud, et aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole mõeldav inimese suhtes, kellel on sõltuvusprobleemid (vt RKKKo 3-1-1-87-08, p 13; TrtRnKo 4-17-6191/12, p 8). Ainuüksi vangistuses alkoholist ja narkootikumidest hoidumine ei garanteeri, et isikul ei esineks vabaduses tagasilangust, eriti pikaaegse tarbimise korral. Samuti nähtub Kohtute infosüsteemist, et W.U-l on ka varasemalt olnud probleeme asenduskaristusena üldkasuliku töö sooritamisega (väärteoasi nr 4-17-1679). Ringkonnakohtu hinnangul kuulub W.U riskigruppi, kelle puhul on määratud üldkasuliku töö kohustuse täitmine ebarealistlik. Sellest tulenevalt ei täidaks üldkasuliku töö määramine tema puhul oma eesmärki ning mõistetud rahatrahv on põhjendatult asendatud arestiga. Aresti on võimalik üldkasuliku tööga asendada vaid siis, kui on kindla teadmisega külgneva tõenäosusega prognoositav, et süüdlane suudab üldkasuliku töö vastavalt nõuetele ja tähtaegselt ära teha. Inimlikult on mõistetav, et W.U soovib oma vanaema aidata, kuid tema käitumine vabaduses pigem viitab sellele, et ta ei ole senini oma pere vajadusi esikohale seadnud. Lähedastel on võimalik vajadusel abi saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.
23. Toodud põhjustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 19.03.
24. a määruse muutmata ja selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3