1 Kriminaalasi nr 1-17-8244 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-8244 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär E

§ 75

1 lg 3 määrata W.Z-i elektroonilise valve tähtajaks 3 (kolm) kuud.

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata W.Z-ile katseaeg kuni 09.05.2021 ja käitumiskontroll pikkusega 24 (kakskümmend neli) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada W.Z-i käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada W.Z-i käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,8,9 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - osalema sotsiaalprogrammis, mis maandab alkoholi tarvitamisega seotud uue kuriteo toimepanemise riski; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata W.Z kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada W.Z karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must (asukoht Õpetaja 9, 51003 Tartu) kasuks 105,36 (ükssada viis eurot ja 36 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 17,56 eurot) eurot v.-adv. abi Andres Veski poolt määratud korras süüdimõistetu W.Z-i kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista W.Z-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 105,36 (ükssada viis eurot ja 36 senti) eurot riigituludesse v.-adv. abi Andres Veski poolt osutatud õigusabi eest. W.Z-il tasuda väljamõistetud summa 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355, Luminor Bank nr EE401700017002872300 või Danske Bank nr EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700058948 ning selgitus: „W.Z , 1-17-8244, kaitsjatasu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.05.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava W.Z-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 3 W.Z kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 25.09.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8244 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi 22.06.2016 episoodis ning KarS § 64 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendati W.Z-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 5 kuu võrra, mõistes karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti kergem nimetatud kohtuotsusega mõistetud karistus kaetuks raskeima, Viru Maakohtu 30.06.2016 kohtuotsusega mõistetud karistusega 2 aastat 6 kuud 6 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud 6 päeva vangistust. Samuti tunnistati W.Z süüdi KarS § 209 lg 2 p 1,5; § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendati W.Z-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 1 aasta võrra, mõistes karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 30.06.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa, 2 aastat 6 kuud 6 päeva vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud ja 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.11.
2. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 6 korral ning reaalset vangistust kannab ta teist korda. Kahe esimese kuriteo puhul oli tegemist avaliku korra raske rikkumise ja vargustega. Nelja viimase kuriteo puhul on tegemist kelmuste ja dokumendi võltsimistega, samuti kahel korral alkoholijoobes olles auto juhtimisega. Kuritegude raskusaste ei ole muutunud. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja majandusliku kasu saamise soov. Kinnipeetav on töötanud majandustöödel koristajana ning alates 01.09.2017 töötab tootmistöödel pesumajas, olles seni täitnud töökohustusi neid rikkumata. Isik on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, temaga on toimunud vestlused suhtumisest õigusrikkumistesse ning ühiskonda ja nende seosest kinnipeetava elustiili, käitumise ja hoiakutega, samuti on toimunud vestlused programmi Õige hetk elustiili ja suhete teema osa süvitsi käsitlemisest. Vabanemiseelse nõustamisega tegeletakse jooksvalt ja vastavalt vajadusele. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 7 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat 10 kuud vangistust. W.Z elas kuus kuud enne vangistust üksinda üürikorteris xxxx. Rahvastikuregistri andmetel on W.Z-il sissekirjutus aadressil xxxx. Isik soovib käesoleval ajal vabaneda vanemate juurde aadressile xxxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, milles elavad isiku vanemad A B ja H B. Kriminaalhooldusametnikule on esitatud A Bi poolt kinnistu võlaõiguslik müügileping, millega on antud korter müüdud A Bile järelmaksuga. A B, H B ja A B on andnud nii suulised kui kirjalikud nõusolekud selle kohta, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve kohustusega on W.Z-il võimalik elama asuda nende juurde. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetav omandas põhihariduse Muuga Põhikoolis ning jätkas õpinguid Järvamaa Kutsehariduskeskuses arvutite ja arvutivõrkude erialal, kus õppis kaks aastat. Viimasele kursusele kinnipeetav ei läinud, sest sündis tütar ning ta läks tööle. Isik soovib nimetatud eriala vabanedes lõpetada. Tööle läks kinnipeetav 17-aastaselt. Esimene töökoht oli põllumajandusfirmas Muuga PM OÜ. Hiljem töötas ta AS-is Perevara traktoristina, AS-is Põltsamaa Felix liinitöölisena, Tartu telefonimüügifirmas telefonimüüjana ning vahetult enne eelmist vangistust AS-is Artiston moodulmajade kokkupanijana. Kõikides eeltoodud firmades 4 töötas isik ametlikult. Käitumiskontrolli ajal töötas kinnipeetav ametlikult serverite haldajana Telemarketingis. Enne praegust vangistust, alates maist 2016, tegeles ta oma firmaga Parim Partner OÜ (ehitus). Väidetavalt läks ettevõttel hästi ning isik tuli majanduslikult toime. Enne vanglasse tulekut volitas ta ettevõttega tegelema oma tuttava. Ajal, kui tütar sündis, oli majanduslik olukord raskem, mistõttu pidid vanemad aeg-ajalt majanduslikult toetama. Kinnipeetav tunnistab, et kuriteod on toime pandud lihtsal ja kergel viisil raha saamise tõttu, kuid vargused ei ole toime pandud niivõrd majandusliku kasu saamise eesmärgil, vaid alkoholi tarvitamisele järgnenud impulsiivse ja mõtlematu käitumise tagajärjel. K-raha andmetel 07.05.2018 seisuga on isikul täitmata rahalisi nõudeid 18 977,87 eurot ning vabanemisfondis on 496,42 eurot. Vabanemisjärgne töökoht puudub. Lähivõrgustikku kuuluvad ema A B, isa H B, vend T B, õde A B ja tütar L B. Vanematega on olnud läbisaamine isiku kriminaalse käitumise tõttu pingeline, kuid nüüdseks on suhted paranenud. Peale seda, kui lapse ema koos lapsega xxxx kolis, on isikul kontakt lapsega katkenud. Tugiisiku kaudu on kinnipeetav soovinud suhteid tütrega taastada ja heastada. Varasemalt toetas ta last rahaliselt, kuid suhted lapse emaga olid pingelised. Tutvusringkonda on kuulunud nii kriminaalse taustaga kui ka seaduskuulekad isikud. Isiku enda sõnul võib ta olla teiste poolt mõjutatav, sest enamus kuritegusid on sooritatud teiste mõjutusel. Isiku riskivat ja hoolimatut elustiili iseloomustavad korduvad kriminaal- ja väärteokorras karistatused. Alkoholi hakkas isik tarvitama 14-aastaselt ja tarvitas 3-4 korda kuus, mõnikord kestsid joomaperioodid kuni nädala. Viimastel aastatel tarvitas ta enda sõnul alkoholi vähem. Tunnistab, et kõik kuriteod (v.a kelmused) on toime pandud alkoholijoobes. Isik ise enda alkoholi tarvitamises probleeme ei näe. Isiku enda sõnul on ta proovinud kunagi kanepit, kuid proovimiseks see ka jäi. Kinnipeetav ennast loomult vägivaldseks ei pea, öeldes, et see oli pigem alkoholi tarvitamisest ja kamba mõjust tingitud, kuivõrd tema teadlik käitumine. Kinnipeetav tunnistab enda probleeme, kuid ei hinda ega lahenda neid alati objektiivselt (kelmused). Probleemidest hoidumiseks peab isik katkestama suhted negatiivset mõju avaldavate kaaslastega. Oma õigusrikkumistesse suhtub isik negatiivselt ning teeks nii mõndagi tagantjärele teisiti, et ei peaks vanglas viibima ja saaks elada täisväärtuslikult. Esimest korda kriminaalhooldusel olles pikendati katseaega 3 kuu võrra seoses alkoholiseaduse rikkumisega. Teisel korral pöörati karistus täitmisele seoses mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, viimane kord lõppes katseaeg selle lõppemisega, kuid reaalsuses sooritas ta katseajal kaks uut kuritegu. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on sõnades suur, kuid seni pole reaalsuses seda suutnud. Suhtlemisel ametiisikutega teadaolevalt probleeme pole esinenud. Kinnipeetav tunnistab, et saab ka teistmoodi raha teenida, töötades ametlikult. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on vangla hinnangul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 38%. Arvestades eeltoodut teeb Viru Vangla ettepaneku vabastada kinnipeetav W.Z tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava suhted lähedastega on head, kuid ema lisas, et on olnud ka hetki, kus neil on olnud suuri erimeelsusi. Ema A Bi sõnul on poeg iseloomu poolest hea ja abivalmis. W.Z-il on tütar L B (sündinud xxxx), kellega suhted on katkenud ning kes vanglapäringu andmetel elab emaga xxxx. Vangla riskihindamise andmetel on W.Z-il vend T B ja õde A B, kes on täisealised ja elavad omaette. Ema on nõus, et poeg asub peale vabanemist tema juurde elama kuni saab endale oma elukoha. Peale vabanemist on võimalik pöörduda ka kohaliku omavalitsuse poole elamispinna taotlemiseks. Probleemiks vabaduses võib saada alkoholi tarvitamine. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks W.Z tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 5 09.05.2021 ning käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata talle KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 3 kuud. W.Z kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Elama läheks ta oma vanemate juurde. Ta on nõus vabatahtlikult ravile minema ning osalema sotsiaalprogrammis, mis aitaks alkoholist loobuda, et mitte enam sattuda vanglasse tagasi. Vahetult enne karistuse kandmise algust elas ta xxxx, kus tal oli oma firma. Praegu tal garanteeritud töökohta ei ole, kuid ta usub, et võib tööd saada xxxx, kus on ka enne töötanud. See firma tegeleb metsamajandusega ja ka põllumajandusega. Ta õppis Järvamaa Kutsehariduskeskuses, aga ei lõpetanud seda. Side tütrega on tal katkenud. Ta on vanglas läbinud sotsiaalprogramme, osalenud vestlustes ning nendest on palju abi olnud. Kinnipeetav saab aru, et kui ta tarbib alkoholi, on see kohustuse rikkumine ja ta võib tagasi vanglasse sattuda. W.Z loodab, et kohus annab talle võimaluse vabaneda. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa W.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, W.Z-i ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja on vangla ja prokuratuuriga samal seisukohal, et kinnipeetavat on võimalik enne tähtaega vabastada elektroonilise valve alla. W.Z-i käitumist vanglas viibides võib lugeda eeskujulikuks. Ta on osalenud erinevates programmides, on hõivatud tööga, distsiplinaarkaristused puuduvad. Ta on ise teinud kõik selleks, et end aidata. Võimalus, et vabanemisel seaduskuulekat elu jätkata, on olemas. Elukoht on tal vanemate juures olemas ning võimalik on ka tööle asuda. Pole alust kahelda W.Z-i sõnades selle kohta, et töökoht talle võimaldatakse. Töötanud on ta ametlikult erinevatel töökohtadel. Kaitsja ei usu, et isik jääb vanemate kaela peale või hakkab toime panema uusi kuritegusid selleks, et elatist hankida. Iseloomustusest nähtuvalt on tema hoiakud sellised, et kedagi teist ta oma probleemides ei süüdista, ainult iseennast. On välja toodud, et paljud kuriteod on seotud alkoholi tarvitamisega, samas on alkohol see, millest W.Z lahti tahab saada, olles valmis läbima selleks erinevaid programme. W.Z on nõus võtma endale kohustused, mis on vangla poolt ette pandud. Eeltoodust tulenevalt on kaitsja seisukohal, et W.Z-i on võimalik vabastada elektroonilise valve alla, kuna kõik tingimused on loodud selleks, et tema edasine elu kulgeks seaduskuulekalt. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu W.Z-i võib 3 kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kuigi kinnipeetaval on 6 kehtivat kriminaalkaristust ja vangistuses viibib ta teist korda, millest järeldub, et siiani ei ole varasemad karistused talle vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ja ta on jätkanud kuritegude toimepanemist, on tema käitumine vangistuses olnud nõuetekohane. Ta on olnud hõivatud tööga, varem töötas vangla majandustöödel 6 koristajana ning käesoleval aja töötab pesumajas tootmistöödel. Samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja temaga on vesteldud erinevatel teemadel, sealhulgas suhtumisest õigusrikkumistesse ja ühiskonda ning nende seosest elustiili, käitumise ja hoiakutega. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning suhtlemisel ametnikega probleeme esinenud ei ole. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetava vabastamise kasuks räägivad ka need elutingimused, mis teda vabanemisel ees ootavad. Tal on olemas elukoht õele kuuluvas korteris, kus ta hakkab elama koos vanematega. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning õde ja vanemad on andnud nõusolekud kinnipeetava elama asumiseks korterisse ning seal elektroonilise valve kohaldamiseks. Kuigi suhted vanematega on varem olnud pingelised, on need nüüdseks paranenud, mis tähendab, et kinnipeetaval on vabanemisel olemas toetav lähivõrgustik. Kuigi kinnipeetav on kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning tal on K-raha andmetel tasumata rahalisi nõudeid ligi 19 000 eurot, on kinnipeetaval töökogemus ja tööl käimise harjumus olemas, kuna ta töötas enne vangistust ametlikult ning ka vangistuses on ta hõivatud tööga. Isikul puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, kuid ta usub, et tal on võimalik saada tööle xxxx, kus on ka varem töötanud. Vabanemisfondi on kinnipeetav hoiustanud ligi 500 eurot, mis aitab tal vabanemisel esialgu majanduslikult toime tulla. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikud ning ta tunnistab, et on teiste poolt olnud mõjutatav just alkoholijoobes olles, mistõttu on oluline, et kinnipeetav ise teadvustab alkoholi tarvitamisega seotud probleemi ning lubab sellega vabanedes edasi tegeleda. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava suhtes kohustuse mitte tarvitada alkoholi määramine vähendada sõltuvusest tingitud uute kuritegude toimepanemise riski. Kuigi kinnipeetav on varem kriminaalhooldusel olles rikkunud kontrollnõudeid ja pannud katseajal toime uue kuriteo, mistõttu on tingimuslik karistus pööratud täitmisele, tuleks kohtu hinnangul W.Z-ile anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega toetavad ka vangla ja prokuratuur. Kohus on seisukohal, et antud juhul on elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 09.05.
3. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus W.Z viibib. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus määrab W.Z-ile katseaja kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 09.05.2021 ja käitumiskontrolli pikkusega 24 kuud ning paneb talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p-des 2,8,9 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. abi Andres Veski, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 105,36 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kaitsjatasu summas 105,36 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
4. /allkirjastatud digitaalselt/ 7 Heli Väinaste Kohtunik