lg 2 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 1 päev karistusaja hulka ja A.A-le mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud 29 päeva vangistust.
lg-te 1-3 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ära kandmisele 7 päeva vangistust ning karistuse ülejäänud osa, s.o 1 aasta 5 kuud 22 päeva pikkust vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.A ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
lg 1 p -des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 25.11.2019 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist otsuse jõustumisest, s.o alates 11.12.
lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ettekande kohaselt leppis kriminaalhooldusametnik A.A-ga 20.01.2021 kohtumisel kokku, et viimane osaleb sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ asemel programmis „Kainem ja tervem Eesti“. A.A oli programmis „Kainem ja tervem Eesti“ osalemisega nõus. Samuti selgitas kriminaalhooldusametnik süüdimõistetule, et sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse täidetuks lugemiseks tuleb programmis „Kainem ja tervem Eesti“ osaleda järjepidevalt mitme kuu vältel. Lõuna-Eesti Haigla 21.07.2021 tõendist aga nähtub, et A.A osales programmis ainult kahel korral (19.02.2021, 26.02.2021) ja otsustas seejärel edasi mitte osaleda. 29.07.2021 kirjalikus seletuses A.A selgitas, et osales programmis vähemalt viis telefonikõnet, mis toimusid igal reedel ning kuna ta alkoholi ei tarvitanud ja alkoholi tarvitamine on talle keelatud, siis ei näinud rohkem mõtet osaleda. Lõuna-Eesti Haigla tõend ja hooldusaluse kirjalikud seletused kogumis tõendavad, et A.A loobus omal algatusel programmis „Kainem ja tervem Eesti“ osalemast. Asjaolu, kas programmi raames toimus patsiendi ja spetsialisti vahelisi kontakteerumisi kahel või enamal korral, telefonitsi või visiitide raames, käesoleva rikkumise tuvastamisel määravat tähtsust ei oma. Ei ole vaidlust selles, et A.A andis nõusoleku osaleda sotsiaalprogrammi asemel programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ning ka seal mõnel korral osales. Kohtu hinnangul käitus kriminaalhooldusametnik õiguspäraselt, kui pakkus A.A-le võimalust läbida sotsiaalprogrammi asemel programmi „Kainem ja tervem Eesti.“ Kuigi kohtule on varasema töökogemuse pinnalt teada, et tegemist on oma sisult sõltuvusravi programmiga, siis on nimetatud programmil ka sotsiaalprogrammile omased tunnused (vahetu korduv suhtlemine spetsialistiga, kes nõustab ja korrigeerib isiku käitumismalle). Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga selles, et A.A katkestas programmis osalemise omal soovil. 2
§-s 75 lg 2 p 8 sätestatud sotsiaalprogrammis osalemise kohustust. Nimetatud kohustuse täitmiseks tuleb programmis osaleda nii kaua, kui seda ette näeb programmi läbiviija. Omal algatusel programmi katkestamine loetakse kohtupraktika kohaselt rikkumiseks. Kuna A.A oli teadlik, et tal tuleb pikema aja vältel osaleda programmis „Kainem ja tervem Eesti“, siis pani ta rikkumise kohtu hinnangul toime tahtlikult. Ettekande kohaselt on A.A sotsiaalprogrammis osalemise kohustust rikkunud ka 14.09.2020 (mis on tõendatud hooldusaluse kirjaliku seletusega). Kuna kriminaalhooldusametnik on A.A-d nimetatud rikkumise eest 6.10.2020 kirjalikult hoiatanud, ei saa kohus enam selle rikkumise eest teist korda kohaldada mingit muud
§s 74 lg 4 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumine samas iseloomustab süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, osutades, et süüdimõistetu on sotsiaalprogrammis osalemise kohustust ka varasemalt rikkunud ning tegemist ei ole esmakordse rikkumisega. Ettekande kohaselt ei olnud A.A 1.01.2021 kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Kuna kriminaalhooldusametnik on A.A-d nimetatud rikkumise eest 6.01.2021 kirjalikult hoiatanud, ei saa kohus ka selle rikkumise eest enam teist korda kohaldada mingit muud
§-s 74 lg 4 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumine samas iseloomustab süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, osutades, et süüdimõistetu on katseajal peale sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse rikkumise toime pannud ka teisi rikkumisi ning seega suhtunud käitumiskontrolli nõuete järgimisse pealiskaudselt. A.A-d iseloomustab positiivselt, et ta on registreerimiskohustust täitnud valdavalt täpselt, on järginud alkoholi tarvitamise keeldu ning teisi kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Samuti ei ole A.A karistusregistri andmetel toime pannud uusi süütegusid. A.A senise kriminaalhoolduse pinnalt saab järeldada, et süüdimõistetul esineb aeg ajalt probleeme kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete korrektse täitmisega. Vastava käitumisega rikub A.A talle kohtuotsusega pandud kohustusi. Sellise tendentsiga aga kaasneb risk, et katseaja läbimine ebaõnnestub, sest pidevad rikkumised annavad aluse pöörata mõistetud karistus täies ulatuses täitmisele. A.A isikut ja senise kriminaalhoolduse kulgu arvestades on vajalik tema õiguskuuleka käitumise ja katseaja eduka läbimise tagamiseks pikendada A.A katseaega kahe kuu võrra, nagu on kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes taotletud. Olgu lisatud, et kui A.A jätkuvalt rikub käitumiskontrolli nõudeid, on kriminaalhooldajal võimalik esitada uus erakorraline ettekanne, mis võib päädida A.A-le mõistetud karistuse täitmisele pööramisega. Eeltoodu alusel kohus määrab pikendada
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.