← Eesti

2-24-134576/23

Obsah (8)§ 113§ 8§ 100§ 158§ 271§ 389§ 101§ 76

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Mai Grauberg Kohtuotsuse avalikult teatavaks 26.05.2025, Tallinn, tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-24-134

§-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja soovib menetluskuludelt saada ka viivist

§ 113lg 1 II lause järgi.

Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole trahvi sõidukil näinud, ta ei ole saanud ühtegi teavitust, võlateatis on esitatud alles kohtule. Ei ole aru saada millist parkimiskorralduse nõuet kostja rikkus. Hageja ei ole tõendanud, et leppetrahvi koostamiseks oleks olnud seaduslik alus. Kui leppetrahv oli määratud kell 12:15, siis miks pandi see sõidukile alles kell 12:22:

  1. Fotol, mis on tehtud kell 12:22:17, on näha, et sõidukil olid kollased paberid, millel oli 2 märgitud aeg, mil sõiduk oli pargitud. Ei olnud mingit põhjust leppetrahvi koostamiseks. Samuti ei ole põhjendatud sissenõudmiskulud. Hageja pole kordagi kostja poole pöördunud ja seda ka maksekäsu kiirmenetluses esitatud avaldusele ei olnud lisatud tõendeid, lootes, et põhjendamatult suurendatud summad saavad juhuslikult tasutuks. Menetluskulud on ülepaisutatud. Hageja esitab pidevalt analoogseid hagisid ning nimede ja summade muutmiseks piisab 15 minutit. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist lihtmenetluse vaidlusega TsMS § 405 järgi, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud vormis kooskõlas TsMS § 444 lg
  2. Võlaõigusseaduse (

) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust.

§ 8

lg 1, 2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 8

lg 1, § 76 lg 1, 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ja kohustust tuleb täita vastavalt kokkulepitule ja seadusele.

§ 100

järgi kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine.

§ 158

lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Parkimisleping on

§ 271

mõttes üürileping, mille kohaselt tuleb ühel isikul tasuda teise isiku poolt kasutamiseks antud asja, õiguse, eseme eest kasutamise tasu. Juhul kui asja kasutamise eest ei tule tasuda, on tegemist asja tasuta kasutamise lepinguga

§ 389

järgi.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine.

§ 113

.2 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist

§ 101lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 2. lause, Ts

MS § 367 järgi. Vaidlus puudus selles, et 1) kostjale kuuluv sõiduk registrimärgiga nr XXX (edaspidi sõiduk) oli pargitud 24.09.2021 Linnamäe tee 95, Tallinn parklas. 3) hageja opereeris ülalviidatud kohas parkimist. Seega oli ülalviidatud vaidlustamata asjaolude kohaselt poolte vahel sõlmitud

§ 8lg 1-2, parkla kasutamiseks leping.

3 Esitatud fotodelt (dtl 37-42) nähtub, et sõiduk pargib parklas, kuid millised tingimused on selles parklas parkimiseks, esitatud fotodelt ei nähtu. Hageja esitatud parkimistrahvi kviitungilt (dtl 36) ei nähtu, milles seisnes parkimistingimuste rikkumine. Alles menetluses on hageja väitnud, et kostja jättis parkimise eest tasumata, kuid hageja pole tõendanud, millised olid parkimistingimused: et kostja pidi tasuma parkimise eest ja et tasumata jätmise korral oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi kuni 57 eurot (väidetavate tingimuste p 7, 8). Seega ei ole tõendatud hageja väide, et 1) pooled sõlmisid

§ 271

järgi parkla kastumiseks üürilepingu, mille kohaselt pidi tasuma kostja parkla kasutamise eest üüri /tasu/, ja 2) et üüri maksmise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda

§ 76lg 1, 2, § 158 lg 1 järgi leppetrahvi 40 eurot.

Nii ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks rikkunud

§ 271

, § 158 järgi lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust ja tasu maksmise kohustuse rikkumise eest leppetrahvi maksmise kohustust

§ 100mõttes.

Hageja ei saa nõuda kostjalt

§ 101lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1 2.

lause, § 108 lg 1, 158 lg 1 järgi leppetrahvi tasumist 40 eurot, viivist 12,76 eurot ja edasipidiselt viivist alates 15.11.2024 leppetrahvi võlalt kuni selle tasumiseni

§ 113lg 1 2. lause, Ts

MS § 367 järgi ega ka sissenõudmiskulusid

§ 113

.2 lg 2 p 1 alusel (pärast lepingu lõppemist) 25 eurot võlateatiste saatmise eest. Hagi jääb rahuldamata. Menetluskulud Hagi jäi rahuldamata ja poolte menetluskulud jäävad hageja kanda TsMS § 162 lg1, 2 järgi. Kohus andis pooltele tähtaja kulude nimekirja esitamiseks 24.03.2025 ja teise poole kuludele vastamiseks 07.04.2025 (kiri dtl 106). Kostja esitas kulude nimekirja 04.04.2025 (allkirjastatud 17.03.2025) koos vastusega hageja kuludele. Seega on need esitatud pärast tähtaega ja kohus jätab need läbi vaatamata TsMS § 66 järgi. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.