Obsah (7)

§ 407§ 162§ 173§ 174§ 139§ 176§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 23.05.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-131151 Tsiviilasi Placet Group O

) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 20.09.2023 sõlmitud krediidikonto leping nr KK3991892, mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti 3 400 eurot. Leping on tähtajatu ning kostja kohustus laenu tagasi maksma vastavalt krediidiandja poolt esitatud makseteadetele vähemalt 2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20 eurot kuus. Kostja ei täitnud kohustusi ja oli viivituses märtsi kuni augusti 2024 osamaksetega. Hageja edastas 08.08.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse koos täiendava tähtajaga (22.08.2024), kuid kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges ütles lepingu erakorraliselt üles 29.08.

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 27.11.2024 hagiavalduse. Kohus saatis 14.03.2025 hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega e-posti aadressil xxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Kohus toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte 18.04.2025 tähtsaadetisena rahvastikuregistri järgsel elukoha xxx, jätmisega postkasti. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja vastuse esitamise tähtaeg oli 07.04.
2. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 162

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Hageja on palunud välja mõista õigusabikulud 150 eurot ja riigilõiv 560 eurot. 2 Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (

§ 139lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

Kostja peab hüvitama hagejale riigilõivu 560 eurot. Kohus leiab, et taotletavad õigusabikulud 150 eurot ei ole põhjendatud. Hageja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega menetluskulusid tõendavaid dokumente (

§ 176lg 6).

Hagiavaldusest ei tulene, et hageja lepinguline esindaja esindaks hagejat mõne õigusbüroo kaudu. Seega loeb kohus, et lepinguline esindaja on hageja töötaja

§ 175lg 2 tähenduses ja õigusabikulud 150 eurot hüvitamisele ei kuulu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 3