← Eesti

2-23-127357/16

Obsah (9)§ 113§ 397§ 402§ 4062§ 4034§ 403§ 82§ 108§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Alan Biin Otsuse tegemise aeg ja koht 30.05.2025, Tallinn lihtmenetlus (kirjalikus menetluses) Tsiviilasja number 2-23-127357 Tsiviilasi

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.01.2024 kuni kohase täitmiseni, kuid mitte üle tasumata põhivõla (297,05 eurot). 3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja kostja ja Inbank AS-i vahel sõlmitud lepingust nr L89008366327 tulenev põhivõlgnevus 337,46 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivis põhivõlalt (337,46 eurot)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.04.2023 kuni kohase täitmiseni, kuid mitte üle tasumata põhivõla (337,46 eurot). 4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja kostja ja Inbank AS-i vahel sõlmitud lepingust nr L89010046758 tulenev põhivõlgnevus 263,88 eurot, võla sissenõudmiskulud 5 eurot ja viivis põhivõlalt (263,88 eurot)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.09.2023 kuni kohase täitmiseni, kuid mitte üle tasumata põhivõla (263,88 eurot). 5. Jätta rahuldamata hageja intressinõue 45,15 eurot, võla sissenõudmiskulude nõue 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõue 69,56 eurot ja edasiulatuva viivise nõue, mis ületab viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2-23-127357

  1. Menetluskulud jätta 69% ulatuses kostja ja 31% ulatuses hageja kanda.
  2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 696,90 eurot.
  3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt (696,90 eurot) viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.

  1. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). MENETLUSE KÄIK
  2. Aktiva Finance Group OÜ esitas 06.07.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult X´ilt 1381,08 euro saamiseks. Kohus tegi 07.07.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 30.08.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja andis Aktiva Finance Group OÜ nõue X´i vastu 1381,08 euro saamiseks Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 18.09.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse X´i vastu võlgnevuse, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõudes. Kohus jättis hagi 27.05.2024 kohtuotsusega rahuldamata. Hageja esitas 25.06.2024 apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 25.07.2024 otsusega Harju Maakohtu 27.05.2024 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis. HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
  3. Hagiavalduse kohaselt Inbank AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid järelmaksulepingu nr L89008366327, L89010046758, L89007437037, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Kostja kohustus kauba eest tasuma esialgsele võlausaldajale vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 04.04.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 25.04.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Inbank AS loovutas 26.04.2023 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
  4. Lepingu L89007437037 alusel soetas kostja kauba maksumusega 749 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 2 2-23-127357 15.02.2022-15.01.
  5. Kostjalt on toimunud laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks summas 337,85 eurot ja hagejale on teostanud makseid summas 0 eurot. Seega põhivõlgnevus on 411,15 eurot. Lepingu L89008366327 alusel soetas kostja kauba maksumusega 1259 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.05.2022-15.04.
  6. Kostjalt on toimunud laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks summas 813,81 eurot ja hagejale on teostanud makseid summas 0 eurot. Seega põhivõlgnevus on 445,19 eurot. Lepingu L89010046758 alusel soetas kostja kauba maksumusega 439 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 20.10.2022-20.09.
  7. Kostjalt on toimunud laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks summas 131,41 eurot ja hagejale on teostanud makseid summas 0 eurot. Seega põhivõlgnevus on 307,59 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 1163,93 eurot.
  8. Lepingus L89007437037 on pooled kokku leppinud intressimääraks 16% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates
  9. osamaksest, s.o 15.02.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud
  10. osamakseni s.o 15.04.2023 summas 15,16 eurot (5,66+4,72+4,78). Kostja intressi tasunud ei ole. Lepingus L89008366327 on pooled kokku leppinud intressimääraks 16% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates
  11. osamaksest, s.o 15.01.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud
  12. osamakseni s.o 15.04.2023 summas 15,13 eurot (6,13+4,63+2,81+1,56). Kostja intressi tasunud ei ole. Lepingus L89010046758 on pooled kokku leppinud intressimääraks 12% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates
  13. osamaksest, s.o 20.02.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud
  14. osamakseni s.o 20.04.2023 summas 14,86 eurot (5,80+4,63+4,43). Kostja intressi tasunud ei ole. Lepingus L89010046758 on pooled kokku leppinud intressimääraks 12% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates
  15. osamaksest, s.o 20.02.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud
  16. osamakseni s.o 20.04.2023 summas 14,86 eurot (5,80+4,63+4,43). Kostja intressi tasunud ei ole.
  17. Hageja sissenõudmisega seotud kulud kokku on 90 eurot (s.o 30 eurot iga lepingu kohta): 9.05.2023 esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot; 19.05.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 16.06.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.
  18. Lepingu L89007437037 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 411,15 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 26.04.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 18.09.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 16%, kooskõlas

§ 113lg 1 kolmanda lausega.

Hageja nõuab viivist summas 26,31 eurot. Lepingu L89008366327 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 445,19 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 26.04.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 18.09.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras 16%, kooskõlas

§ 113lg 1 kolmanda lausega.

Hageja nõuab viivist summas 28,49 eurot. Lepingu L89010046758 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 307,59 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates 26.04.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 18.09.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras 12%, kooskõlas

§ 113lg 1 kolmanda lausega.

Hageja nõuab viivist summas 14,76 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 69,56 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 19.09.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras.

  1. Hageja esitas 25.06.2024 apellatsioonkaebuses nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Kostja sai lepingu l89007437037 alusel kauba kokku summas 749,00 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 451,95 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada 3 2-23-127357 lepingu alusel saadud summa 297,05 eurot (749-451,95). Leping on lõppenud viimase osamakse tähtaja saabumisega 15.01.
  2. Hageja nõuab viivist põhivõlgnevuselt 297,05 eurot alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast 16.01.2024

§ 113lg 1 lause 1 kohaselt kuni võlgnevuse tasumiseni.

Kostja sai lepingu L89008366327 alusel kauba kokku summas 1259 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 921,04 eurot. Kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 337,96 eurot (1259-921,04). Leping on lõppenud viimase osamakse tähtaja saabumisega 15.04.2023. Hageja nõuab viivist põhivõlgnevuselt 337,96 eurot alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast 16.04.2023

§ 113lg 1 lause 1 kohaselt kuni võlgnevuse tasumiseni.

Kostja sai lepingu L89010046758 alusel kauba kokku summas 439 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 175,12 eurot. Kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 263,88 eurot (439175,12). Leping on lõppenud viimase osamakse tähtaja saabumisega 20.09.2023. Hageja nõuab viivist põhivõlgnevuselt 263,88 eurot alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast 21.09.2023

§ 113lg 1 lause 1 kohaselt kuni võlgnevuse tasumiseni.

  1. Kostjale on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16 p 16).
  3. Kohus loeb kohtule esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et kostja ja Inbank AS sõlmisid 08.01.2022 järelmaksulepingu nr L89007437037, mille alusel sai kostja kauba soetamiseks laenu summas 749 eurot intressimääraga 16% aastas (dtl 35-39). Kostja ja Inbank AS sõlmisid 19.04.2022 järelmaksulepingu nr L89008366327, mille alusel sai kostja kauba ostu eest tasumiseks laenu summas 1259 eurot intressimääraga 16% aastas (dtl 41-43). Kostja ja Inbank AS sõlmisid 04.10.2022 järelmaksulepingu nr L89010046758, mille alusel sai kostja kauba ostu eest tasumiseks laenu summas 439 eurot intressimääraga 12% aastas (dtl 45-47). Kohtule esitatud tõendi järgi on Inbank AS laenulepingute esemeks olnud laenusummad kauba müüjale Tele2 Aktsiaseltsile tasunud (dtl 252-254, 248). Kuivõrd hagiavalduses esitatud asjaolude järgi on kostja teinud vaidlusaluste lepingute täitmiseks makseid, siis loeb kohus eelnimetatud kostja käitumise ja kohtule esitatud maksekorralduste põhjal tuvastatuks, et kostjale on laen väljastatud, mis kanti kostja nõusolekul kauba müüjale.
  4. Võlaõigusseaduse (

) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tasu laenu kasutamise eest tuleb maksta üksnes juhul, kui see on kokku 4 2-23-127357 lepitud vastavalt

§ 397

lg 1 teisele lausele.

§ 402

kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohtu hinnangul vastavad kostja ja Inbank AS vahel sõlmitud laenulepingud tarbijakrediidi tunnustele. 08.01.2022 sõlmitud järelmaksulepingu nr L89007437037 krediidi kulukuse määr on 19,02% (dtl 35), mis jääb lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse määra (50,85%) piiresse (

§ 4062lg 1).

19.04.2022 sõlmitud järelmaksulepingu nr L89008366327 krediidi kulukuse määr on 19,27% (dtl 41), mis jääb lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse määra (50,85%) piiresse. 04.10.2022 sõlmitud järelmaksulepingu nr L89010046758 krediidi kulukuse määr on 30,52% (dtl 45), mis jääb lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse määra (48,9%) piiresse.

  1. Hageja esitas tõendid selle kohta, et esialgne võlausaldaja 26.04.2023 loovutas järelmaksulepingust nr L89007437037, järelmaksulepingust nr L89008366327 ja järelmaksulepingust nr L89010046758 tulenevad nõuded kostja vastu hagejale (dtl 58). Kostja vastuväidete puudumisel puudub alus seda kahtluse alla seada.
  2. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, punktid 13 ja 17).

§ 4034

kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). 14. Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (

§ 4034 lg 3).

Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja 5 2-23-127357 salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (

§ 403⁴ lg 13).

15. Hageja on hagiavalduses toonud välja asjaolud, kuidas toimus kostja krediidivõime hindamine lepingute sõlmimisel. Hageja selgitusest ja kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et laenu võimaldamise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise tõendamiseks on hageja esitanud laenutaotlused (dtl 40, 44, 48), maksehäireregistri väljavõtte (dtl 59). Laenutaotlemise ankeetidest nähtub kohtule üksnes kostja poolt märgitud igakuine sissetulek (4000 eurot, 3500 eurot ja 2000 eurot), kuid ei selgu, mis liiki sissetulekuga tegemist on ning kuidas laenuandja kontrollis selle vastavust kostja poolt avaldatule. Samuti ei ole kogutud andmeid kostja ülalpeetavate kohta, muude võimalike laenukohustuste kohta ega teavet kostja finantskäitumise kohta. Kohtule esitatud maksehäire registri väljavõte kannab 18.09.2023 kuupäeva ehk on tehtud pärast laenulepingute sõlmimist, mistõttu ei tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist lepingute sõlmimisel. Riigikohus on 2023.a novembris tehtud lahendis (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098) märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Käesoleval juhul krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

§ 403

⁴ lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 403

⁴ lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 403

⁴ lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud. 16. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 403

⁴ lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Sellest tulenevalt jääb hageja intressinõue rahuldama. Hageja on toonud välja, et kui kohus asub seisukohale, et lepingud on sõlmitud vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes, palub hageja kohtul kostjalt välja mõista järelmaksulepingust nr L89007437037 tulenev põhinõue summas 297,05 eurot. Nii hageja enda väitel kui maksegraafikust nähtub, et järelmaksuleping nr L89007437037 lõppes tähtaja möödumise tõttu, viimase osamakse tähtaeg 15.01.2024 (dtl 36). Seega ei analüüsi kohus, kas lepingu ülesütlemine oli kehtiv. Kogu laen muutus

§ 82lg 7 järgi sissenõutavaks.

Hagi kohaselt tegi kostja järelmaksulepingu nr L89007437037 täitmiseks makseid kogusummas 451,95 eurot. Eelnev nähtub ka kohtule esitatud tagasimaksete väljavõttest (dtl 255-257). Kohus mõistab kostjalt

§ 108

lg 1 alusel järelmaksulepingust nr L89007437037 tulenev laenu põhiosa võlgnevus summas 297,05 eurot (749 eurot saadud laen – tasutud 451,95 eurot). Kohus rahuldab ka hageja viivisenõude

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määra järgi saamiseks.

Põhiosa võlg summas 297,05 eurot muutus sissenõutavaks 16.01.2024, kuivõrd laenuleping lõppes 15.01.2024. Kohus mõistab kostjalt 6 2-23-127357 välja viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.01.2024 kuni kohase täitmiseni, kuid mitte üle tasumata põhivõla (297,05 eurot). 17. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista iseenesest seadusest tuleneva sissenõudmiskulu hüvitamise nõuet, kui nõude esitamise muud eeldused on täidetud. Hageja palub mõista kostjalt välja järelmaksulepingu nr L89007437037 alusel sissenõudmiskulu summas 30 eurot

§ 1132lg 2 alusel.

Hagi kohaselt ütles krediidiandja järelmaksulepingu nr L89007437037 erakorraliselt üles 25.04.

  1. Hageja saatis kostjale järelmaksulepingu nr L89007437037 puhul 3 tasulist kirja: 09.05.2023, 19.05.2023, 16.06.2023 (dtl 63-79). Kohus tuvastas eelnevalt, et krediidiandja rikkus järelmaksulepingu nr L89007437037 sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja täpsustuste kohaselt, juhul kui kohus leiab, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, siis lõppes järelmaksuleping nr L89007437037 viimase osamakse tähtaja saabumisega 15.01.
  2. Kohus leiab, et sellisel juhul pole leping 25.04.2023 erakorraliselt lõppenud ning kohaldada ei saa

§ 1132 lg 2, mis käsitleb võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist.

Kui võtta aluseks järelmaksulepingu nr L89007437037 maksegraafiku, siis 09.05.2023 võlateatise saatmise ajaks pidi kostja tasuma põhiosa makseid kogusummas 434,71 eurot (dtl 139). Kostja tasumise väljavõtte kohaselt oli 09.05.2023 kuupäevaks tasunud 451,95 eurot (dtl 255-257), seega ei olnud kostjal 09.05.2023 võlgnevust tekkinud. 19.05.2023 kuupäevaks pidi kostja tasuma põhiosa makseid 467,86 eurot (dtl 139), kostjal oli tasutud 451,95 eurot. Seega on hageja saatnud kostjale vähemalt ühe tasuta meeldetuletuskirja ja tal on

§ 113² lg 1 alusel õigus sissenõudmiskulu 5 euro hüvitamisele.

18. Hageja on toonud välja, et kui kohus asub seisukohale, et lepingud on sõlmitud vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes palub hageja kohtul kostjalt välja mõista järelmaksulepingust nr L89008366327 tulenev põhinõue summas 337,96 eurot. Kohtule nähtub kohtule esitatud tõendist ja hageja enda täpsustuste kohaselt järelmaksuleping nr L89008366327 lõppes tähtaja möödumise tõttu 15.04.2023 (dtl 42). Kogu laen muutus

§ 82lg 7 järgi sissenõutavaks.

Tagasimaksete väljavõtte kohaselt tegi kostja järelmaksulepingu nr L89008366327 täitmiseks makseid kogusummas 921,54 eurot (hageja arvutuste kohaselt 921,04 eurot, kuid kohtule nähtub, et hageja ei võtnud arvesse 25.10.2022 tehtud 0,50 eurosendi laekumist) (dtl 258-260). Kohus mõistab kostjalt

§ 108

lg 1 alusel järelmaksulepingust nr L89008366327 tulenev laenu põhiosa võlgnevus summas 337,46 eurot (1259 eurot saadud laen - 921,54 tasutud). Kohus rahuldab ka hageja viivisenõude

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Põhiosa võlg summas 337,46 eurot muutus sissenõutavaks 16.04.2023, kuivõrd laenuleping lõppes 15.04.2023. Kohus mõistab kostjalt välja viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.04.2023 kuni kohase täitmiseni, kuid mitte üle tasumata põhivõla (337,46 eurot). 19. Hageja palub mõista kostjalt välja järelmaksulepingu nr L89008366327 alusel sissenõudmiskulu summas 30 eurot

§ 1132lg 2 alusel.

Hageja saatis kostjale järelmaksulepingu nr L89008366327 puhul 3 tasulist kirja: 09.05.2023, 19.05.2023, 16.06.2023 (dtl 80-97). Samuti on hageja kandnud võla sissenõudmisega seotud toimingute kulu. Järelmaksuleping nr L89008366327 lõppes viimase osamakse tähtaja saabumisega 15.04.2023 (dtl 41). Kuivõrd

§ 1132

lg 2 eeldused on järelmaksulepingu nr L89008366327 puhul täidetud, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulud 30 eurot. 20. Hageja on toonud välja, et kui kohus asub seisukohale, et lepingud on sõlmitud vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes, palub hageja kohtul kostjalt välja mõista 7 2-23-127357 järelmaksulepingust nr L89010046758 tulenev põhinõue summas 263,88 eurot. Kohtule nähtub ja hageja enda täpsustuste kohaselt järelmaksuleping nr L89010046758 lõppes tähtaja möödumise tõttu 20.09.2023 (dtl 46). Kogu laen muutus

§ 82lg 7 järgi sissenõutavaks.

Hageja täpsustuste ja kostja tagasimaksete väljavõtte kohaselt tegi kostja järelmaksulepingu nr L89010046758 täitmiseks makseid kogusummas 175,12 eurot (dtl 261-262). Kohus mõistab kostjalt

§ 108

lg 1 alusel järelmaksulepingust nr L89010046758 tulenev laenu põhiosa võlgnevus summas 263,88 eurot (439 eurot saadud laen – 175,12 tasutud). Kohus rahuldab ka hageja viivisenõude

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Põhiosa võlg summas 263,88 eurot muutus sissenõutavaks 21.09.2023. Kohus mõistab kostjalt välja viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.09.2023 kuni kohase täitmiseni, kuid mitte üle tasumata põhivõla (263,88 eurot). 21. Hageja palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu summas 30 eurot

§ 1132 lg 2 alusel.

Hageja saatis kostjale järelmaksulepingu nr L89010046758 puhul 3 tasulist kirja: 09.05.2023, 19.05.2023, 16.06.2023 (dtl 98-115). Kohus tuvastas eelnevalt, et krediidiandja rikkus järelmaksulepingu nr L89010046758 sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja täpsustuste kohaselt, juhul kui kohus leiab, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, siis lõppes järelmaksuleping nr L89010046758 viimase osamakse tähtaja saabumisega 20.09.2023. Kohus leiab, et sellisel juhul pole leping 25.04.2023 erakorraliselt lõppenud ning kohaldada ei saa

§ 1132lg 2, mis käsitleb võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist.

Kui võtta aluseks järelmaksulepingu nr L89010046758 maksegraafiku, siis 09.05.2023 võlateatise saatmise ajaks pidi kostja tasuma põhiosa makseid kogusummas 241,65 eurot (dtl 46). Kostja tasumise väljavõtte kohaselt oli 09.05.2023 kuupäevaks tasunud 175,12 eurot (dtl 262). Seega oli kostja 09.05.2023 seisuga krediidiandjale võlgu. Eelnevalt tulenevalt leiab kohus, et hageja on saatnud kostjale vähemalt ühe tasuta meeldetuletuskirja ja tal on

§ 113² lg 1 alusel õigus sissenõudmiskulu 5 euro hüvitamisele.

  1. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
  2. Hageja nõude suurus kokku oli 1368,64 eurot. Kohus mõistis kostjalt kohtuotsusega välja põhivõla ja võla sissenõudmiskulud summas 938,39 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligikaudu 69% ulatuses. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 31% ulatuses hageja kanda ja 69% ulatus kostja kanda. Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni

§ 113lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja menetluskulu on hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 315 eurot, riigilõiv apellatsioonkaebuselt 315 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu 1541 eurot (ilma käibemaksuta).

  1. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu 630 eurot (315 + 315) vajalikuks menetluskuluks. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 8 2-23-127357 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud kulu 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise eest.
  2. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on advokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole advokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta. Hageja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga, mistõttu kuuluvad menetluskulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1,5 tundi. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks apellatsioonkaebuse koostamisele (sh lisade tellimine ja komplekteerimine) 1 tund. Apellatsioonkaebuses täpsustas hageja oma nõudeid. Kohtu hinnangul nõuetekohase hagi esitamine on hageja ülesanne ning ei ole põhjendatud hagi korduvate puuduste ja täpsustuste ajakulu terves ulatuses kostja kanda jätmine. Hageja 09.05.2025 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele ning kohtule esitamisele peab kohus põhjendatuks ajakuluks 30 minutit. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 3 tundi x 120 eurot = 360 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud hageja menetluskulu 1010 (315+315+20+360) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 696,90 eurot (s.o 1010-st eurost 69%) ning menetluskuludelt (696,90 eurot) viivis

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

  1. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja.
  2. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
  3. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.