Obsah (5)

§ 424§ 73§ 78§ 50§ 329

1-21-569 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2021, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-569 (20233001160) Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtuis

§ 424

lg 1 järgi, kokkuleppemenetluses, kiirmenetluse sätete järgi Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Riina Bogens Süüdistatav H.N ik XXX; elukoht xxx; määratlemata kodakondsus; xxx; emakeel vene keel; töökoht xxx; varasemalt kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Oleg Gorškaljov Kohtuistungi toimumise aeg 26.01.2021 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 248-249, 2561 ja 2565 lg 1 p 2, lg 2 maakohus otsustas: Tunnistada H.N süüdi

§ 424lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

Jätta

§ 73

lg -te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui H.N ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 26.01.2021.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta H.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt kohustub H.N 5 (viie) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Mõista H.N-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot sundraha vastavalt KrMS § 256 5 lg-le 2 ja § 179 lg 1 p-le 2 ning 134 1 1-21-569 (ükssada kolmkümmend neli) eurot ja 91 senti muu menetluskulu (kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 97,20 eurot ja joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud summas 37,71 eurot) katteks. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada H.N osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes kaitsja Oleg Gorškaljovi tasu kohtumenetluses osutatud õigusabi eest summas 64,80 (kuuskümmend neli ) eurot ja 80 senti riigi kanda. KrMS § 180 lg-te 1, 3 alusel kohustub H.N hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 572 (viissada seitsekümmend kaks) eurot ja 91 senti ositi alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700003714 ning selgitus „H.N , 1-21-569, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. H.N-i süüdistatakse selles, et tema 24.08.2020 kella 13.25 paiku, olles alkoholijoobes (tema veres alkoholisisaldus moodustas 2,78 +/- 0,06 mg/g, s.o mitte vähem kui 2,72 mg/g), juhtis mootorsõidukit Škoda Fabia, reg.märk xxx, sõites sellega Narva linnas mööda Kerese tänavat, seejuures tegi liiklusavarii, kahjustades liiklusmärki. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõiduki juht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega rikkus H.N liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Sel moel pani H.N toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 26.01.2021 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus H.N-i süüdimõistmist

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 7 kuu pikkuse vangistusega.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel tuleb mõistetud vangistus jätta täitmisele pööramata, kui H.N ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada H.N-i suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3-ks kuuks. Kokkuleppe kohaselt tuleb mõista H.N-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja 438 eurot sundraha ning 134,91 eurot muu menetluskulu (kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 97,20 eurot ja joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud summas 37,71 eurot) katteks. KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub H.N hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 572,91 eurot võrdsete osamaksetena alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Prokuratuur selgitas H.N-ile , et kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud

§-s 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest 2 1-21-569 teadlik kõrvalehoidumine on kuritegu

§ 329järgi.

1. Prokurör palus 26.01.2021 kohtuistungil muuta kokkuleppes kooskõlastatult süüdistatava ja kaitsjaga menetluskuludega seonduvat. Nimelt on H.N-il õigus tasuda temalt väljamõistetud menetluskulud ositi alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul, mitte võrdsete osamaksetena nagu algselt kokkuleppes kajastatud oli ning kohtuistungil lisanduv kaitsjatasu tuleb jätta riigi kanda. Kaitsja ja süüdistatav nõustusid muudatustega ja need kanti protokolli. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest ja selle muudatustest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet selle muudetud kujul ning taotlesid kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Muudatused kokkuleppes said protokollitud ja kõigi kokkuleppe poolte asjakohase nõusoleku ning need ei mõjuta karistust. Pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
3. peatüki
4. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista H.N süüdi

§ 424lg 1 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud ning nagu kokku lepitud, jääb ka kohtumenetluses lisanduv kaitsjatasu riigi kanda. 5. Sõlmitud kokkuleppega on hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa Kohtunik 3