Obsah (4)

§ 424§ 73§ 50§ 3

1-21-422 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuaril 2021 Tallinnas Kriminaalasja number 1-21-422 (20230200465) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi s

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav N.O – isikukood XXX, elukoht xxx, xxx kodanik, xxx, emakeel xx keel, xxx, tõkendit ei kohaldatud, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada N.O

§ 424

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 8 kuud.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui N.O ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista N.O-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu summas 27 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 86,40 eurot riigituludesse. Menetluskulud kogusummas 989,40 eurot tasuda ühe kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99921700003057. Selgitusena võib märkida: „N.O , kriminaalasi 1-21-422, menetluskulud.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta ära N.O-lt mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on N.O kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Asitõend – mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx (asub PPA politseiparklas) – tagastada R K. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud N.O-d süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 19.07.2020 kella 22.48 paiku Harjumaal Jõelähtme vallas Jõelähtme-Kemba mnt
3. km-l mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (EKEI ekspertiisiakti nr 105I kohaselt tuvastati temal alkoholijoove - etanooli sisaldus ühes grammis veres 2,44 milligrammi, laiendmääramatus +/- 0,06 mg/g, seega vähemasti 2,38 mg/g). Sellise tegevusega rikkus N.O liiklusseaduse § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. ja liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. / nõudeid. N.O põhjustas liiklusõnnetuse, ta ei kohandanud mootorsõiduki kiirust olukorrale vastavaks ega vähendanud kiirust vastavaks tee-ja liiklusoludele, mille tõttu ta kaotas mootorsõiduki xxx registreerimismärgiga xxx üle juhitavuse ning sõitis teelt välja vastu puud ja aeda. /tl 26/ Liiklusõnnetuse tagajärjel sai N.O tervis kannatada, ta viidi SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe haigla erakorralise meditsiini osakonda. N.O-l tuvastati tervisekahjustused: xxx./tl 21/ N.O lubati kodusele ravile 21.07.2020./tl 29/ Kõrvalised isikud liiklusõnnetuses kahjustada ei saanud. 2 Kuigi N.O rikkus oma käitumisega ka Liiklusseaduse § 223 lg 1 nõudeid, siis vastavalt

§ 3

lg 5 kohaselt juhul, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest, mistõttu LS § 223 lg 1 rikkumise osas on 30.07.2020 väärteomenetlus lõpetatud. /tl 26/ Seega N.O pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav N.O , süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 19.01.2021.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb abiprokurör N.O süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 8 kuud.

Prokurör taotleb kohtul süüdistatavale karistus tingimisi kohaldamata jätta vastavalt

§ 73

kui N.O ei pane 1 aastase 6 kuulise katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu.

§ 50

lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta N.O-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Tulenevalt Liiklusseaduse § 127 on N.O kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 2 sätestab, et muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Juhindudes eeltoodust otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi – mootorsõiduki xxx registreerimismärgiga xxx (asub PPA politseiparklas) – tagastada omanikule, R K. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu summas 27 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 86,40 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise 3 seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Liina Pohlak Kohtunik 4