) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Keelamiskaebus on ette nähtud olukordadeks, kus kaebaja õiguste rikkumine ei ole veel toimunud, kuid esineb rikkumise tegelik oht. Kaebusest ei saa järeldada, et vaidlustatakse haldusorgani tegevust, mis võib aset leida tulevikus. Kaebaja väidab, et vangla on juba rikkunud VangS § 48 lg-st 1 tulenevat vanglapoeteenuse tagamise kohustust (vt Riigikohtu 31.03.2025 määrus nr 3-24660, p 9), võimaldades teenuse osutajal määrata kaupadele lubatust kõrgemad hinnad ja nõuda kauba transpordi eest transporditasu. Samuti leiab kaebaja, et vangla on jätnud tegemata igakuise kaupade hinnavõrdluse. Kaebaja soovib, et juba toimuvad väidetavad õigusrikkumised kõrvaldatakse. Kuna vangla tagab kinnipeetavale eluks vajalikud toiduained ja hügieenivahendid, on sisseostude tegemine vanglapoes kinnipeetava jaoks lisavõimalus, mitte kohustus. Seega ei ole alust arvata, et kaebaja peab tulevikus tingimata tegema vanglapoes sisseostu, millega rikutakse tema õigusi. Keelamisnõude asemel on kaebaja õiguste kaitsmiseks kohane kohustamisnõue (
Kohustamiskaebuse võib isik esitada, kui haldusorgani tegevus on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi. Kohustamiskaebusega on võimalik vaidlustada ka haldusorgani õigusvastast tegevusetust. Kinnipeetav peab aga enne kohustamisnõudega kohtusse pöördumist läbima kohustusliku kohtueelse menetluse (VangS § 1 1 lg 5; Riigikohtu 12.11.2009 määrus nr 3-3-1-70-09, p 13). Vangla on selgitanud, et kaebaja ei ole enne kohtu poole pöördumist esitanud vanglale vaiet. Seega ei ole kaebuse lubatavuse eeldused täidetud ning kaebus tuleb
4. R.G palub 04.05.2025 määruskaebuses (täiendatud 23.05.2025) tühistada halduskohtu 28.04.2025 määrus ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Tallinna Vangla on seisukohal, et tal puudub ka tulevikus kohustus teostada hinnavõrdlusi. Vangla ei taga kinnipeetavatele mitte midagi. Kohus on irdunud reaalsusest. Vangla vormistab kõik kinnipeetavad majandustöödele ning töötavale kinnipeetavale ei anta vangla poolt mitte midagi. Kedagi ei huvita, et tegelik sissetulek vanglas töötamise korral on 2–3 eurot kuus. Halduskohtul on kohustus kontrollida, kas vastustaja on rikkunud talle pandud kohustust. Pole tähtis, kas kohus teeb seda kontrolli keelamis- või kohustamiskaebuse raames. 2
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
lg 4), määruskaebus on tähtaegne (
lg 1) ning vastab
§-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (
S § 48 lg 1 järgi võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind ja kauba kättetoimetamise kulu võivad olla turuhinnast kuni 20% kõrgemad. Riigikohus on 31.03.2025 määruses nr 3-24-660 selgitanud, et see kehtestab piirangu nii kauba juurdehindlusele kui ka kauba kättetoimetamise kulude juurdehindlusele ning juurdehindlus tuleb arvutada turuhinnast, mitte sisseostuhinnast. Kuna vangla peab tagama kinnipeetavale sisseostude tegemise reaalse võimaluse, peab ta kontrollima teenuse osutamise vastavust vangistust reguleerivatele õigusaktidele (sh hindade kooskõla VangS § 48 lg 1 kolmanda lausega). Kui kaebaja on vaidlustanud vanglas poeteenust osutava äriühingu e-poe kaupade ja kauba kättetoimetamise juurdehindluse määra, saab halduskohus kindlaks teha, kas vangla on rikkunud VangS § 48 lg-st 1 tulenevat tagamiskohustust. 7. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse keelamisnõuetega. Keelamiskaebusega (
lg 2 p 3) kohtusse pöördumiseks peavad olema täidetud kolm
lg-s 1 kumulatiivselt sätestatud eeldust: 1) peab olema põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu; 2) haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi ning 3) õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel, s.o õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline (nt Riigikohtu 21.10.2021 otsus nr 3-20-286, p 11). 8. Ringkonnakohus leiab, et kaebajal puudub keelamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus. Halduskohus ei tee halduse tegevuse üle abstraktset kontrolli, vaid kohtuvaidluse ese peab olema konkreetselt piiritletav. Seega ei saa kohus keelata vanglal abstraktselt juurdehindluse rakendamist VangS § 48 lg-s 1 lubatut ületavas määras või üldsõnaliselt keelata vangla tegevusetust seoses kaupade hinna võrdlemisega. Kaebaja on kaebuses nimetanud teleri ja veekeetja ning kullerteenuse ülemäärast juurdehindlust, kuid ei ole väitnud, et tal endal on olnud soov neid esemeid soetada. Olukorras, kus kaebaja ei saa mingit konkreetset kaupa soetada ülemäärase juurdehindluse ja kättetoimetamise kulu tõttu, on tal võimalik ja tõhusam esitada kohustamiskaebus. Seega keelamisnõuded tuleks tagastada
9. Enne kohustamiskaebusega kohtusse pöördumist tuleb aga läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kuna kaebaja ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud, ei olnud tema kaebuse menetlemine lubatav ka juhul, kui tõlgendada nõudeid kohustamisnõuetena. Ringkonnakohus ei korda selles osas halduskohtu määruse põhjendusi (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.