← Eesti

1-25-2874/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2025, Tartu Kohtuasja number 1-25-2874 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Roman Zolotarjovi (Zolotarjov; isikukood: 39607205234) süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 203 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. juuni 2025 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Roman Zolotarjov, apellatsioon RESOLUTSIOON
  3. Jätta Roman Zolotarjovi apellatsioon Viru Maakohtu
  4. juuni 2025 otsuse peale läbi vaatamata.
  5. Jätta rahuldamata Roman Zolotarjovi taotlus kohtulahendi avalikustamise piiramiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
  6. mail 2025 sõlmisid prokurör, süüdistatav Roman Zolotarjov ja tema kaitsja kriminaalasjas nr 25259050099 kokkuleppe. Selle järgi taotleb prokuratuur R. Zolotarjovi süüdi tunnistamist KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist. Pooled leppisid kokku, et süüdistatavalt tuleb välja mõista sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulud, mis võimaldatakse R. Zolotarjovil tasuda ositi 12 kuu jooksul. Muu hulgas on kokkuleppes välja toodud R. Zolotarjovi vastu esitatud tsiviilhagid, sealhulgas I.S. i 17025 euro suurune nõue, Borsch & Varenyk OÜ 320,89 euro suurune nõue ning FS Seafood Estonia OÜ nõue summas 2320 eurot – R. Zolotarjov nõustus nende hüvitamisega.
  7. Viru Maakohtus
  8. mail 2025 toimunud kohtuistungil andis prokurör sõlmitud kokkuleppest ülevaate. R. Zolotarjov kinnitas kohtule, et sõlmitud kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine on toimunud tema vabal tahtel ja ta jäi selle juurde.
  9. Viru Maakohtu
  10. juuni 2025 otsusega tunnistati R. Zolotarjov KarS § 203 lg 1 järgi süüdi ning teda karistati kokkuleppe kohase karistusega. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 1 alusel mõisteti R. Zolotarjovilt riigi kasuks välja menetluskulud – need võimaldati tal tasuda ositi 12 kuu jooksul. Võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldati kannatanute tsiviilhagid.
  11. juunil 2025 esitas R. Zolotarjov maakohtu otsuse peale apellatsiooni. Süüdistatav märgib, et ta ei tule haginõuete tasumisega toime. Kaebaja sõnul pole tal elektroonilise valve all viibides võimalik teenida piisavalt suurt sissetulekut, et tasuda kohtuotsusega välja mõistetud nõudeid. Seetõttu palub ta tsiviilnõuete tasumise tähtaega pikendada.
  12. R. Zolotarjov esitas
  13. juunil 2025 taotluse, paludes avalikustatud kohtuotsuses mitte kajastada tema nime ja isikukoodi. Ringkonnakohtu seisukoht
  14. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada R. Zolotarjovile.
  15. Kuna maakohus lahendas R. Zolotarjovi kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st
  16. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
  17. peatüki
  18. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
  19. Apellatsioonis ei viita R. Zolotarjov sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu poleks kuritegu, et see tegu oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei tuvasta ka ringkonnakohus. Seega võiks R. Zolotarjovil olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras, kus R. Zolotarjov poleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, poleks sellega nõus olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Ka midagi sellist ringkonnakohtu meelest toimunud pole. R. Zolotarjov kinnitas kohtule, et kokkuleppes märgitu on talle arusaadav ning selle täitmine on talle kõigis aspektides jõukohane. Pelgalt tagantjärele tekkinud rahulolematus kohtulahendiga kaasnevate õigusjärelmite osas ei ole aluseks kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Teisisõnu pole R. Zolotarjovil apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu jätab ringkonnakohus tema apellatsiooni, juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3, läbi vaatamata ning tagastab selle R. Zolotarjovile.
  20. Edutuks jääb ka taotlus jätta avalikustatavast kohtuotsusest välja R. Zolotarjovi nimi ja isikukood. Vastavalt KrMS § 4081 lg-le 1 avalikustatakse jõustunud kohtuotsus Riigi Teataja veebileheküljel. Sama paragrahvi teise lõike järgi kajastatakse avalikustatud kohtulahendis nii süüdistatava nime kui isikukoodi – üksnes alaealiste süüdistatavate puhul jäetakse need andmed avalikustamata. Seetõttu puudub ringkonnakohtul seaduslik alus süüdistatava taotlust rahuldada. 2 (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.