KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-29

§ 121lg 4, § 187 lg 6, § 235 lg-d 1 ja 3).

Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (

§ 119lg 1 ls 3, § 235 lg 1; RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.X esitas Tartu Halduskohtule 31.10.2024 kaebuse, milles esitas Alutaguse valla suhtes järgmise sisuga nõuded: – kirjutada Q tagasi sisse Alutaguse vallas Jõuga külas asuvasse Lillemäe tallu. Kaebaja tädi C pojapoeg Q kirjutati pärast tädi surma Lillemäe talust ebaseaduslikult välja kaebaja täditütre Y algatusel. Q on enda isa W (C poja) kaudu Lillemäe talu pärijaks. Q andis kaebajale volikirja halduskohtus esindamiseks; – hüvitada õigusrikkumisega (s.o raielubade andmisega) tekitatud kahju. Alutaguse valla metsanõunik andis Yle raieload Lillemäe (katastritunnus 22401:001:0060) ja Oru 3-24-2998 (katastritunnused 22401:001:0109 ja 22401:001:0135) kinnistutelt metsa müügiks, mille tulemusena müüs Y
2. a-l kokku 4,43 ha metsa 11 500 euro eest, samas kui metsa tegelik väärtus olnuks 350 000 eurot; – hüvitada kaebajale tekitatud mittevaraline kahju õiglases summas (maine kahjustamine; negatiivsete emotsioonide tekitamine; avalikkuse pilked; kohtu mõjutamine, et kaebajat karistataks teo eest, mida ta ei ole teinud). Alutaguse valla sotsiaaltöötaja on kaebajat laimanud, esitades tema kohta tahtlikult ebaõigeid andmeid telesaates „Kuuuurija“. Kaebaja palus vabastada ennast riigilõivu tasumise kohustusest ja määrata talle riigi õigusabi korras advokaadist esindaja. Kaebaja viibib vanglas ja puude tõttu ei tööta.
3. Tartu Halduskohus edastas 31.10.2024 määrusega M.X-i kaebuse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.
4. Tallinna Halduskohus tagastas 20.11.2024 määrusega M.X-i kaebuse nõuetes, milles kaebaja palus kohustada Alutaguse valda tegema sissekirjutus Q kasuks ning maksma hüvitist seoses metsaraie loa andmisega (resolutsiooni p 1). Mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas jättis halduskohus kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja kahjunõude asjaolude täpsustamiseks. Ühtlasi jättis halduskohus rahuldamata kaebaja taotluse anda talle riigi õigusabi (resolutsiooni p 5). Isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks (

§ 44

lg 1) ja muul eesmärgil, sh teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks saab kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (

§ 44lg 2).

Kaebaja nõue Q kasuks sissekirjutuse tegemiseks on selgelt esitatud teise isiku õiguste kaitseks, mis ei ole praegusel juhul lubatav. Samuti ei seondu kuidagi kaebaja enda õiguste kaitsmisega küsimus, millise hinnaga Y müüs Alutaguse valla väljastatud raieloa alusel endale kuuluvat metsa. See saaks seonduda asjaoluga, et kaebaja hinnangul pidanuks Q metsa pärima, kuid kohtule teadaolevalt ei ole kaebaja Q eestkostja, mis annaks talle õiguse viimase nimel kaebust esitada. Kuivõrd teise isiku õiguste kaitseks esitatud nõuded ei ole

§ 44

lg-te 1 ja 2 kohaselt praegusel juhul lubatavad, siis tuleb kaebus selles osas

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastada.

Riigi õigusabi taotlus jääb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 6 alusel rahuldamata, kuna kaebaja taotleb riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ning asja suhtes ei nähtu mis tahes avalikku huvi.

1. M.X palub 25.11.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus kaebuse tagastamist puudutavas osas ja saata asi halduskohtule lahendamiseks ning anda kaebajale riigi õigusabi. Q elas lapseeast alates vanaema C juures, kes oli kuni oma surmani
2. a-l ka Q eestkostja. Pärast C surma ajas Y Q kodust välja ning ta elas kaebaja ja tema poja D-i juures. Aastatel 2017–2022 oli Q eestkostjaks D. Hiljem sai laimu ja vale abil Q eestkostjaks Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, kes keeldub tema huve kaitsmast. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 järgi saab kaebaja kui eestkostetava sugulane samuti kaitsta tema õigusi. Qle tuleb maksta hüvitist seoses Yle raieloa andmisega.
3. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus selgitas 20.12.2024 vastuses kohtunõudele, et eestkostja on taganud eestkostetava õiguste ja huvide kaitse ning esindanud teda õiguslikes ja varalistes tehingutes ning teeb seda eestkoste perioodil ka edaspidi. Volikirja vormistamine ja kohtusse pöördumine on toimunud Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse teadmata ning need toimingud ei ole põhjendatud. Tallinna Vangla inspektor-kontaktisik, kes on vanglas Q tugiisikuks, suhtles Qga ning viimane ei ole enda sõnul volikirja näinud ega ka oma nime ühelegi paberile kirjutanud. Eeltoodule tuginedes ei kiida eestkostja heaks väidetavalt Q antud volitust M.X-ile ega M.X-i poolt Q nimel esitatud kaebust Alutaguse valla vastu. 2

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 119

lg 1, § 121 lg 4; RÕS § 15 lg 8), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab piisaval määral

§-de 52−54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

1. Määruskaebusest nähtuvalt on M.X nõustunud, et 28.10.2024 kaebus oli halduskohtu 20.11.2024 määrusega tagastatud nõuete osas esitatud Q õiguste kaitseks. Kuivõrd kaebaja on juba Tallinna Halduskohtule 11.11.2024 saadetud täienduses (dtl 36) märkinud, et oli unustanud lisada volituse ning edastas ühtlasi volikirja (dtl 38), siis mõistab ringkonnakohus kaebust selliselt, et M.X on soovinud halduskohtu poolt tagastatud nõuetes tegelikult esitada kaebust Q nimel (st tema esindajana), mitte enda nimel.
2. Q on piiratud teovõimega isik, kelle eestkostjaks on Viru Maakohtu 10.02.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-33038 määratud Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus. Eestkoste kehtib 10.02.2022–10.02.
3. Eestkostja ülesanneteks on mh Q esindamine õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel. Ql on määruse järgi õigus teha üksnes pisitehinguid. M.X on esitanud halduskohtule dateerimata volikirja, mille kohaselt volitab Q oma sugulast M.X-i enda õiguste kaitsmisel halduskohtus. Allkirjana on trükitähtedega kirjutatud „XXX“. PõhjaPärnumaa Vallavalitsuse 20.12.2024 selgitusest nähtuvalt ei ole Q volituse andmist kinnitanud ning tegemist oleks ka tühise tehinguga. Kuna eestkostemääruse kohaselt on Ql õigus iseseisvalt teha pisitehinguid kuni 20 euro ulatuses nädalas, siis saab järeldada, et eestkoste on seatud kõigi ülejäänud asjade ajamiseks. Kohtus esindamiseks üldvolituse andmine ei ole käsitatav pisitehinguna ja kohtule esitatud nõuded ületavad oluliselt 20 eurot. Seega tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg-te 1 ja 3 järgi eeldada, et Q teovõime väidetava volituse andmisel oli piiratud. Piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine (TsÜS § 10). Kuna PõhjaPärnumaa Vallavalitsus kui Q seaduslik esindaja (eestkostja) on kinnitanud, et M.X-ile väidetava volituse andmiseks puudus eestkostja nõusolek ja eestkostja ei pea sellise volituse andmist põhjendatuks ka praegusel ajal, siis ei saa esitatud volikiri kajastada kehtivat volitust. Seetõttu puudub vajadus volikirja usaldusväärsust täpsemalt kontrollida.
4. Olukorras, kus M.X pöördus halduskohtusse kaebusega Q nimel, omamata kehtivat volitust ja eestkostja on sellesisulise volituse andmisega nõustumise välistanud, tuli kaebus

§ 121

lg 1 p 5 alusel tagastada, sõltumata sellest, kas M.X võiks üldse olla Q volitatud esindajaks halduskohtumenetluses (vt

§ 32lg 1 p 7).

Halduskohus on kokkuvõttes Q õiguste väidetava rikkumisega seotud nõuded õigesti tagastanud. Kui M.X soovis siiski esitada 28.10.2024 kaebuse kõigi nõuete osas enda nimel, siis kuulus see Q õigustega seotud osas tagastamisele

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Halduskohtu põhjendused on sellisel juhul õiged ning nende üle kordamiseks puudub vajadus (

§ 201lg 4, § 203 lg 2).

10. Halduskohus jättis M.X-i riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel õiguspäraselt rahuldamata. Asjas on menetlusse jäänud üksnes M.X-i mittevaralise kahju hüvitamise nõue ning kaebusest ei nähtu selliseid asjaolusid, mille põhjal tuleks järeldada, et asja suhtes esineb tungiv avalik huvi. Kaebaja väited, et Alutaguse valla sotsiaaltöötaja on meedias tema kohta avaldanud tahtlikult ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, millega põhjustas kaebajale raskeid üleelamisi, on üldsõnalised ja konkretiseerimata. 3

§ 175lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 4