Obsah (7)

§ 143§ 123§ 134§ 146§ 171§ 140§ 137

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 04.07.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-7988 Kohtuasi Z.T (Z

) § 134 lg-s 1 sätestatud eeldused. Maakohus möönis, et isa hoolib ja armastab oma tütart, kuid kohtu hinnangul puuduvad isal vajalikud sotsiaalsed oskused ning ehk ka piisav motivatsioon lapsega usaldusliku suhte taastamiseks ja hoidmiseks. Maakohus on seisukoha kujundamisel lähtunud eelkõige alaealise lapse huvidest ning arvestanud asjaoluga, et lapse isiku- ja varahooldust on reaalselt täitnud B.H umbes 11 aastat.

1. Maakohus tõi välja, et kuni 13.06.2024 toimunud ärakuulamiseni oli lapse pangakaart isa käes. Kohtumenetluses esitatud tõenditest nähtuvalt puudus lapsel ligipääs oma arvelduskontole ning pangakaardi kontojääki nägi ta pangaautomaadist või küsides seda isalt. Samuti nähtus 27.12.2024 esitatud pangakonto väljavõtetest (dtl 439–474), et isa on kasutanud lapse arvelduskontot ka oma makseteks ja ostudeks. Maakohus selgitas, et vanem võib kasutada lapse pangakaarti ainult lapse huvides, mitte oma isiklikuks otstarbeks. Küsitavaks jääb ka asjaolu, miks ei võimaldanud isa lapsele ligipääsu oma arvelduskontole, et näha mh kontojääki. Kohtu arvates on laps piisavalt vana, et jälgida oma üleüldisi kulutusi ning osata arvestada kontol oleva rahaga.
2. Tõendamist on leidnud, et isa suhtlemisviis enda tütrega on tihti negatiivne või ähvardava alatooniga. Maakohus viitas seejuures kohtule 06.06.2024 esitatud lapse ja isa Messengeri vestluse kuvatõmmisele (dtl 86), isa 27.06.2024 seletusele lisatud kuvatõmmisele (dtl 128) ning B.H 03.10.2024 esitatud seisukohale lisatud kuvatõmmistele (dtl 279). Nendest nähtub, et konfliktses olukorras kaotab isa kergelt enesevalitsuse ning sõnu valimata saadab lapsele ähvardava sisuga sõnumeid või ütleb talle halvasti. Maakohtu hinnangul on taunitav lapse nimetamine lolliks ja debiiliks. Selline käitumine on ohuks lapse vaimsele heaolule. Samuti on leidnud tõendamist, et isa suhtes alustati kriminaalmenetlus seoses lapse väidetava väärkohtlemisega. Kuigi kriminaalasjas on tehtud lõpetamise määrus on laps esindajale kinnitanud isa poolt rusikaga pea piirkonda löömist ja lapse pidevat sõimamist (dtl 399). Tõendamist on ka leidnud, et ebastabiilne või stressirohke keskkond võib tekitada lapsele ärevust, depressiooni või muid vaimse tervise probleeme. Kohtule 07.10.2024 esitatud psühholoogi KS (S) tehtud lapse visiitide kokkuvõtte alusel on laps olnud kohtumistel nutune ja kardab isa juurde tagasi saatmist. Laps mõistis tekkinud olukorda seoses kohtumenetlusega. Lapse suurim hirm on minna tagasi isa juurde. Laps kirjeldas psühholoogile ka episoode, kus isa on lapse vastu füüsiliselt vägivaldne olnud.
3. Maakohus andis isale 07.10.2024 määrusega täiendava võimaluse näidata, et ta on valmis andma kõik endast oleneva ja end muutma, et teostada lapse hooldusõigust. Isa kohtu 07.10.2024 määruses ette nähtud kohustuslikku ettekirjutust ei täitnud. Isa käis 15.10.2024 Gordoni perekooli esimeses tunnis ning otsustas, et talle ei ole sellest koolitusest kasu ning rohkem ta sinna ei lähe. Olenemata lastekaitsespetsialisti selgitustest koolituse läbimise vajadusest keeldus isa siiski koolitusest osa võtmast. Oma 26.04.2024 seisukohas lisas isa veel täiendavalt, et oli Gordoni perekooli minemisega nõus, kuivõrd arvas, et nõustamine tähendab vestlust üks-ühele. Kohapeal selgus, et klassiruumis istub 20 inimest. Lektor rääkis, 9 2-24-7988 kuidas hakatakse rollimänge mängima, tahvlile kirjutati pikk nimekiri raamatutest ja materjalidest, mida peab endale soetama ja iseseisvalt läbi töötama. See ei olnud selline nõustamine, millega isa kohtusaalis nõustus. Maakohus leidis, et isa seisukoht koolituse läbimata jätmise osas näitab selgelt tema hoiakut suhete parandamise osas lapsega. Koolitus keskendub praktilistele oskustele nagu aktiivne kuulamine, kehtestamine ja konflikti konstruktiivne lahendamine, aitab vanematel paremini mõista nii oma last kui ka iseennast, mis parendab peresuhtlust. Kuigi isa teab, kui oluline on parandada tema ja lapse omavahelisi suhteid, ei olnud ta selle nimel nõus istuma ruumis 20 inimesega, vaid eelistas koolitusest loobuda.
4. Maakohus märkis, et kohtul ei tekkinud toimunud ärakuulamisel veendumust, et isa mõistab tegelikkuses, mida lapse jaoks tähendab stabiilne elukeskkond ning kuidas isa negatiivse sisuga sõnumid last mõjutavad. Kuigi isa on kohtumenetluse käigus lubanud korduvalt teha kõik endast oleneva, et lapse heaolu tagada, ei ole näha siiski positiivseid tulemeid. Korteri üürimine võib küll olla hea eesmärgiga, aga kui lapsel puudub tahe seal korteris koos isaga elada, peaks alustama lapsega parema suhte loomisest. Isa ei näe enda tegude tagajärgi, vaid on läbi menetluse seisukohal, et laps ei soovi temaga suhelda vaid seetõttu, et B.H mõjutab teda. Samuti on tema arvates ähvardava sisuga sõnumid „kontekstist välja rebitud“. Arvestades sõnumite sisu ning psühholoogi arvamust, ei saa maakohus sellega nõustuda. Maakohtule jäi mulje, et probleemne on praegusel juhul isa käitumine. Isa peab end isa positsioonil õigustatuks nõudma, et laps kuuletuks talle ilma vastu hakkamata.
5. Maakohus tegi 22.11.2024 esialgse õiguskaitse määrusega mh isale ettekirjutuse seoses suhtlusõigusega ning kohustas teda suhtlema lapsega lugupidavalt ja rahumeelselt, vältides igasugu ropendamist, ähvardusi või muud käitumist, mis võiks lapse heaolu või turvatunnet kahjustada. Maakohus viitas 27.12.2024 B.H seisukoha lisana välja toodud Messengeri vestlusele lapse ja isa vahel (dtl 438). Viidatud sõnumi sisu oli maakohtu hinnangul osaliselt taaskord ähvardava sisuga lapse suhtes. Teismeline vajab turvalist keskkonda, kus ta saab vabalt väljendada oma tundeid ja vajadusi, kartmata hukkamõistu või ebakindlust. Seega ei ole vaatamata täiendavalt antud võimalustele kasutanud isa abinõusid ega püüdnud oma vanemlikke otsuseid parandada. Seega ei ole ka muud vanema õigusi vähem piiravad abinõud tulemusi andnud. Kohtumenetluses on nii lapse esindaja kui ka linnavalitsuse esindaja toonud välja, et laps muutub isast rääkides ärevaks, ei soovi isaga kohtuda ning kardab, et peab isa juurde elama minema. Maakohtu arvates ei olnud hetkel mingit kindlust, et olukord paraneks lähiajal sellisel määral, et lapsel oleks isa juures ohutu ja turvaline keskkond.
6. Eelnevat arvestades leidis maakohus, et isalt tuleb isiku- ja varahooldusõigus lapse suhtes täielikult ära võtta. Maakohus lisas, et olulise asjaoluna tuleb arvesse võtta seda, et laps on kasuvenna ja B.H-ga praktiliselt üles kasvanud, tal on B.H-ga usalduslik suhe ning peab teda enda emaks. Sundides last tema soovide vastaselt elama isa juures, oleks maakohtu hinnangul lapsele emotsionaalselt väga raske. Seda enam, et ta ise seda ei soovi. Kuigi pereautonoomiast tulenevalt on eelkõige vanemal õigus oma last ise kasvatada, on see nii vaid juhul, kui vanem täidab oma kohustusi lapse suhtes, hoolitsedes tema eest ning tagades tema turvalisuse. Eelpool toodut arvesse võttes ei saa isa praegusel juhul sellega hakkama. Vanema õigus oma last ise kasvatada ei kaalu üles lapse õigust tervisele, arengule ja heaolule ning rahulikule ja turvalisele kasvukeskkonnale. Maakohtu hinnangul on lapse turvaline elukeskkond tagatud B.H juures.
7. Maakohus selgitas isale, et hooldusõiguse äravõtmine ei võta temalt õigust lapsega suhelda, sest

§ 143järgi on lapsel õigus oma vanemaga suhelda.

Siiski tuleb suhtlemise korraldamisel arvestada lapse soovidega ning vajadusel parandada aja jooksul omavahelisi 10 2-24-7988 suhteid järk-järgult. Maakohus lisas, et vanemalt hooldusõiguse äravõtmine võib olla ajutine meede. Maakohus võib

§ 123

lg 2 järgi muuta varem tehtud lahendit, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud, sh lõpetab kohus vanema avalduse alusel vanema hooldusõigust piiravate abinõude (sh hooldusõiguse täieliku äravõtmise) rakendamise, kui lapse huvid ei ole enam ohus. Kuna perekonnaautonoomiast tulenevalt on eelkõige vanemal õigus oma last ise kasvatada, tuleks vanema isikuhooldusõigus taastada, kui asjaolude muutumise tõttu ei ole lapse heaolu vanema juures kasvades enam ohus.

1. Maakohus leidis, et praeguses asjas on kohtule teada sobiv füüsiline isik, kes on nõustunud olema lapse eestkostja. B.H on eestkostjaks sobiv isik, kuivõrd ta on lapsele ema eest ning nende vahel on usalduslik suhe. Maakohus ei teadnud ühtegi teist sobivamat kandidaati, kes eestkostja ülesandeid võiks täita. Maakohus seadis eestkoste kuni lapse täisealiseks saamiseni, sest ta vajab eestkostet enda huvide kaitseks kuni 18-aastaseks saamiseni (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 557 lg
3. Maakohus märkis, et kuivõrd kohus teeb asjas lõpplahendi, tühistab maakohus TsMS § 442 lg 5 (koostoimes § 463 lg-ga 1) alusel Pärnu Maakohtu 22.11.2024 esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse.
4. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS Määruskaebus ja selle aluseks olevad asjaolud
5. Z.T esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta Z.T-le täies ulatuses alles tema lapse P.H isiku- ja varahooldusõigus ning jätta P.H-le eestkostja määramata. Määruskaebemenetluse menetluskulud palub Z.T jätta B.H kanda.
6. Z.T on seisukohal, et kuna suhete taastamine B.H-l temaga ei õnnestunud esitas B.H kohtusse avalduse tema vastu hooldusõiguse äravõtmiseks tema lapse suhtes vaatamata sellele, et vähemalt
7. a märtsist polnud avalduse esitamiseks mingit alust. Tõendatud ei ole, et lapse isa on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Vastupidi, pärast
8. a kevadel kooselu alustamist Yga on tema elu stabiilne. Tal on kindel elukoht ja sissetulek. Menetluses ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et isa on lapse heaolu ohustanud või last hooletusse jätnud või et ta ei ole suuteline oma vanemakohustusi täitma. Z.T on pärast B.H-ga kooselu lõppemist
9. a üürinud lapse elus stabiilsuse säilitamiseks korteri Paides. Korteri üürilepingu lõpetas ta 01.02.2024 põhjusel, et laps ööbis
10. a alguses enamuse ajast B.H elukohas. Z.T üüris koos elukaaslase Yga 01.09.2024 Paides 3-toalise korteri asukohaga XXX. Üürileping on esitatud kohtule 24.09.
11. Isa lõi korteris kõik tingimused lapsele elamiseks, eluruumis sisustati lapsele tuba (vt 30.09.2024 menetlusdokumendi lisad). Isa ei ole last hooletusse jätnud. Isa lubas lapsel elada B.H elukohas alates
12. a algusest. Lapse lubamist elada endise elukaaslase elukohas ei saa käsitleda lapse hooletusse jätmisena. Lapse elamine B.H-ga on käsitletav elamisena kasuperekonnas.
13. Isal ja lapsel olid ajani, kui B.H kohtusse pöördus, väga head suhted. Isa suhtlus lapsega oli soe ja sõbralik, käidi koos reisidel. Suhted halvenesid kohtumenetluse ajal, eriti pärast 27.06.2024 toimunud kohtuistungit. Pärast kohtuistungit keeldus laps äkitselt isaga pikemalt suhtlemast. Maakohtu tõlgendus isa 27.06.2024 seletusele lisatud kuvatõmmisele on ebatäpne. 11 2-24-7988 Maakohus ei ole arvestanud sellega, et isa ei ole survestanud last alaliselt enda juurde kolima, kui laps seda ei soovinud. Kui laps avaldas soovi Paidesse jääda, siis nii jäigi. Kui laps soovis, et koer jääb tema juurde, siis nii ongi. Samuti on isa teinud järeleandmisi selles osas, kui laps ei ole soovinud temaga suhelda. Isa soostus ka 18.11.2024 lapse otsusega, et ta ei lähe isaga kaasa. Ta ei ole läinud kordagi vastu lapse tahtmist tema kooli juurde ega ratsatreeningule. B.H tekitas kahjuks olukorra, kus laps oli sunnitud oma isaga suhtlema salaja. 11.11.2024 sõnumis on laps kirjutanud: „nuja aga mis emmele ütlen kui kuhugi teiega tulen vms“. 28.10.2024 sõnumivahetusest B.H täiskasvanud poeg Üga nähtub, et isegi isa ostetud suupisteid ei tohi lapsele viia. Z.T-le tundub, et B.H tekitas pahameelt asjaolu, et Z.T leidis endale püsiva elukaaslase ja laps näitas välja, et talle meeldib tema isa elukaaslane ja et ta on rõõmus koos Z.T ja tema elukaaslasega.
14. Maakohtu väide (määruse p-s 38) on paljasõnaline. Maakohus on märkinud, et kohus on seisukoha kujundamisel lähtunud eelkõige alaealise lapse huvidest ning arvestanud asjaoluga, et lapse isiku- ja varahooldust on reaalselt täitnud B.H umbes 11 aastat. Tõendeid sellise seisukoha kujundamiseks kohtule esitatud ei ole. Isa on oma lapse kulusid kandnud nii kooselu ajal B.H-ga, ajal, kui ta elas lapsega kahekesi ning ajal, kui laps on elanud alates
15. a algusest B.H elukohas. Raha oli lapse kasutuses olnud pangakontol alati. Kui raha oli juurde vaja, siis laps küsis ja isa kandis raha. Isa sõidab Bolti taksojuhina, tema ühe nädala sissetulek on minimaalselt 400 eurot. Isa on kandnud kõik lapsega seotud kulud. Riided lapsele ostis laps koos isaga. Kooliriiete ja -tarvete eest maksis isa B.H-le ostutšekkide alusel (vt 30.09.2024 menetlusdokumendi lisad). Menetluses ei ole tõendatud vastupidist. Lisaks ei ole eluliselt mõistetav maakohtu käsitlus, et 13-aastasel lapsel peab olema raha kasutada sadu eurosid kuus.
16. B.H esitatud asjaoludest ei nähtu, et isa ohustaks lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu nii, et tuleks katkestada õiguslikud sidemed lapse ja tema isa vahel ning vanemaõigused isalt ära võtta. Isa suhtes algatati kriminaalasi väite alusel, et isa on last löönud ja/või last ahistanud. 03.12.2024 lõpetas PPA prokuratuuri loal kriminaalmenetluse (vt 09.12.2024 menetlusdokumendi lisa). Pärast kriminaalasja ei julge laps isaga enam kohtuda ja häbeneb teda, sest ta oli sunnitud isa kohta valetama. Lapse esindaja on kirjutanud: „Kahjuks isast rääkides muutub laps alati närviliseks ning tema silmad lähevad märjaks.“ Isa saab eeltoodust järeldada vaid seda, et laps igatseb tema järele ja tal on häbi, et ta on isale haiget teinud.
17. Maakohus on teinud järelduse lapse ja isa suhtluse kohta vaid B.H esitatud üksikute sõnumite alusel jättes tähelepanuta isa esitatud tema ja lapse sõnumivahetused. Isa nõustub, et selline käitumine on taunitav (dtl 279), kuid tuleb tõdeda, et isa kutsus last selle sõnumiga korrale. Lapse korrale kutsumine ei anna alust hooldusõiguse äravõtmiseks või piiramiseks. Asjaolu, et isa on last löönud, isa eitab. Täpselt samamoodi nagu ta eitab lapse ahistamist. Isa on seisukohal, et maakohus ei ole tuvastanud

§ 134lg-s 1 sätestatud eeldusi.

Kohtulahendi tegemise ajaks oli isal nii sissetulek, elukoht kui ka võimalused last ise kasvatada. Asjaolu, et tema elu polnud enne

1. a kevadet täiesti stabiilne, oli
2. a kevadeks kõrvaldatud. Seega ei saa märgitud asjaolu olla aluseks hooldusõiguse äravõtmisel 30.04.2025 ja lapsele eestkoste määramisel. Tõendatud ei ole, et ebastabiilne ja stressirohke elu oleks lapsel koos isa ja tema elukaaslase perekonnas kasvades. Puuduvad alused hooldusõiguse piiramiseks.
3. Isa viitab

§ 146lg-le 1.

Isa on aktsepteerinud, et tema laps elab praegu lapse enda soovil B.H elukohas kui kasuperes. Ta ei ole vaielnud vastu sellele, et B.H on otsustanud lapsega seotud tavahoolduse küsimusi. Isa aktsepteerib lapse soovi praegu elada B.H 12 2-24-7988 elukohas. Seal on ta alates

1. a algusest elanud isa ja B.H suulise kokkuleppe alusel. Isale on ebaselge seisukoht, et kui ta on lubanud lapsel elada B.H elukohas, on laps ohus. Kohtu etteheited isale seoses perelepitusteenuse ja perekooli läbimata jätmisega ei ole õigustatud. Isa on usaldanud B.H-d. Kahjuks tekkis seal olukord, kus lapse üle puudus täiskasvanu kontroll. Laps on viibinud Olerexis pärast keskööd, ta on rentinud Bolti elektritõukeratast pärast südaööd. Laps ei ole sõitnud sellega koju, vaid aadressile YYY. Lapse konto väljavõttest nähtub, et laps on viidud ilma lapsevanema nõusolekuta Lätti, s.o välismaale. Isa on mures lapse senise õppeedukuse pärast, mis
2. klassis langes. Juba septembrikuus sai ta mitmeid puudulikke hindeid. Käesoleval ajal ei ole isale nähtav lapse nimel avatud pangakonto ega ekool. Maakohus ei ole arvesse võtnud Paide linna seisukohta: „Paide linn jääb oma arvamuse juurde, et laps elab B.H-ga, aga me ei toeta, et isalt võetakse õigused ära. Isa ja tütre suhted peaks taastama.“ Isa on seisukohal, et Paide linn on kohtuasja sisuliselt süvenenud ja asunud kohtuasjas õigele seisukohale. Isal peab olema õigus osaleda oma lapse elus, teada kus ja kellega ta elab, kas ta on terve või haige, kas ja kus ta koolis käib jne. Isal peab olema õigus oma lapsega kohtuda. Suhelda temaga vahetult ja isiklikult.
3. Praegusel juhul ei esine ka

§ 171

lg-s 1 märgitud materiaalseid eeldusi lapsele eestkoste seadmiseks (RKTKm 23.11.2011, 3-2-1-98-11, p 21). Menetlusosaliste seisukohad

1. B.H on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. 42.
2. B.H leiab, et kohtumenetluse käigus on piisavalt kogutud tõendeid, mis kinnitavad kohtumääruse vajalikkust. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme ning arvestanud lahendi tegemisel eelkõige lapse parima huviga. 42.
3. B.H arvates on kaebuses toodud väited suures osas valed ja kohut eksitavad ning ei anna ausat ja adekvaatset ülevaadet sellest, kuidas oli lapse elu korraldatud ning millised olid B.H ja Z.T omavahelised kokkulepped. Menetluse käigus on korduvalt tõstatatud küsimust lapse isa tegeliku elukoha osas. Ka oma määruskaebuses on isa taas märkinud oma tegelikuks elukohaks Soome Vabariigi aadressi. Z.T on oma kaebuse põhjenduste p-s 1 väitnud, et Z.T ei keelanud lapsel vaatamata ära kolimisele B.H-ga suhelda. Tegelikkuses ei vasta see tõele, sest algselt keelas Z.T lapsel B.H-ga suhelda, rääkimata B.H juures ööbimisest, kuid laps suhtles vaatamata isa keelule siiski B.H-ga edasi. Ka ei vasta tõele, et B.H soovis Z.T-ga suhteid taastada, sest suhteid püüdis taastada Z.T ise, nii sunniviisiliselt, ähvardades lapsega suhte lõpetamisega kui ka auto ära võtmisega. Ka ei vasta tõele Z.T väide, et ta maksis B.H-le lapse ülalpidamiseks raha. Sel ajal, kui Z.T lahkus ja laps elas koos B.H-ga ei ole Z.T maksnud lapse ülalpidamiseks raha. B.H-l ei ole tekkinud probleeme Z.T elukaaslasega. Kohtusse tegi B.H avalduse lapse õiguste ja heaolu eest seismise eesmärgil, et tagada lapsele stabiilne ja kindel kodu, mis on ka lapse soov. 42.
4. Oma kaebuse p-s 2 väidab Z.T, et tal on kindel kodu ja töökoht. Paraku aga juba kohtumenetluse ajal oli Z.T-l juba mitu elukohta, mida märgiti vahelduvalt kindla elukohana. Samuti on kohtule esitatud tõendid, millest nähtub, et tegelikkuses puudub lapse isal stabiilsus ka rahalistes vahendites. Ka ei ole kohtule esitatud teavet, kus Z.T töötab. Lisaks peale kooselu lõppemist ja Z.T välja kolimist on lapse isa üürinud kokku kolm korterit ning elanud koos lapsega mõnda aega Rakveres ühega oma eelnevatest elukaaslastest, kust laps pidi käima Paidesse kooli. Lisaks lõpetati korteri üürileping põhjusel, et 01.02.2024 teatas Z.T lapsele, et kolib Soome uue naise juurde ning palus lapsel endale vajalikud asjad korterist ära viia ja jätta 13 2-24-7988 korterisse kaks kummutit, mis olid algselt väidetavalt lapse jaoks ostetud. Vastab tõele, et Z.T üüris koos elukaaslase Yga 01.09.2024 Paides 3-toalise korteri asukohaga XXX. Laps ei soovinud seal aga elada ja seda on avaldanud ka isale. B.H-le on teada, et suurema osa ajast seisis korter tühjana ja igapäevaselt seda ei kasutatud. 42.
5. Z.T väidab, et ei ole last hooletusse jätnud. Z.T ei ole oma tütart tänaseks 1 aasta ja 10 päeva näinud. Lapse ja täiskasvanu suhte eest vastutab täiskasvanu. Kogu selle aja ei ole lapse isa teinud midagi, et enda ja tütre suhet parandada. Laps on elanud pea kogu oma elu (1,7 a alates) B.H elukohas. Peale Z.T ja B.H kooselu lõppemist jäi laps kokkuleppel ja lapse enda soovil elama B.H juurde. Mingi aja möödudes sai laps ööbida harvem B.H juures, sest lapse isa keelas seda. 42.
6. Kohtule on esitatud hulgaliselt sõnumeid, millest ei saa välja lugeda häid suhteid. Kohtu nõudel on B.H valmis esitama veel täiendavaid sõnumivahetusi isa ja lapse vahel. Samuti arvab B.H, et isa väide, et laps sai kõik, mida ta soovis ja isa ei ole keeldunud mitte kunagi, mitte ühestki küsitud summast ei vasta nägemusele vastutustundlikust vanemast. Selle asemel, et anda lapsele raha siis, kui ta küsib, tasuks juba varakult harjutada teda igakuise- või nädalase taskurahaga. Muuhulgas kuni kohtuistungini kasutas lapse arvelduskontot Z.T ning väljavõttest on näha, et kontot kasutati pigem isa vajadusteks. Lisaks ei ole B.H väitnud, et Z.T ei ole tasunud lapse treeningute eest. B.H on korduvalt küsinud lapse telefoni arvete loovutamist endale, Z.T on keeldunud. Kõik kommunaalkulud, toit, majapidamistarbed, hügieenitarbed, riided (v.a need, mille eest B.H esitas tšeki Z.T-le) on B.H ise tasunud. Lapse toitjakaotuspension laekub B.H kontole alates 06.01.2025 ja lasteraha alates 06.12.
7. 05.05.2025 kandis Z.T esimest korda B.H arvele elatisraha 261,74 eurot. 42.
8. Laps on ise selgelt väljendanud oma soovi isaga mitte suhelda ja kohtuda. B.H-l ei ole võimalik 14-aastast noort mõjutada. B.H on jätkuvalt seisukohal, et Z.T on ise teinud kõik selleks, et laps temaga suhelda ja kohtuda ei sooviks. B.H ei ole keelanud Z.T-l lapsele midagi tuua ega suhelda. B.H-le tundub, et Z.T ei hooli lapse tunnetest ega arvesta lapse soovidega, kui laps on selgesõnaliselt ja korduvalt väljendanud, et ei soovi isaga suhelda ega kohtuda ning veel vähem koos elada ning nimetab last valetajaks. Laps kardab isa. Ta kardab, et isa võib karjuma hakata ja lüüa. Lapse kindel soov on mitte isaga suhelda ega kohtuda. Samas loodab B.H, et lapse vanemaks saades isa ja tütre vaheline suhtlus taastub. Sealhulgas selgitas maakohus selgelt Z.T-le, mis on Gordoni vanemluskoolitus. Seega ei saanud Z.T kuidagi teisiti aru saada ja kohut süüdistada. Z.T ise keeldus igasugustest abinõudest, mida talle pakuti/võimaldati. 42.
9. Etteheiteid kaebuse p-s 8 on korduvalt arutatud ja põhjendatud ärakuulamisel kohtus. B.H on ka välja toonud, et viimastel kuudel on olnud lapse õppeedukus pigem hea. Ei vasta tõele, et lapse e-kool ei ole isale nähtav. Lapse isa käib seal ka lapse tegemisi jälgimas. Pangakontot ei saagi Z.T näha, kuna esialgse õiguskaitse määrus jõustus 22.11.2024 ning sellega seoses piirati Z.T juurdepääs lapse kontole.
10. Paide Linnavalitsus leiab, et Z.T isiku- ja varahooldusõigus tema lapse suhtes tuleks peatada seniks, kuni asjaolud on muutunud või kuni lapse täisealiseks saamiseni. Lapse eestkostja rollis peaks jätkama B.H. Z.T ei ole olnud nõus ühegi välja pakutud lahendusega, mis võiks aidata taastada tema ja lapse omavahelist suhtlust. Laste heaolu spetsialist on korduvalt suhelnud lapsega, kes on selgelt väljendanud, et ei soovi isaga kohtuda – ei kahekesi ega kolmanda isiku juuresolekul. Põhjendusena on laps välja toonud isa kiire ärrituvuse, oma tahte pealesurumise, vähese kuulamisoskuse ning karjumise ja ähvardamisega seotud kogemused. Lapse parimate huvide põhimõttest lähtuvalt on lapse jaoks ülioluline 14 2-24-7988 säilitada ja arendada turvaline ning toetav suhe mõlema vanemaga. Sellise suhte olemasolu aitab lapsele pakkuda emotsionaalset stabiilsust ja toetust tema arenguks. Samas on suhte taastamiseks ja hoidmiseks vajalik, et isa oleks valmis tegelema oma vihahoogude ja ärrituvusega, parandama suhtlemist ning seadma lapse heaolu ja vajadused enda eeskujuks ja prioriteediks.
11. Lapse esindaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud, v.a riigi õigusabi kulud, Z.T kanda. 44.
12. Lapse esindajal on tekkinud tõsine veendumus, et isa ei saa aru, kuidas tema käitumine lapse vaimset seisundit mõjutab ning näeb süüd üksnes teistel. Esindaja hinnangul ei ole Z.T suuteline teostama isikuhooldusõigust ning nõustub kohtu seisukohaga, et konfliktses olukorras kaotab Z.T kergelt enesevalitsuse. Z.T saadab sõnu valimata lapsele ähvardava sisuga sõnumeid või ütleb talle halvasti, s.o nimetab last lolliks ja debiiliks. Selline käitumine on aga ohuks lapse vaimsele heaolule, millega Z.T otseselt teostab lapse suhtes hooldusõigust lapse huvide vastaselt. Meelevaldne on isa järeldus lapse esindaja seisukohas kirjeldatust. Esindajale järeldub sellest, et lapse isa ei hooma enda lapse tundeid ega näe endal vastutust lapse tunnete ees. Esindaja on mitme vahetu ärakuulamise tulemusena veendunud, et laps ei tunne häbi sellepärast, et tema on isale haiget teinud, vaid vastupidi. Isa järjepidev manipuleeriv, ähvardav ja sõimav suhtlusstiil teeb lapsele väga haiget ning laps kardab isaga kohtuda. Last ajab ärevusse mõte sellest, et ta peab isaga koos elama. Ka erialaspetsialist on leidnud, et laps vajab stabiilset elukeskkonda, mida esindaja hinnangul Z.T talle pakkuda ei saa. 44.
13. Lapse isa ei ole menetluse jooksul suutnud veenda lapse esindajat, et ta on võimeline olema vastutustundlik vanem oma lapsele, mõistes lapse soove, austades last ning suheldes temaga viisakalt ja mitte ähvardades. Z.T on menetluse jooksul andnud mitmeid lubadusi, mh lubadus läbida Gordoni perekool, mida ta kahjuks teinud ei ole. Kuivõrd lapsevanema ja lapse suhetes ei ole toimunud positiivset arengut on maakohus põhjendatult leidnud, et lapse huvides on, kui tema igapäeva hooldamise ja kasvatamisega tegeleb B.H. Menetluse edasine käik
14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. TsMS § 659 ja § 654 lg 6 kohaselt nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
16. Z.T leiab, et käesolevas kohtuasjas ei ole tõendatud, et lapse isa on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama ega ka see, et Z.T on lapse heaolu ohustanud või last hooletusse jätnud, mistõttu pole täidetud

§ 134lg-s 1 sätestatud eeldused.

Z.T leiab, et maakohus pole võtnud arvesse Paide linna seisukohta, mille kohaselt Paide linn ei toetanud isalt õiguste ära võtmist ning leidis, et isa ja tütre suhted peaks taastama (dtl 299, ajamärge 00:27:17). Ringkonnakohus kaebuse etteheidetega ei nõustu ning põhjendab seda alljärgnevalt. 15 2-24-7988 47.1. Maakohus on õigesti tuvastanud, et praegusel juhul on täidetud

§ 134

lg-s 1 sätestatud eeldused ning lähtunud seisukoha kujundamisel eelkõige alaealise lapse huvidest ning arvestanud asjaoluga, et lapse isiku- ja varahooldust on reaalselt täitnud B.H u 11 aastat. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tõendamist on leidnud, et Z.T suhtlemisviis oma tütrega on tihti negatiivne või ähvardava alatooniga, mistõttu selline käitumine on ohuks lapse vaimsele heaolule. Isa ja lapse omavahelise kirjavahetuse väljavõtetest (dtl 86, 128 ja 279) on maakohus õigesti järeldanud, et konfliktses olukorras kaotab Z.T kergelt enesevalitsuse ning sõnu valimata saadab lapsele ähvardava sisuga sõnumeid või ütleb talle halvasti. Ka ringkonnakohus peab taunitavaks lapse nimetamist lolliks ja debiiliks. Seejuures nähtub asja materjalidest lisaks maakohtu poolt esile toodule mitmeid isa kirju lapsele, mis on ähvardava, süüdistava ja manipulatiivse alatooniga (dtl 142–150, 174, 342, 348). Isa on määruskaebuses küll nõustunud, et selline käitumine on taunitav, kuid leidnud õigustavalt, et kutsus last sellise sõnumiga korrale (dtl 279). Sellest nähtub kolleegiumile, et isa ei teadvusta jätkuvalt, kuidas selline suhtlemisviis mõjutab lapse vaimset heaolu ning valmisolekut isaga suhete taastamiseks tulevikus. Määruskaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. 47.

1. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et käesolevas tsiviilasjas on leidnud tõendamist, et Z.T suhtes alustati kriminaalmenetlus seoses lapse väidetava väärkohtlemisega. Kuigi kriminaalasjas on tehtud lõpetamise määrus (dtl 386), siis on laps esindajale kinnitanud isa poolt rusikaga pea piirkonda löömist ja lapse pidevat sõimamist (dtl 399–400). Maakohtu menetluses on tõendamist leidnud ka see, et ebastabiilne või stressirohke keskkond võib tekitada lapsele ärevust, depressiooni või muid vaimse tervise probleeme. Maakohtule on esitatud 07.10.2024 psühholoogi KS (S) tehtud lapse visiitide kokkuvõte, millest nähtub, et laps on olnud kohtumistel nutune ja kardab isa juurde tagasi saatmist. Seejuures on lapse suurimaks hirmuks minna tagasi isa juurde. Laps on kirjeldanud psühholoogile episoode, kus isa on lapse vastu füüsiliselt vägivaldne olnud (dtl 291–293). Laps on kirjeldanud füüsilise vägivalla kasutamist isa poolt tema suhtes ka laste heaolu spetsialistile (dtl 203). Kolleegiumi arvates on lapse tegelikke tundeid eirav ja moonutav isa hinnang, et laps ei julge isaga kohtuda ja häbeneb teda, sest ta oli sunnitud kriminaalasja raames isa kohta valetama. Kummastav on ka isa tõlgendus lapse esindaja avaldatust (dtl 400), võttes arvesse asjaolu, et laps on korduvalt nii esindajale, psühholoogidele kui ka lapse heaolu spetsialistile avaldanud, et ei soovi isaga kohtuda ning teda ajab ärevusse (tekitab hirmu) mõte isaga koos elamisest (dtl 151, dtl 203, dtl 299, ajamärge 00:28:10, dtl 300, ajamärge 00:38:08, dtl 339, dtl 351– 352, dtl 517, dtl 546–547, dtl 629, dtl 637). Eeltoodust nähtub kolleegiumi hinnangul, et isa on ohustanud lapse kehalist, vaimset ja hingelist heaolu, mis on aluseks isa hooldusõiguse ära võtmiseks lapse suhtes. 47.
2. Z.T väited selle kohta, et kohtulahendi tegemise ajaks oli Z.T-l nii sissetulek, elukoht kui ka võimalused last ise kasvatada, on praegusel juhul asjakohatud. Määruskaebusest nähtuvalt Z.T tegelik elukoht on jätkuvalt Soome Vabariigis, olenemata sellest, et Z.T on üürinud koos elukaaslase Yga 01.09.2024 Paides 3-toalise korteri (dtl 213–221). Lisaks ei ole Z.T esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tal on olemas töökoht ning stabiilne sissetulek. Siiski isegi, kui Z.T elaks Paides ning omaks stabiilset sissetulekut, ei ole maakohus isa hooldusõigust lapse suhtes ära võtnud põhjusel, et isal puuduks majanduslik võimekus oma last kasvatada. Maakohus võttis isa hooldusõiguse lapse suhtes ära seetõttu, et isa on oma käitumisega seadnud ohtu eelkõige lapse vaimse heaolu ning ei kasutanud vaatamata täiendavalt antud võimalustele abinõusid oma vanemlike otsuste parandamiseks, mistõttu ei andnud muud vanema õigusi vähem piiravad abinõud tulemusi. Ringkonnakohus nõustub sellega. Seejuures ei ole maakohus ette heitnud isale seda, et isa ei osalenud riiklikul perelepitusteenusel, kuivõrd selle osutamisest pooltele keelduti (dtl 327). Maakohus on välja 16 2-24-7988 toonud selle, et isa keeldus Gordoni perekoolis osalemast olenemata lastekaitsespetsialisti selgitustest koolituse läbimise vajaduse kohta. 47.
3. Paide linna seisukohaga arvestamise osas märgib ringkonnakohus järgmist. Esiteks, TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Teiseks, on maakohus lähtunud asja lahendamisel õigesti asjas kogutud tõenditest ning menetlusosaliste seisukohtadest. Paide linn on mh vastuses määruskaebusele leidnud, et isa isiku- ja varahooldusõigus tema lapse suhtes tuleks peatada seniks, kuni asjaolud on muutunud või kuni lapse täisealiseks saamiseni ning lapse eestkostja rollis peaks jätkama B.H (dtl 638). Sellest järeldub kolleegiumile, et ka eestkosteasutus on arvamusel, et isa on olnud kestvalt võimetu hooldusõigust teostama (

§ 140lg 1).

Kolmandaks, ei ole

§ 137

lg 2 p 1 kohaselt praegusel juhul 14-aastane laps vaielnud vastu isa hooldusõiguse lõpetamisele, vaid on avaldanud menetluses, et ta ei soovi isaga elada ega kohtuda. Veel enam tuleb

§ 123lg 1 kohaselt kohtulahendi tegemisel lähtuda esmajoones lapse huvidest.

Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust asuda teistsugusele seisukohale eriti olukorras, kus nii eestkosteasutus kui ka lapse esindaja ei toeta määruskaebuse rahuldamist. 47.

1. Varahooldusõiguse osas on maakohus tuvastanud, et lapsel puudus ligipääs oma arvelduskontole ning pangakaardi kontojääki nägi ta pangaautomaadist või küsides seda isalt. Samuti nähtus 27.12.2024 esitatud pangakonto väljavõtetest (dtl 439–474), et Z.T on kasutanud lapse arvelduskontot ka oma makseteks ja ostudeks. Maakohus on seejuures õigesti selgitanud, et vanem võib kasutada lapse pangakaarti ainult lapse huvides, mitte oma isiklikuks otstarbeks ning laps on piisavalt vana, et jälgida oma üldisi kulutusi ning osata arvestada kontol oleva rahaga. Ringkonnakohus nõustub sellega. Määruskaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole maakohus isa hooldusõigust ära võtnud ainuüksi seetõttu, et isal puuduksid rahalised vahendid lapse kasvatamiseks, vaid eelkõige lapse vaimse heaolu ohustamise tõttu ning vanema õiguste vähem piiravate abinõude kasutamise minetamise tõttu Z.T poolt. Siiski oli põhjendatud eeltoodud põhjustel võtta ära ka Z.T varahooldusõigus tema lapse suhtes.
2. Z.T leiab ka, et käesoleval juhul ei esine

§ 171lg-s 1 nimetatud materiaalseid eeldusi lapsele eestkoste seadmiseks.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

§ 171

lg 1 kohaselt, kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. Arvestades, et lapse ema suri

1. a, kui laps oli 7-kuune ning lapse isalt võeti ära täielikult tema lapse isiku- ja varahooldusõigus, siis on eeldused lapsele eestkoste seadmiseks täidetud.
2. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata. Sealhulgas selgitab kolleegium, et hooldusõiguse äravõtmine ei võta Z.T-lt ära õigust lapsega suhelda (

§ 143

) ning vanema hooldusõigus on võimalik taastada, kui asjaolude muutumise tõttu ei oleks lapse heaolu isa juures kasvades enam ohus (

§ 123lg 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 50. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel Z.T kanda, v.a lapse menetluskulud, mis jäävad riigi kanda. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalistel rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid tekkinud, mis tuleks Z.T-lt välja mõista. B.H menetluskulude nimekirja ei 17 2-24-7988 esitanud. Seega jätab ringkonnakohus menetluskulude suuruse nende puudumise tõttu kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt) 18