← Eesti

2-25-5876/5

Obsah (7)§ 477§ 367§ 172§ 174§ 139§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2025, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-7876 Tsiviilasi Kohtla-Järve linn, Uus tn 9 korteriühistu avaldus I T va

) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes

§ 477lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 2

(5)5. Korteriühistu nõuab puudutatud isikult võla tasumist ja viivist, sest puudutatud isik jättis ajavahemikul august 2024-märts 2025 tasumata korteriomandiga seotud majandamiskulud. Nõude aluseks on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1, VÕS § 101 p 1 ja § 108 lg 1 alusel ning viivisenõude aluseks KrtS § 42 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja

§ 367alusel. 6. Kohus tuvastab, et puudutatud isik on korteriühistu liige (Krt

S § 1 lg 4), sest ta on korteri xxx omanik (dtl 17). Korteriühistu liikmena on puudutatud isikul korteriühistu ees KrtS-st tulenevad kohustused. Korteriühistu peab tõendama, et korteriühistu liikmel oli kohustus tasuda majandamiskulude eest ning kohustuse suuruse. Majandamiskulud on kõik kulud, mida korteriomanik peab korteriühistu liikmena kandma (KrtS § 40 lg-d 1 ja 2, § 12 lg 1, § 35 lg 2 p 2 ja § 41 lg 2). Kui majanduskava ei ole kehtestatud, võib korteriühistu kulude hüvitamist nõuda, kui majandamiskulude kandmise on otsustanud korteriomanike üldkoosolek. Kulude kandmisest ei vabasta korteriomanikku see, kui kulude kandmine tuleneb küll korteriomanike üldkoosoleku otsusest, kuid otsust ei ole pealkirjastatud majanduskavana. Juhul kui majanduskava ei ole kehtestatud ja kulude kandmist ei ole otsustatud korteriomanike üldkoosoleku otsusega, saab korteriühistu nõuda korteriomanikelt kaasomandil lasuvate kohustuste täitmist KrtS §-s 40 sätestatud suhte alusel. Selliste majandamiskulude suurust, mis ei sõltu vahetult tegelikust tarbimisest (nt remondifond, haldus- ja hoolduskulu), saab seega tõendada majanduskava või korteriomanike üldkoosoleku otsusega, millega vastavad kulud ja nende jaotus kindlaks määrati. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt soojusenergia, kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Seejuures peab korteriühistu välja tooma, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingil ajavahemikul, mil nende tasumist nõuti. Korteriühistu nõuet ei tõenda korteriomanikule esitatud arved ega raamatupidaja poolt koostatud dokumendid võlgnevuse kohta (vt RKTKm 24.05.2023, 2-20119460, p 16.1; 20.06.2022, 2-19-8045, p 11; RKTKo 16.06.2010, 3-2-1-53-10, p-d 13 ja 14; TrtRnKm 04.02.2022, 2-20-7413, p 12.2).

  1. Korteriühistu esitas tõendina nn kliendikaardi ja käibeandmiku (dtl 20), mille kohaselt on puudutatud isikule esitatud
  2. augustist 2024 kuni
  3. märtsini 2025 arveid kokku 698,16 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist raamatupidamisdokumentidega. Korteriühistu selgitas, et viidatud summa sisaldab ka 333 eurot (menetluskulud tsiviilasjas nr 2-24-12800), mida korteriühistu teistkordselt ei nõua. Korteriühistu nõuab seega 365,16 euro väljamõistmist (698,16-333).
  4. 365,16 eurot koosneb mh
  5. augustist 2024 kuni
  6. märtsini 2025 (8 kuud) maja hoolduse tasust. Maja hooldustasu suurus on 1 euro ruutmeetri kohta ja tuleneb korteriühistu üldkoosoleku otsusest (dtl 22-24, tõlge dtl 25). Puudutatud isiku korteri suurus on 38,20 m
  7. Seega on maja hooldustasu tõendatud 38,20 eurot kuus (s.o 1 euro × 38,20 m 2).
  8. a eest ei ole avaldaja puudutatud isikule arvet esitanud (dtl 20) ning nähtub, et samas kuus on toimunud ka laekumine 485 eurot, mis arvestati võla katteks. Maja hooldustasu on puudutatud isikule esitatud arvetel märgitud
  9. a augustis, septembris, oktoobris, novembris, detsembris,
  10. a jaanuaris, veebruaris ja märtsis, s.o kokku 305,60 eurot (38,20 eurot × 8 kuud). Kohus leiab eelnevat arvestades, et maja hooldustasu kujunemine on kontrollitav ja jälgitav.
  11. Lisaks nõuab korteriühistu puudutatud isikult küttekulude hüvitamist 59,56 eurot (365,16305,60). 3

(5)Avalduse kohaselt on korteriühistu sõlminud lepingu G V AS-iga, kes esitab korteriühistule küttearveid (dtl 41-46), mis jaotatakse korteriühistu liikmete vahel proportsionaalselt korterite köetavatele pindadele (arvutused - dtl 47-52). Küttekulu nõuab korteriühistu perioodil oktoobrist 2024 kuni märtsini
  1. Oktoobris 2024 oli kütte ruutmeetri ühik 1,088 eurot (dtl 41), novembris 1,65 eurot (dtl 48), detsembris 2,101 eurot (dtl 49), jaanuaris 2025 2,171 eurot (dtl 50), veebruaris 1,922 eurot (dtl 51), märtsis 1,57 eurot (dtl 52). Korteriühistu põhikirja p 3.2.8.2 kohaselt tuleb lähtuda suuruse kindlaksmääramisel kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest (dtl 10). Avaldaja kinnitusel ei nõua korteriühistu kogu põhikirja p 3.2.8.2 alusel õigustatud summat, vaid korteriomanikuga on kokkulepe, et köetavat pinda on 5,7 m
  2. Avaldaja ei ole sellise kokkuleppe olemasolu tõendanud, aga kuna tegemist on puudutatud isikule soodsama tõlgendusega ja avaldaja ei nõua kogu korteri üldpinda arvestades küttekulu, kuulub avaldus rahuldamisele ka küttekulu suuruse osas. Järelikult on tõendatud küttekulu kujunemine perioodi oktoober 2024 kuni märts 2025 kokku 59,86 eurot, s.o (1,088×5,7) + (1,65×5,7) + (2,101×5,7) + (2,171×5,7) + (1,922×5,7)+(1,57×5,7). Kuivõrd avaldaja nõuab 59,56 eurot, tuleb avaldus avalduse piire arvestades rahuldada.
  3. Kuna avaldus kuulub täies ulatuses rahuldamisele on

§ 172lg 1 alusel õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

10.

  1. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnesid avaldaja menetluskulud esindajakuludest 305 eurot ja riigilõivust 50 eurot, kokku 355 eurot. 10.
  2. Kohus leiab, et avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot on

§ 174

lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista (

§ 139lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 5).

10.3. Avaldaja esindaja tunnitasu suurus on 122 eurot käibemaksuta. Avaldaja esindaja ajakulu on kokku 2,5 h, s.o nõupidamised kliendiga, avalduse koostamine ja kohtule esitamine (2 h) ja kohtunõudega tutvumine, vastuse koostamine, menetluskulude nimekirja koostamine (0,5 h).

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu

  1. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 122 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu
  2. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul ei ole menetlusdokumentide sisu, lisasid ja mahtu arvestades avaldaja lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud 2,5 h ulatuses. Avaldus ja hilisem täpsustus oli sarnane tsiviilasjas nr 2-24-12800 esitatud menetlusdokumentidega. Erinev oli üksnes võlaperiood. Seega ei ole põhjendatud avalduse koostamisele ja ettevalmistamisele kulunud aeg 2 tundi, kuivõrd tegemist ei ole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus peab eelnevat arvestades avaldaja esindajakulusid põhjendatuks kokku 183 eurot (120 eurot × 2 h). 4

(5)Seega on avaldaja menetluskulud kokku põhjendatud 233 eurot (50+183). Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 233 eurot. 10.4. Rahuldamisele kuulub avaldaja taotlus mõista puudutatud isikult menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (

§ 177lg 4). (digitaalselt allkirjastatud) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.