Obsah (9)

§ 429§ 5§ 371§ 475§ 477§ 372§ 544§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 10. juuli 2025 Tsiviilasja number 2-25-9743 Tsiviilasi U.Y hagi H.H vastu kahju hüvitamiseks ja ava

) § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda.

1. Hageja on
2. juulil 2025 esitanud kohtule avalduse täienduse, milles märgib, et loobub hagi esitamisest mittevaralise kahju nõudes 4000 eurot.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kuna hagi ei ole veel menetlusse võetud ning seda saab menetleda ainult hageja soovi korral, hageja teatas hagist loobumisest, siis keeldub kohus hagi

§ 371

lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast, kuna hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, hageja ei soovi hagi menetlemist. 6. Hageja esitas kohtule ka avalduse lähenemiskeelu kohaldamiseks H.H suhtes. Kohus leiab, et lähenemiskeelu kohaldamise avalduse menetlusse võtmisest tuleb

§ 371

lg 2 p 2 alusel keelduda.

§ 475

lg 1 p 7 alusel lahendab kohus lähenemiskeelu avalduse hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 372

lg 4 esimese lause alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus.

§ 371

lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid.

§ 371

lg 2 p-de 1–2 alusel jätab kohus hagi menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust ning hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 2 7.

§ 544

lg 1 kohaselt võib kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. Kohus selgitab lisaks, et seadus ei reguleeri võimalust kohtul poolte vahel lepitamismenetlust läbi viia. Tsiviilõigusliku lähenemiskeelu materiaalõiguslik alus on sätestatud VÕS § 1055 lg-s 1, mille kohaselt võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või selle suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.

1. Kohtu hinnangul ei selgu avaldusest, milles konkreetselt seisneb oht avaldajale. Tsiviilkohtumenetluses määratava lähenemiskeelu kohaldamiseks tuleb avaldajal lähenemiskeelu aluseks olevad asjaolud ise kohtu ette tuua ning neid põhjendada (ja ka tõendada). Kohtule
2. juunil 2025 esitatud avaldusest nähtub, et hageja ise võttis puudutatud isikuga esimesena ühendust (dtl 3) ning hageja ja puudutatud isiku vaheline suhtlus on olnud kahepoolne. Avalduse põhjendusest ei nähtu, et puudutatud isik oleks üldse hageja ja tema laste elukoha või sõiduauto juures viibinud või hagejat ähvardanud. Kohtule esitatud avaldus on üldsõnaline ja ebaselge ning kohtule jääb arusaamatuks, millised hageja hüved on ohus. Kohtu hinnangul on avalduses toodud asjaolud ja taotlused põhistamata. Hageja esitatud asjaolude pinnalt ei ole võimalik aru saada, kuidas on rikutud hageja eraelu puutumatust või muid isikuõigusi. Kohus märgib, et iga hagejale vastuvõetamatu käitumine ei anna veel kohtule põhjust seada lähenemiskeeld.
3. Kuna täitmata on VÕS § 1055 lg-s 1 sätestatud eeldused lähenemiskeelu kohaldamiseks, siis ka avalduse menetlusse võtmise korral jääks avaldus ilmselt rahuldamata. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ei ole perspektiivitu avalduse menetlemine otstarbekas.
4. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja avaldus ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kohus jätab avalduse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus 11.

§ 168lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 12. Hageja on tasunud hagita menetluse avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot.

§ 150

lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse. Hagejal on võimalik esitada kohtule taotlus riigilõivu tagastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 3