Obsah (11)

§ 432§ 462§ 428§ 430§ 463§ 150§ 168§ 167§ 214§ 174§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuli 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu Tsiviilasja number 2-22-15080 Kohtuasi F.H ja E.S T. hagi C.A

§ 432järgi.

11. Pooled paluvad kohtul käesolev kompromiss ning taotlused läbi vaadata ja kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ning muud poolte taotlused lahendada kirjalikus menetluses. Pooled märkisid, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled leppisid kokku, et lühendavad kompromissi kinnitamise määruse peale kaebuse esitamise tähtaega ühe tööpäevani. Pooled palusid

§ 462

lg 2 alusel asendada kompromissi kinnitamise määruses poolte ja nende esindajate nimed initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada poolte isikukoode, sünniaega ega aadresse ning kinnistu registriosa numbrit ega aadressi. Kompromissiga samas menetlusdokumendis sisaldub hagejate taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. KOHTU SEISUKOHT 3. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus

§ 428lg 1 p 4 alusel lõpetada.

4.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine

§ 430lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi kinnitamist.

Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita. Pooled on kohtule kinnitanud, et nad on menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest teadlikud. Kohus märgib, et poolte menetluslikud avaldused ja kinnitused ei ole kompromissi osa, mistõttu kohus kompromissilepingu punkte 10 ja 11 kompromissi osana ei kinnita. 5. Kohus selgitab, et vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kooskõlas

§ 430lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt 4

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras. 6. Pooled taotlevad kohtumääruse avalikustamisel arvutivõrgus asendada poolte ja nende esindajate nimed initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada poolte isikukoode, sünniaega ega aadresse ning kinnistu registriosa numbrit ega aadressi.

§ 462

lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus avalikustatakse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. See ei mõjuta otsuse jõustumist. Sama sätte teise lõike kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi.

§ 463

lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et andmesubjekti isikuandmete avalikustamise piiramise taotlus tuleb

§ 462lg 2 esimese lause alusel rahuldada.

7.

§ 150

lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Lõike 4 esimene lause sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hagilt hinnaga 41 475,91 eurot tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 1400 eurot. Hagejad on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 1400 eurot, seega kuulub

§ 150

lg 2 p 1 alusel tagastamisele tasutud riigilõivust (1400 eurost) pool ehk 700 eurot. Kohus rahuldab hagejate taotluse riigilõivu tagastamiseks ja tagastab riigilõivu taotluses nimetatud hageja I pangakontole. 8. Kompromissist nähtuvalt jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda

§ 168lg 3 alusel.

Kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda tulenevalt

§ 167lg 2 esimesest lausest.

Kohus selgitab, et kolmanda isiku kulude jätmine tema enda kanda ei välista ega piira tema õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel (

§ 167lg 2 teine lause).

Lisaks märgib kohus, et iseseisva nõudeta kolmas isik ei saa vastuolus hageja või kostja, kelle poolel ta menetluses osaleb, tahtega menetluse lõpetamist takistada ega selle tingimusi mõjutada (

§ 214lg 2 teine lause) (vt ka RKTKm 21.02.2014, 3-2-1-182-13, p-d 11–14).

Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks

§ 174lg 1 alusel kindlaks määrata.

Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 9. Pooled on lühendanud tulenevalt

§ 661lg-st 4 käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühe tööpäevani alates määruse kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) 5