Obsah (7)

§ 6§ 7§ 72§ 15§ 23§ 68§ 24

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 23.05.2025, Tallinnas Haldusasja number 3-25-1522 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taot

) § 15 lg 1 alusel.

1. 21.05.2025 on isiku lahkumiskohustuse tähtaega lühendatud ja pööratud temale koostatud lahkumisettekirjutus sundtäidetavaks alates 21.05.
3. 25.04.2025, 13.05.2025, 14.05.2025, 21.05.2025 on PPA X. X-iga läbi viinud küsitlusi tema Eestis viibimise ja muude asjaolude väljaselgitamiseks.
4. PPA esitas 22.05.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (

) § 23 lg 1 p 1, 2 ja 3 alusel taotluse X. X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks üheks kuuks. Taotluses on tuginetud kokkuvõtvalt järgnevale. 9.

1. Isik ei ole Eestis viibides näidanud üles soovi või püüdnud seadusliku ja vastutustundliku eluviisi järgimiseks. Varasemalt on tal olnud tööluba ja Eesti viisa, millest võib järeldada, et tal on olemas nii teadmised kui praktiline kogemus, et Eesti ühiskonda integreeruda ning hakkama saada. Samuti ei ole talle takistuseks keelebarjäär ega sotsiaalne tõrjutus — küsimus on tahtes ja isiklikus valikus. Tuginedes juhtumitele ning PPA poolt kogutud tõenditele, on isik valinud elustiili, mis eirab seaduseid ja ühiskonna norme. Isiku negatiivne ja seadusi rikkuv käitumismuster on ajas eskaleerunud. 9.
2. Isiku poolt toime pandud juhtumite koguarv (491 juhtumit) ja nende iseloom viitavad selgelt isiku käitumismustrile, mis on järjepidev ning muutumatu. Isiku tegevus kujutab endast süsteemset ja püsivat ohtu avalikule korrale. Isikul on tugev sõltuvus alkoholist, mis on toonud kaasa korduva sekkumisvajaduse riigi poolt. Isiku käitumine ei näita mitte kaitsevajadust, vaid asjaolu, et isik soovib jätkata Eestis eluviisi, mis koormab riigi sotsiaalja õiguskaitsesüsteemi ning ohustab avalikku korda. Seejuures on isik loobunud rahvusvahelise kaitse staatusest 24.04.
3. 9.
4. Välismaalase tagasisaatmine Ukrainasse ei ole vastuolus rahvusvaheliste kohustustega ega Välismaalaste seaduse § 171 sätetega, kuna isik ei ole esitanud tõendeid ega väiteid, et teda ähvardaks Ukrainas piinamine, ebainimlik kohtlemine või isiklik tagakiusamine. Tema pereliikmed elavad Ukraina lääneosas Vinnõtsja ja Tšernivtsi oblastis, kus ei toimu aktiivset sõjategevust ning kuhu Ukraina riik on loonud toimiva sisemise ümberasumise süsteemi. Arvestades, et isikul on Ukrainas olemas perekondlik tugivõrgustik ja et ta kujutab endast ohtu Eesti avalikule korrale, ei ole alust non-refoulement põhimõtte kohaldamiseks 2 (käsitletud lahkumisettekirjutuses nr 1052287648). Isikuvabadus ja väärikas kohtlemine on põhiseaduslikud õigused, kuid mitte absoluutsed. Kui isiku käitumine ohustab teiste õigusi, avalikku korda või riigi julgeolekut, on riigil legitiimne õigus ja kohustus sekkuda, tagamaks tasakaal üksikisiku õiguste ja ühiskonna huvide vahel. 9.
5. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on põhjendatud järeldada, et isiku suhtes esinev põgenemisoht kujutab endast (

) § 6´8 tähenduses reaalset põgenemisohtu.

§ 6

´8 p 1 ja p 5 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui ta ei ole lahkunud Eestist pärast lahkumisettekirjutusega määratud vabatahtliku lahkumise tähtaja möödumist ning kui välismaalane ei ole järginud tema suhtes rakendatud järelevalvemeetmeid. Antud juhul on isikule koostatud 14.05.2025 lahkumisettekirjutus nr 1052287648, mille täitmata jätmine käesoleval hetkel kinnitab tema soovi mitte lahkuda. Selle asemel, et oma lahkumist korraldada, püüdis isik saada rahalisi vahendeid varguse teel. Isik oli kohustatud ilmuma määratud ajavahemikel PPA-sse registreerimisele, teavitama oma pikemast eemalviibimisel ning ilmuma ametniku kutsel asjaolude selgitamisele. Käesoleval juhul on isik eiranud järelevalvemeetmeid, mida tema suhtes kohaldati. Sh on isik küsitlusel öelnud, et ta ei mäletanud neid meetmeid ja ta ei pea midagi ametnikele selgitama, kuna viibib Tallinnas. 9.5.

§ 6

´8 p 4 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või kuriteo, mille eest on mõistetud vangistus. X. X-i kohta on registreeritud 491 juhtumit, mis peegeldavad süstemaatilist ja tahtlikku õigusvastast käitumist. 11.03.2025 asjas nr 1-25-998 mõisteti isik KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi 9 kuuks vangi. 19.05.2025 alustati uus kriminaalmenetlus KarS § 199 lg 1 järgi. Välismaalaste seaduse § 6´8 punkti 6 kohaselt esineb põgenemisoht, kui haldusorgan võib isiku hoiakute ja käitumise põhjal järeldada, et ta ei kavatse lahkumiskohustust täita. Käesoleval juhul on isik korduvalt väitnud, et tema elusituatsioon „nõuab seaduste rikkumist“, ning ei ole astunud ühtegi sisulist sammu lahkumise ettevalmistamiseks ega vajalike dokumentide taastamiseks. Ta ei ole pöördunud Politsei- ja Piirivalveameti ega Ukraina saatkonna poole, mis kirjeldab isiku suhtumist talle pandud kohustuste suhtes. PPA hinnangul viitab X. X-i käitumine selgelt sellele, et vabaduses viibides väldiks ta koostööd ametivõimudega ning ta jätkaks riigi ressursside koormamist jätkates süütegude toimepanemist. 9.

1. X. X-i väljasaatmine ei ole aga 48 tunni jooksul võimalik, kuna tal puudub reisidokument ning transiitlennud vajavad eelnevat kooskõlastust ja logistilist ettevalmistust. Leebemad järelevalvemeetmed ei ole antud juhul piisavad. X. X ei ole oma käitumisega andnud põhjust usaldada, et ta täidaks järelevalvemeetmeid, nagu ilmuda regulaarselt registreerimisele või viibida kindlaksmääratud kohas. Samuti puudub dokument, mida oleks võimalik hoiule võtta. PPA on seega seisukohal, et X. X-i kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema väljasaatmiseni on proportsionaalne ja vajalik meede, et tagada isiku kättesaadavus ning väljasaatmise edukas lõpuleviimine.
2. Isik avaldas 23.05.2025 toimunud kohtuistungil, et ta sooviks jääda kas Eestisse või lahkuda Soome. Eestis elaks uue tuttava juures ja täpse elukoha osas peaksid nad nõu peale isiku vabanemist kinnipidamiskeskusest. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, et PPA taotlus X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (

)§ 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p 1, 2 ja 3 alusel on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 12.

§ 7

lg 1 kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Vastavalt

§ 72

lg 2 p-le 1 võib lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita juhul, kui välismaalase puhul esineb põgenemise oht. PPA koostas 14.05.2025 puudutatud isikule sundtäidetava ettekirjutuse nr 1052287648 Eestist lahkumiseks ja koos sellega sissesõidukeelu Schengeni alale kolmeks aastaks. 3 13.

§ 15

lg 1 sätestab, et PPA võib välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus

§ 23

lg-s 1 sätestatud alusel.

§ 15

lg 2 kohaselt peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. 14.

§ 23

lg 1 kohaselt taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1), välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende saamine vastuvõtvast transiitriigist viibib (p 3). Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on meede, mille eesmärk on tagada, et riigis ebaseaduslikult viibiv välismaalane oleks kättesaadav tema väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemiseks. 15. Kohus nõustub PPA seisukohaga selles, et isiku suhtes esineb põgenemisoht, lähtudes

§ 68p-st 1, 4 ja 5.

Nimetatud sätete kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane ei ole Eestist või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega (p 1), välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (p 4) või välismaalane ei ole järginud tema suhtes lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatud järelevalvemeetmeid (p 5). Isikule koostati 14.05.2025 lahkumisettekirjutus, mida isik ei ole täitnud. Lahkumisettekirjutuse kohaselt kohaldati isiku suhtes järelevalvemeetmeid, mille kohaselt oli isik kohustatud ilmuma määratud ajavahemikel registreerimisele, ilmuma ettekirjutuse täitmist tagavate asjaolude selgitamisele, teavitama pikemast eemalviibimisest ja taotlema endale Ukraina Suursaatkonnast tagasipöördumistunnistuse koduriiki. Isik eiras kõiki nimetatud järelevalvemeetmeid. Selle asemel, et oma lahkumist korraldada, püüdis isik saada rahalisi vahendeid varguse teel. Isik ei ole teinud midagi selleks, et oma lahkumist korraldada. Isiku kohta on registreeritud 491 juhtumit, mis peegeldavad süstemaatilist ja tahtlikku õigusvastast käitumist. 11.03-2025 asjas nr 1-25-998 mõisteti isik KarS § 199 lg 2 pde 8 ja 9 järgi 9 kuuks vangi, 19.05.2025 alustati uus kriminaalmenetlus KarS § 199 lg 1 järgi. 16. Isikul puudub Eestis kindel viibimiskoht ning ta on viibinud enamasti tänavatel koos teiste alkoholi tarvitavate isikutega. Ka kohtuistungil ei teadnud isik nimetada kindlat elukohta, kus ta viibiks väljasaatmise korraldamiseks vajalikul perioodil. Kohus märgib, et põgenemisohu hindamine on prognoosotsus, mis põhineb kõikidel isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis, hõlmates endas ka võimalust siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduda. Kohus leiab, et PPA kahtlus, et vabaduses viibides ei hakkaks isik suure tõenäosusega tegema PPA-ga koostööd väljasaatmise võimaldamiseks ning jätkaks õigusrikkumiste toime panemist, on põhjendatud. Isik ka väljendas istungil, et ta ei soovi Eestist lahkuda. 17. Isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ja isik ei ole teinud midagi selleks, et korraldada oma tagasi pöördumist Ukrainasse. Seega esinevad ka

§ 23lg 1 pdes 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.

1. Kohus nõustub PPA-ga, et põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest isiku hoiakute ja käitumise põhjal võib arvata, et ta ei täidaks ka edaspidi järelevalvemeetmeid. Samuti puudub isikul dokument, mida oleks võimalik hoiule võtta.
2. Kohus leiab, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja proportsionaalne vahend tema väljasaatmise täideviimiseks. Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või 4 tervisekaitse kaalutlustega (

§ 23lg 4).

Isikul on võimalik kinnipidamiskeskuses saada informatsiooni ka käesoleva määruse ja lahkumisettekirjutuse vaidlustamise kohta. 20.Väljasaatmist ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks (

§ 24lg 1).

Taotluse kohaselt vajavad isiku reisidokument ja transiitlennud eelnevat kooskõlastust ja logistilist ettevalmistust.

1. Eeltoodust tulenevalt annab kohus loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks (23.06.2025).
2. Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh juhul, kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada.
3. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel PPA-le (HKMS § 265 lg 3). Isikule tuleb toimetada kätte määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlge. PPA-l tuleb määrust viivitamatult isikule tutvustada.
4. Kohus asendab avaldatavas lahendis puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 5