Obsah (5)

§ 119§ 121§ 207§ 203§ 4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

§ 119lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 21.11.2024 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles soovis, et kohus nõuaks Tartu Vanglalt välja materjalid seoses kaebaja 02.10.
2. a pöördumisega nr 1-11/24/249-
3. Kaebaja pöördus vangla poole, et saada andmeid vangla ametnike käitumise ja talle räägitu kohta seoses kriminaalasjaga nr
4. Tartu Vangla keeldus andmeid väljastamast, kuna andmete väljastamine ei ole vangla pädevuses. Kaebajal on õigus andmetele, mis otseselt teda puudutavad, seda eriti kriminaalasjas. Kaebaja taotles ka enda vabastamist riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.
5. Tartu Halduskohtu tagastas 10.12.
6. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ning jättis taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2).
7. Halduskohus leidis, et kaebaja vaidlustab Tartu Vangla tegevust seoses kriminaalmenetluse raames antud selgituste kordamata jätmisega. Halduskohus asus seisukohale, et vangla antud selgitused kokkuleppemenetluse võimaluste kohta ning pärast selgituste andmist vanglapoolne keeldumine selgituste kordamisest ei ole toiming või haldusakt halduskohtumenetluse seadustiku (

) mõistes. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 240 p 1 näeb ette, et kui prokuratuur peab võimalikuks kohaldada kokkuleppemenetlust, selgitab ta kahtlustatavale või süüdistatavale ja tsiviilkostjale kokkuleppemenetluse kohaldamise võimalust, nende õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgi, kusjuures KrMS § 213 lg 1 p-st 5 tulenevalt on prokuratuuril õigus anda uurimisasutusele korraldusi. Halduskohtule arusaadavalt andis prokuratuur Tartu Vanglale korralduse selgitada kaebajale KrMS § 240 p-s 1 toodut. Vaatamata sellele, et kokkuleppemenetluse võimalust puudutava teabe edastas kaebajale vangla, ei muuda teabe teistkordselt küsimine vaidlust halduskohtu pädevuses olevaks. Kui kaebaja leiab, et Tartu Vangla ametnikud rikkusid kokkuleppemenetluse võimaluste selgitamisel kaebaja õigusi, tuleb Tartu Vangla tegevust vaidlustada KrMS-is sätestatud korras. Vastavalt KrMS § 228 lgle 1 on menetlusosalisel õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Kokkuvõttes tagastas halduskohus kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

Kaebuse tagastamise tõttu jättis halduskohus taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. Kaebaja esitas 29.12.2024 määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 10.12.
2. a määruse tühistamist. Kaebaja leiab, et tal on õigus saada ametnikelt vajalikud andmed. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 10.12.
2. a määruse peale esitatud määruskaebus on tähtaegne ja vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse vastavas osas menetlusse.
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning Tartu Halduskohtu 10.12.
4. a määrus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ega pea neid vajalikuks täielikult korrata (

§ 203lg 2, § 201 lg 4).

8.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Haldusasja materjalidest (dtl 21–29) nähtuvalt pöördus kaebaja Tartu Vangla poole seoses kriminaalmenetluse raames läbiviidud toiminguga ning soovis selle kohta teavet. Sellises olukorras ei ole vangla tegevus leidnud aset haldusmenetluse, vaid kriminaalmenetluse raames, mistõttu tuleb tekkinud vaidlused lahendada vastavalt KrMS-i regulatsioonile. 2 Kaebaja soovis saada veel kord infot kokkuleppemenetluse sisu ja selle kohaldamise tagajärgede kohta. KrMS § 240 p 1 sätestab, et kui prokuratuur peab võimalikuks kohaldada kokkuleppemenetlust, selgitab ta kahtlustatavale või süüdistatavale ja tsiviilkostjale kokkuleppemenetluse kohaldamise võimalust, nende õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgi. Seejuures võib prokuratuur tulenevalt KrMS § 213 lg 1 p-st 5 anda uurimisasutusele korraldusi, mida käesoleval juhul on ka tehtud, st vangla kui uurimisasutus on selgitanud kaebajale kokkuleppemenetluse tingimusi ja tagajärgi. Järelikult soovib kaebaja vaidlustada uurimisasutuse tegevust kriminaalmenetluse, mitte haldusmenetluse raames.

1. Kaebaja saab oma õigusi kriminaalmenetluses tõhusalt kaitsta. Selleks tuleb esmalt vastavalt KrMS § 228 lg-le 1 esitada prokuratuurile uurimisasutuse menetlustoimingu peale kaebus, kui isik leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Nimetatud kaebust on võimalik esitada enne süüdistusakti koostamist. Kui prokuratuur on kaebuse ära lahendanud (KrMS § 229 lg-d 1 ja 2), kuid kaebaja lahendusega ei nõustu, on tal vastavalt KrMS § 230 lg-le 1 õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud menetlustoiming on tehtud. Järelikult näeb seadus käesoleva avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra kohtusse pöördumiseks, mistõttu ei ole kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses.
2. Kokkuvõttes tagastas halduskohus niisiis õiguspäraselt kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel.

Ringkonnakohus jätab seetõttu määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.12.2024. a määruse resolutsiooni muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega. (allkirjastatud digitaalselt) 3