Obsah (7)

§ 448§ 405§ 646§ 651§ 272§ 457§ 392

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Otsuse tegemise aeg ja koht 25.06.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-10211 Kohtuasi P

) § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osata tehtud 20.12.2024 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2586,50 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Maakohus tegi 15.01.2025 täiendava otsuse, täiendades otsust

§ 448lg 4¹ kohaselt puuduva osaga.

3.1. Maakohus menetles hagi lihtsustatud korras (

§ 405). 3.2.

Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - hageja on korteri omanik; kostja valdas korterit ajavahemikul 02.08.2020–23.05.2023; kostja ei ole hagejale hüvitanud korteriga seotud majandamiskulusid 2586,50 euro ulatuses. 3.

1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hageja väited tasuta kasutamise lepingu kostjaga sõlmimise kohta lugeda kostja poolt omaksvõetuks tagaseljaotsuse alusel, millega kohus otsustas kohustada kostjat andma korter ebaseaduslikust valdusest välja hageja otsesesse valdusse (dtl 12–14). Kohus ei hinda siinses menetluses ümber jõustunud kohtuotsuse sisu või tuvastatud asjaolusid. Kohtulahend dokumentaalse tõendina on aluseks faktide tuvastamisele kohtuotsuses kindlaks tehtud faktiliste asjaolude osas. Kohtulahend on käsitatav tõendina, mida on tsiviilasja läbivaataval kohtul võimalik hinnata koos teiste asjas leiduvate tõenditega. Pooled ei vaidle, et tagaseljaotsus on jõustunud ja täidetud. 3.
2. Kostja ei ole veenvalt põhistanud ega tõendanud, et poolte vahel ei oleks olnud tasuta kasutamise lepingut. Muu hulgas ei ole kostja selgitanud, milline konkreetne õigussuhe on kostja ja Q-i vahel, ning juhul kui see õigussuhe kehtib, siis kuidas ja miks see puudutab siinset kohtuvaidlust. Kostja väide, et tal on õiguslik suhe Q-iga, ei ole asjakohane ja on tõendamata. Ainuüksi see, et kinnistusraamatusse on kantud märge Q-i piiratud asjaõiguse kohta, ei mõjuta hageja ja kostja vahelist tasuta kasutamise lepingust tulenevat õigussuhet. VÕS § 291 lg 2 ei kohaldu kinnisasja tasuta kasutamise lepingule. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli korteri kasutamiseks sõlmitud üürikokkulepe korteri varasema omanikuga enne hageja poolt korteri omandamist. 3.
3. Kostja on teinud Q-ile ülekandeid, kuid tõenditest ei selgu, millise kohustuse katteks. 3 2-23-10211 3.
4. Eelnevat arvestades leidis maakohus, et poolte vahel oli leping korteri tasuta kasutamiseks. Kostja on rikkunud VÕS § 391 lg-st 1 tulenevat kohustust ja hagi kuulub rahuldamisele. Apellatsioonkaebus
5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsused tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 4.
6. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt hindas maakohus ebaõigesti tagaseljaotsuse mõju siinses asjas vaidluse all olnud õigussuhtele. Tagaseljaotsusega lahendati hageja nõue korteri väljanõudmiseks kostja valdusest. Kohus ei tuvastanud viidatud asjas hageja ja kostja vahelise õigussuhte sisu. Seega pidanuks maakohus siinses asjas arvestama kostja vastuväidetega. Kostja leiab, et korteri kasutamisest tulenevates vaidlustes on kostja suhtes õigustatud isikuks Q-i, kelle kasuks on korterile seatud isiklik kasutusõigus (VÕS § 291 lg 2). 4.
7. Q-i ja kostja vahel sõlmitud lepingu näol ei olnud tegemist tasuta kasutamise lepinguga. Kostja tasus korteri kasutamise eest Q-ile rahalisi makseid. Kostja tasus Q-i poolt korteri omandamiseks võetud rahalise kohustuse katteks kokku 7977 eurot. 4.
8. Hageja ei saanud kostjaga sõlmida tasuta kasutamise lepingut, sest korterile isikliku kasutusõiguse seadmine välistas hageja õiguse anda korter kolmanda isiku (kostja) kasutusse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on tähtaegne ja sellelt on tasutud piisav riigilõiv. Samuti vastab apellatsioonkaebus seaduses sätestatud vorminõuetele. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse. Ringkonnakohus tühistab maakohtu 20.12.2024 otsuse ja 15.01.2025 täiendava otsuse

§ 646

ning § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause alusel apellatsioonkaebuse põhjal ja saadab asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 6. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Kostja on maakohtu otsuse vaidlustanud tervikuna. Seega kontrollib ka ringkonnakohus otsust täies ulatuses.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, sh kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kui rahuldas hagi. 7.
2. Esitatud hagis nõudis hageja kostjalt kahju hüvitamist 2586,50 euro ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled korteri kasutamiseks tasuta kasutamise lepingu, mille kohaselt tuli kostjal kanda korteriga seotud haldus- ja kommunaalteenuste kulud. Maakohus rahuldas hagi, põhjendades seda esmalt sellega, et hageja väited tasuta kasutamise lepingu kostjaga sõlmimise kohta tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks tagaseljaotsuse alusel. Maakohus on ekslikult käsitanud jõustunud tagaseljaotsust siduvana ning luges selle alusel kostja poolt omavõetuks asjaolu, et pooled sõlmisid tasuta kasutamise lepingu. Tagaseljaotsust saab käsitada üksnes dokumentaalse tõendina (

§ 272

lg 2), kuid tagaseljaotsus ei tõenda praegusel juhul seda, et pooled on sõlminud hageja väidetud kokkuleppe (tasuta kasutamise leping). Tagaseljaotsuse kohaselt vaidles kostja tsiviilasjas nr 4 2-23-10211 2-21-14000 esitatud hagile vastu (dtl 13, p 2). Tagaseljaotsus kui tõend saab kinnitada üksnes faktilisi asjaolusid.

§ 457

lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 457lg 1).

Seega toob pooltele õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtuotsuse resolutsioon. Tagaseljaotsusega ei ole aga tuvastatud, et pooled sõlmisid tasuta kasutamise lepingu. Tagaseljaotsusega otsustas kohus kohustada kostjat andma korter ebaseaduslikust valdusest välja hageja otsesesse valdusse (dtl 12–14). Ainuüksi kohtulahendi põhjendavas osas tuvastatavad faktilised asjaolud ei saa teises asjas samade poolte vahel olla

§ 457järgi kohustuslikud.

Seda isegi siis, kui menetlusosalised teises asjas osaliselt tuginevad samadele faktilistele asjaoludele (RKTKm 23.05.2018, 2-16-11216, p 9 kolmas lõik). Kohtuotsuse põhjendav osa (ka see, et tagaseljaotsuse kohaselt luges maakohus tsiviilasjas nr 2-21-14000 esitatud hagis toodud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks) iseseisvalt poolte õigusi ja kohustusi ei mõjuta (vt RKTKo 13.04.2016, 3-2-1-181-15, p 58 teine lõik). Seega tuvastas maakohus pooltevahelise õigussuhte ebaõigesti tagaseljaotsuse alusel. 7.

1. Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohus jättis kostja vastuväited poolte vahel õigussuhte puudumise kohta põhjendamatult tähelepanuta, mis võis viia ebaõige otsuse tegemiseni. Kostja on siinse asja menetluses vastu vaielnud hageja väitele, et poolte vahel sõlmiti tasuta kasutamise leping. Kostja väitis, et poolte vahel ei ole olnud õigussuhet, mille alusel saaks hageja esitada hagi esemeks olevat nõuet. Seda, et poolte vahel oli tasuta kasutamise leping, samuti selle tingimused, tuleb esile tuua ja tõendada hagejal. Maakohtul oleks tulnud hinnata, kas ja kui, siis millise lepingu pooled sõlmisid. Sellest sõltub, kas hagejal saab kostja vastu olla nõue. 7.
2. Eelnevalt nimetatud rikkumiste tõttu jäi maakohtu otsuses sisuliselt tuvastamata, kas ja milles pooled kokku leppisid ja millised kohustused neile lepingust võisid tekkida. Maakohtu eksimused hageja hagi rahuldamisel annavad aluse vaidlustatud otsused tühistada.
3. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul välja selgitada, kas ja milline õigussuhe poolte vahel on ja millised on selle tingimused. Seejuures tuleb maakohtul hinnata kõiki kostja vastuväiteid, s.o kas kostjal oli üürileping Q-iga, kelle eest kostja tasus laenukohustust ning et korterile on seatud isiklik kasutusõigus Q-i kasuks (VÕS § 291 lg 3). Kui maakohus tuvastab, et hageja nõudel on õiguslik alus, tuleb maakohtul välja selgitada, millised konkreetsed kulud korteri eest tasumata jäid. Korteriühistu arvel on kululiigid esile toodud üksnes osaliselt, sest korteriühistu ees oli võlgnevus 2219,22 euro ulatuses 30.04.2023 seisuga (dtl 24). Seejuures tuleb hinnata, kas kostjal saanuks olla kulude tasumise kohustus iga kululiigi osas. 9.

§ 646

alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Kuna maakohtul on eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata (

§ 392

lg 1) ei ole ringkonnakohtul praeguses asjas võimalik teha ise uut sisulist otsust. Seetõttu on põhjendatud ja menetlusökonoomia kaalutlustel mõistlik teha otsus

§ 646ning § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause järgi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

5 2-23-10211

1. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu 20.12.2024 otsuse ja 15.01.2025 täiendava otsuse.
2. Kuna erinevalt kostja taotletust ei saa ringkonnakohus uut lahendit teha, rahuldatakse apellatsioonkaebus osaliselt. 12.

§ 646

kohaldamisel ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust ega analüüsida apellatsioonkaebuse põhjendusi (vt ka RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825, p 11). (allkirjastatud digitaalselt) 6