Obsah (14)

§ 317§ 407§ 405§ 444§ 369§ 367§ 173§ 162§ 163§ 174§ 150§ 175§ 177§ 455

2-24-15403 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 11.06.2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-15403 Tsiviilasi Aktiva Finance

§ 317alusel).

Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldustele 21 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 09.04.

1. Kostja hagidele ei vastanud. KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus leiab, et Aktiva Finance Group OÜ hagi E.D vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Seetõttu ei saa kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega ning vastavalt

§ 407lg-le 6 teeb kohus otsuse, millega jätab hagi osaliselt rahuldamata.

6.

§ 405

lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt 3 2-24-15403 lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

§ 444

lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS ja kostja laenulepingu nr L89009735889 (dtl 13– 18) ning Coop Pank AS ja kostja laenulepingu nr L423361 (dtl 90–105). Krediidiandja on andnud kostjale laenu oma majandustegevuse raames. Seega on poolte vahel sõlmitud lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõistes. VÕS § 402 näeb ette, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping. Tulenevalt Riigikohtu juhistest (vt nt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13) on tarbijakrediidilepingute puhul kohtul alati kohustus kontrollida lepingu kehtivust, kuivõrd seadusandja on seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab lepingu kas osaliselt või tervikuna tühiseks. Seega kuna tegemist on tarbijalepingust tuleneva vaidlusega, siis on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel nõude õiguslikku alust ja võimalikke tehingu tühisuse aluseid isegi siis, kui pool oma vastuväidetes seda ei taotle. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 4 järgi teavitab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks tarbijat, missuguse sama paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja
2. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 13 peab vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud kostjaga hagi aluseks olevate krediidilepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja on hagiavalduses toonud välja, et nii Inbank AS kui ka Coop Pank AS kontrollisid kostja maksevõimelisust enne iga lepingu sõlmimist, kontrollides, et kostjal puudusid kehtivad maksehäired ning tehes kostja sissetulekute kontrollimiseks päringu Maksu- ja Tolliametile. Inbank AS tegi kindlaks, et kostja sissetulek enne lepingu nr L89009735889 sõlmimist oli 1147,72 eurot igas kuus (dtl 36) ning 4 2-24-15403 Coop Pank AS tegi kindlaks, et enne lepingu nr L423361 sõlmimist oli kostja viimase kolme kuu keskmine sissetulek 1267 eurot (dtl 111). Samas nähtub hageja esitatud tõenditest, et Penisonikeskuse andmetel oli kostja 11 kuu keskmine sissetulek aga 868,19 eurot ja Coop Pank AS tuvastas, et kostja 12 kuu keskmine sissetulek oli 1073 eurot (dtl 111). Inbank AS ega Coop Pank AS ei kontrollinud kostja pangakonto väljavõtet, et teha kindlaks kostja igakuiseid kohustusi ja majapidamiskulude suurust, vaid lähtusid kostja avaldatud igakuistest kohustustest 400 eurot ja 150 eurot. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et Inbank AS ja Coop Pank AS oleksid piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet, kuivõrd maksevõime kontrollimiseks tuleb eelkõige kontrollida kostja pangakonto väljavõtet. Hageja avaldatu kohaselt ei ole krediidiandjad arvestanud maksevõime hindamisel, millised on kostja on igakuised majapidamiskulud, st kulud eluasemele, toidule ning transpordile. Samuti ei ole krediidiandjad teinud kindlaks, millised on kostja igakuised muud kohustused, sh varasemad laenukohustused ning kas kostja avaldatu on õige. Seega ei ole kohtu hinnangul Inbank AS ja Coop Pank AS järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
3. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, siis on põhjendatud hageja alternatiivne nõue põhivõla (sh tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla osas) ja seadusjärgse intressi ning viivise osas. 8.
4. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

§ 369

kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Hagiavalduse kohaselt anti kostjale lepingu nr L423361 alusel laenu 5000 eurot ning kostja on tasunud laenu katteks 3694,17 eurot. Seega kuulub kostja poolt tagastamisele 1305,83 eurot. Laenulepingu viimase osamakse tähtpäev oli 10.06.2025, seega on kogu põhivõlg muutunud sissenõutavaks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1305,83 eurot. Hagiavalduse kohaselt anti kostjale lepingu nr L89009735889 alusel laenu 4000 eurot ning kostja on tasunud laenu katteks 659,62 eurot. Seega kuulub kostja poolt tagastamisele 3340,38 eurot. Lepingu ülesütlemine Inbank AS-i poolt ei olnud pärast ümberarvestuse tegemist kehtiv, sest kostja ei olnud võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega tuleb kostjalt välja mõista kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud lepingust nr L89009735889 tulenev põhivõlg summas 962,93 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg summas 2377,45 eurot järgneva maksegraafiku alusel: Tasumise tähtaeg 15.06.2025 15.07.2025 15.08.2025 15.09.2025 15.10.2025 15.11.2025 15.12.2025 15.01.2026 15.02.2026 Tasumisele kuuluv Põhiosa jääk põhivõla osamakse 2377.45 67.35 2310.10 69.66 2240.44 69.58 2170.86 70.71 2100.15 72.96 2027.19 73.05 1954.14 75.26 1878.88 75.46 1803.42 76.69 5 2-24-15403 15.03.2026 15.04.2026 15.05.2026 15.06.2026 15.07.2026 15.08.2026 15.09.2026 15.10.2026 15.11.2026 15.12.2026 15.01.2027 15.02.2027 15.03.2027 15.04.2027 15.05.2027 15.06.2027 15.07.2027 1726.73 1646.07 1566.82 1485.46 1403.60 1319.67 1235.11 1149.17 1061.23 972.46 881.74 790.05 696.87 601.07 504.81 406.72 307.30 80.66 79.25 81.36 81.86 83.93 84.56 85.94 87.94 88.77 90.72 91.69 93.18 95.80 96.26 98.09 99.42 101.20 15.08.2027 15.09.2027 206.10 103.41 102.69 103.41 8.2. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 367

alusel võib viivisenõude põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt 2268,76 eurolt (1305,83 + 962,93) alates kohtuotsuse tegemise ajast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla tasumata osadelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. 9. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõla 2268,76 eurot, viivise põhivõlalt 2268,76 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.06.2025 kuni põhivõla tasumiseni, tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla summas 2377,45 eurot vastavalt kohtuotsuse resolutsioonis märgitud maksegraafikule ning viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla tasumata osadelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Ülejäänud osas, s.o suuremas osas põhivõla, intressi, viivise, haldustasu ja sissenõudmiskulude nõude osas, jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled 6 2-24-15403 menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudis hagis kostjalt hagi esitamise seisuga põhivõlga, intressi, sissenõudmiskulu, haldustasu ja sissenõutavaks muutunud viivist, kokku summas 8369,78 eurot ning edasiulatuvalt viivist põhivõlalt lepingujärgses määras. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga oleks hageja nõue kokku summas 9187,74 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga (sh arvestades tulevikus sissenõutavaks muutuvat põhivõlga) 4646,21 eurot. Seega rahuldab kohus hageja nõude 51% ulatuses ja kohus jätab menetluskulud 51% ulatuses kostja kanda ning 49% ulatuses hageja kanda. 11.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse.

1. Kohus leiab, et hageja menetluskulud märgitud ulatuses saab lugeda põhjendatuks osaliselt. 12.
2. Arvestades hagihinda kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 770 eurot. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 1085 eurot, sh tsiviilasjas nr 2-24-128461 tasutud riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 115,69 eurot, hagiavalduse esitamisel summas 374,31 eurot ja käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi esitamisel 595 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõivu seaduses ettenähtud määrast rohkem. Kohus leiab, et vajalik ja põhjendatud on riigilõiv summas 770 eurot ning kohus selgitab, et hagejal on võimalik enam tasutud riigilõiv summas 315 eurot

§ 150lg 1 p 1 ja lg 4 alusel tagasi taotleda.

12.2. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu hagimenetluses 1183 eurot. Hageja esindaja taotleb tasu arvestusega 169 eurot ühe töötunni eest (ilma käibemaksuta) ja lepingulise esindaja kulud on tekkinud järgnevalt: - hagiavalduste koostamine – 6 tundi, summas 1014 eurot; - hageja 02.06.2025 vastuse koostamine – 0,5 tundi, summas 84,50 eurot; - hageja 04.06.2025 vastuse koostamine – 0,5 tundi, summas 84,50 eurot.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest tasu summas 20 eurot on põhjendatud ja vajalik. Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud toimingute eest esindaja ajakulu hagimenetluses on osaliselt ülepaisutatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus arvestab, et hageja esitab tüüphagisid. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks mõlema nõude vormistamisele saab lugeda 1,5 tundi, st kokku 3 tundi, 02.06.2025 ja 04.06.2025 vastuse koostamisele 1 tundi, kõik kokku 4 tundi. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (ilma käibemaksuta) ja see ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 4 töötunni eest kokku 480 eurot (ilma käibemaksuta). 12.3. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud 51% ulatuses, s.o 7 2-24-15403 summas 647,70 eurot (770+20+480 * 51%) kostjalt hageja kasuks välja. 12.4. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. 13.

§ 455lg 1 kohaselt toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

Kuna kostja tegelik elu- ja viibimiskoht ei ole teada ja kohtul ei ole õnnestunud temale menetlusdokumente kätte toimetada, siis

§ 317

lg 1 alusel toimetab kohus otsuse kostjale kätte avalikult otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 8