4-25-1055 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2025.a, Rapla Väärteoasja number 4-25-1055 (263023003947) Kohtunik Endla Ülviste Väärteoasi Andres

) § 207 lg 1 järgi. Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Andres Paas isikukood: 38410210315; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht; XXX e-post: xxx Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskond Rapla menetlusgrupp, eriasjade uurija Piret Pesti. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas:

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 03.03.2025.a otsus väärteoasjas muutmata.
2. Jätta Andres Paas kaebus eelnimetatud otsusele rahuldamata.
3. Rahatrahv tuleb tasuda 03.03.2025.a väärteoasjas tehtud otsuses toodud arveldusarvele, märkides vastav viitenumber. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud kohtuotsuses määratud korras või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Kohtuotsuse ärakiri edastada Andres Paasile ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD 1

§ 73

lg 2 nõuet ja pani toime

§ 207lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Kohtuvälise menetleja 03.03.2025.a otsusega tunnistati Andres Paas süüdi

§ 207

lg 1 järgi, s.o tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimises ning temale määrati karistuseks rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, s.o 160 eurot. 3. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik pani toime temale süüks arvatud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud lühimenetluse otsusega, kaebusega lühimenetluse otsusele, määrusega kaebuse käiguta jätmise kohta, sõiduki taustakontrolli väljatrükiga ja tunnistaja XX-i ülekuulamise protokolliga. 4.

§ 207lg 1 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut (s.o.

kuni 31.12.2024 toime pandud väärteo eest kuni 400 eurot). Karistust kergendav asjaolu on kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 5. Kohtuväline menetleja nõustub lühimenetluse otsusele esitatud kaebuses tehtud viitega

§le 73 lg 74, mille kohaselt võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti,

§-s 741 nimetatud erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kohta, Transpordiameti teenindusbüroosse või parkimiskohta. Kõnealuses väärteomenetluses on tõendamist leidnud, et mootorsõidukiga Renault Master reg. märgiga xxx käidi tehnoülevaatusel 10.07.2023.a, kus sõidukil tuvastati 5 olulist viga. Ülevaatuse otsuseks märgiti, et sõiduk on omal jõul sõitmiseks kõlbmatu. On ilmselge, et sellise otsuse saanud mootorsõidukiga liikluses osaleda ei tohi. 09.08.2023.a käidi sama sõidukiga ülevaatusel ning tuvastati 3 olulist viga. Märkimata ei saa jätta asjaolu, et ajavahemikul 10.07.2023.a kuni 09.08.2023.a on sõiduki odomeetri näidu vahe 4477 kilomeetrit. 6. Kohtuväline menetleja leiab kokkuvõttes, et rahatrahv keskmisest väiksemas määras omab konkreetse menetlusaluse isiku asjas eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Menetlusaluse isiku kaebus 2

§ 73lg 74 nimetatud erand.

Tekkinud vaidluse lahendamiseks peab kohus lõpp-astmes kujundama hinnangu, milline oli menetlusaluse isiku sõiduki tehniline seisukord. Menetlusalune isik on väljendanud, et pärast seda, kui tema sõiduk hinnati omal jõul sõitmiseks kõlbmatuks, siis asus ta riket kõrvaldama ja 9.08.2023.a oli ta minemas tehnoülevaatusele. Ka Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse § 10 lg 1 p 4 lubab liikuda sõidukiga, mille rike on kõrvaldatud, eeldusel, et sellise sõidukiga liigutakse mööda lühimat teed ülevaatuspunktini. Selle väite kontrollimiseks palub kaitsja korraldada suulise kohtuistungi ja kohtusse kutsuda mehaanik Keiro Valdmanni, kellega menetlusalune isik suhtles seoses auto parandusega. Põhimõtteliselt on võimalik olukord, kus elektroonilise odomeetri näit võib teatud tüüpi tööde raames paigast minna ja kaitsja kahtleb võimaluses, et sõidukõlbmatuks tunnistatud auto sõidab keskmiselt iga päev maha 150 kilomeetrit kuu aja vältel. Menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohad kohtuistungil

1. Andres Paas jääb esitatud kaebuse juurde ning viidates liiklusseadusele selgitas, et ta ei ole seadust rikkunud, ta läks ülevaatuspunkti. Tunnistaja oleks saanud rääkida, et odomeetri näitu saab ka muudmoodi paigast ära ajada, kuid hetkel ei näe ta tunnistaja järele vajadust. Andres Paas palub kaitsja kulud jätta riigi kanda, sest menetlusega on põhjendamatult viivitatud.
2. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et süütegu on leidnud kinnitust. Tanklasse sõitmine ei ole seadusega lubatud sõidukiga, mille liikluses osalemine on keelatud ja sõiduk on tunnistatud liikluses osalemises kõlbmatuks ülevaatuspunkti poolt. Menetluskulud tuleb jätta menetlusaluse isiku kanda, kuna tema süü on tõendatud. Kohtuväline menetleja palub jätta väärteootsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.
4. Kohus, olles uurinud kõiki kirjalikke tõendeid, kuulanud ära menetlusaluse isiku, tunnistaja ja kohtuvälise menetleja esindaja, leiab, et tõendamist on leidnud

§ 207lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemine Andres Paasi poolt ning temale määratud karistus on kooskõlas Kar

S § 56 lg- s 1 sätestatud karistuse mõistmise alustega. 13. Väärteoprotokolli kohaselt pannakse Andres Paasile süüks

§ 72

lg 3 nõuete rikkumist ning sellega

§ 207

lg 1 järgi ettenähtud väärteo toime panemist, s.o tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimist. Asjas puudub vaidlus selle üle, et Andres Paas juhtis 09.08.2023.a kell 07:10 Tallinna maanteel, Raplas, Alu tee ja Kagu tee vahel Kagu tee suunas mootorsõidukit Renault Master reg. Märgiga xxx. Andres Paas tunnistas kohtus, et talle anti peatumismärguanne ja ta sõitis Hepa tanklasse, kuigi tal oli soov tankima sõita Neste tanklasse. Seda kinnitab ka 09.08.2023.a koostatud lühimenetluse otsus, milles nähtub Transpordiameti registripäring kell 7:10, et alates 10.07.2023.a on omal jõul liiklemine 3

§ 73

lg 2 sätetele peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Maanteeameti andmetel oli Renault Master registreerimismärgiga xxx 10.07.2023 tehtud ülevaatuse otsuse kohaselt sõiduk omal jõul sõitmiseks kõlbmatu, kuid sellele vaatamata Andres Paas kasutas seda mootorsõidukit 09.08.2023 kell 07:10 liikluses. 17. Käesoleval juhul ei tule kohaldamisele

§ 73

lg 74 nimetatud erand, mille kohaselt võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses, sest 10.07.2023.a oli tuvastatud sõiduki omal jõul sõitmise kõlbmatus. Sõiduki kasutamine liikluses oli välistatud ning isegi mööda lühimat teed lähimasse tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti poleks tohtinud see sõiduk omal jõul enam sõita. Väärteoasjas kogutud tõenditest ei nähtu, et Andres Paas oleks 09.08.2023.a kell 7:10 juhtinud tehniliselt korras mootorsõidukit tegeliku sooviga viia see lühemat teed pidi tehnoülevaatuspunkti. Kohtule teadaolevalt ei ole Raplas asuvad tehnoülevaatuspunktid sellisel kellajal isegi mitte avatud. Asjaolu, et peale politsei poolt 09.08.2023.a lühimenetluses otsuse tegemist Andres Paas ülevaatuspunkti läks, ei tõenda isegi mitte tema soovi seda algselt teha, vaid vastupidi, ka 09.08.2023.a ei saanud ta ikka oma sõidukile kehtivat tehnoülevaatust. Nimelt tuvastati sõidukil endiselt mitmed varasematega kattuvad olulised vead, millega polnud kaebajale arusaadavalt isegi lootust ülevaatuse läbimiseks. Kohtuväline mentleja on õigesti märkinud, et kuni 09.08.2023.a on sõiduki odomeetri näit suurenenud 4477 kilomeetri võrra, millest saab kohus teha loogilise järelduse, et Andres Paas kasutas vaatamata keelule ohtlikku mootorsõidukit igapäevaselt liikluses. 18. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 73

lg 2 sätestatud nõuet, millega pani toime

§ 207

lg 1 ettenähtud väärteo, s.o tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise. Seega pani Andres Paas süüteo toime tahtlikult. Tema teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastatud. 19. Kohus leiab, et Andres Paasile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on kooskõlas karistusseadustiku §-s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 4

§ 207

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut (s.o. kuni 31.12.2024 toime pandud väärteo eest kuni 400 eurot).

1. Kohus leiab, et Andres Paasi teosüü on keskmine. Andres Paas pani antud väärteo toime tahtlikult vormis, mis viitab tema keskmisele süüle. Seega vastab kohtuvälise menetleja poolt mõistetud põhikaristus alla sanktsiooni keskmise määra Andres Paasi süü suurusele, mõjutab teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
2. Andres Paasi poolt toimepandud väärteo asjaolusid arvestades ei ole võimalik kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust tühistada või kergendada. Erinevalt kohtuvälisest menetlejast kohus ei tuvastanud kahetust kui karstust kergendavat asjaolu. Vastupidi, kohtu hinnangul ei ole menetlusalune isik saanud oma teost aru ja on asunud ennast õigustama, seetõttu puudub ka võimalus menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
3. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- ja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus, seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Menetluskulud tuleb jätta menetlusaluse isiku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5