Väärteoasi nr 4-25-1315 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2025. a, Tartu Väärteoasja number 4-25-1315 (2780,25,004906) Kohtunik Marina Ninaste

) § 227 lg 3 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

1. märtsi
2. a otsus, millega Sergei Aništšenkot karistati

§ 227

lg 3 alusel rahatrahviga 175 trahviühikut, s.o 1400 eurot Menetlusalune isik Sergei Aništšenko – isikukood 38612030311; elukoht XXX; XXX kodanik; e-post: XXX Kaitsja Aleksei Motuzov, e-post: XXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur Menetlusvorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2, kohus otsustas:

1. Rahuldada kaebus.
2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
3. märtsi
4. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,25,004906 Sergei Aništšenkole määratud karistuse ja selle tasumise korra osas ning teha vastavas osas uus otsus.
5. Mõista Sergei Aništšenkole liiklusseaduse (

) § 227 lg 3 järgi karistuseks rahatrahv 110 trahviühikut ehk 880 eurot.

1. Karistusseadustiku (KarS) § 66 lg-te 1 ja 3 alusel võimaldada Sergei Aništšenkol tasuda rahatrahv 880 eurot 6 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt kuu viimaseks päevaks vähemalt 146,66 eurot (viimasel kuul 146,70 eurot).
2. Rahatrahv tuleb tasuda ühele Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
3. märtsi
4. a otsuses märgitud arvelduskontodest, märkides maksekorraldusele viitenumbri
5. Rahatrahvi on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahaline kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. Edastada kohtuotsus Sergei Aništšenkole, kaitsjale ja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik
7. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
8. märtsi
9. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2780,25,004906 karistati Sergei Aništšenkot

§ 227

lg 3 järgi rahatrahviga 1400 eurot selle eest, et ta rikkus

§ 50lg 5 p 3 nõuet ning juhtis 29.

märtsil 2025 kella 14.04 ajal Tartu maakonnas Tartu vallas Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa mnt

1. km-l mootorsõidukit BMW X5 XDRIVE 30D registreerimismärgiga XXX XXX kiirusega 167 +/-10 km/h. Kuna suurim lubatud sõidukiirus sel teelõigul oli 100 km/h, ületas S. Aništšenko lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 57 km/h. Rahatrahv tuli tasuda hiljemalt
2. juulil
5. aprillil 2025 esitas S. Aništšenko kaitsja kaebuse Tartu Maakohtule, taotledes Lõuna prefektuuri
6. märtsi
7. a kiirmenetluse otsusega määratud karistuse leevendamist. 2.1 Kaebaja leiab, et kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv ei ole proportsionaalne S. Aništšenko süü suurusega. Arvestatud pole, et rikkumine oli lühiajaline ja toimus olukorras, kus S. Aništšenko möödus kahes reas sõitvatest sõidukitest. Tegemist oli sisuliselt vältimatu olukorraga (äärmise hädavajadusega), kuna tee kitsenes järsult ja S. Aništšenko oli sunnitud kiirust ületama. Samuti esineb karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus ja süü ülestunnistamine. Karistust kergendab seegi, et S. Aništšenkot pole varem karistatud. Seejuures on S. Aništšenko lubanud edaspidi liiklusseadusest kinni pidada. Kaebaja hinnangul jääb S. Aništšenko süü suurus keskmise või isegi minimaalse lähedale ja seega oleks õiglane, kui ka karistus ei ületaks keskmisele määrale lähedast taset. 2.2 Lisaks märgib kaebaja, et määratud rahatrahv on S. Aništšenkole ülemäära koormav, kuna tal pole hetkel töist sissetulekut ja trahvi tasumiseks puuduvad vahendid. Kaebaja 2 leiab, et kohtu lõplikust otsusest olenemata oleks mõistlik ajatada trahvisumma tasumine vähemalt 6 kuu peale. 2.3 Juhul kui kohus ei pea võimalikuks rahatrahvi summa vähendamist, palub kaebaja asendada see arestiga.
8. Kohtuväline menetleja esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles ei nõustu kaebusega, vaid palub see jätta rahuldamata. Väärtegu on leidnud tõendamist ja on kvalifitseeritud õigesti. S. Aništšenkole kiirmenetluse otsusega ette heidetud kiirus 167 +/-10 km/h polnud tingitud äärmisest hädavajadusest. Menetlusalune isik kohaldas sellist kiirust kohas, kus tee ei kitsenenud järsult. Infotahvel selle kohta, et tee muutub 400 m pärast üherealiseks, koos vastava teetähistusega tuli alles siis, kui S. Aništšenko oli möödasõidu lõpetanud ja kiiruse maha pidurdanud. Arvestades lubatud sõidukiiruse ületamise määra ja seda, et kiiruse ületamine toimus aktiivselt kasutataval maanteel laupäeval päevasel ajal, kui teel liikus palju sõidukeid, oli oht teistele liiklejatele suur ning liiklusõnnetuse korral oleks kaasnenud ka traagilisemad tagajärjed. Seega on S. Aništšenko süü keskmisest suurem ja määratud karistus vastab sellele. Otsuse tühistamiseks alust pole. Isiku taotlusel on võimalik rahatrahvi täitmist edasi lükata kuni 12 kuuni.
9. Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht
10. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et on olemas alused lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on Politsei- ja Piirivalveametile saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta, vaid on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
11. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
12. Kohus, uurinud kirjalikus menetluses tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et kaebus tuleb rahuldada. 8.

§ 50

lg 5 p 3 tulenevalt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

§ 227

lg 3 sätestab väärteovastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis.

1. Asjas puudub vaidlus selles, et
2. märtsil 2025 kella 14.04 ajal mõõdeti Tartu maakonnas Tartu vallas Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa mnt
3. km-l S. Aništšenko juhitud mootorsõiduki BMW X5 XDRIVE 30D registreerimismärgiga XXX XXX kiiruseks 167 km/h. Samuti pole vaidlust selles, et tegelikult oli nimetatud teelõigul liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimaks sõidukiiruseks 100 km/h. 3
4. Vastavad asjaolud on veenvalt tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli ja patrullsõiduki pardakaamera videosalvestisega. Nii nähtub neist esimesest, et
5. märtsil 2025 mõõtis Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik E.P Tartu maakonnas Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa mnt
6. km-l, kus suurim lubatud sõidukiirus on 100 km/h, riikliku järelevalve käigus S. Aništšenko juhitud mootorsõiduki BMW X5 XDRIVE 30D registreerimismärgiga XXX XXX maksimaalseks kiiruseks 167 km/h. Nimetatud näidu fikseerimise ajal liikus S. Aništšenko juhitud sõiduk Tartu suunas politseisõidukile vastu ja kiirendas pärisuunavööndis teisel sõidurajal, et mööduda kõrval sõidurajal liikuvatest sõidukitest. Teiselt tõendilt, st patrullsõiduki pardakaamera videosalvestiselt (faililt nimega 20250329_140408_NF) on näha, kuidas patrullsõiduk liigub mööda asulavälist 1+2 sõidureaga kahesuunalist maanteed. Tegu on valge ajaga, maantee on sirge ja ettepoole hea nähtavusega, teekate on kuiv. Patrullsõiduki armatuurlauale on paigaldatud kiirusemõõtur, mis on käivitatud olekus. Salvestise
7. sekundil võib näha, kuidas vastassuunavööndis, kus on kaks sõidurada, lähenevad patrullsõidukile sõiduautod. Salvestise 34-35 sekundil teeb vastassuunavööndis teisel sõidurajal olev tumedat värvi sõiduk möödasõitu esimesel sõidurajal oleva(te)st sõiduki(te)st ja samal ajal kuvatakse kiirusmõõturi tabloole näit 167 km/h. Järgmisel neljal sekundil on näha, kuidas kõnealune tumedat värvi sõiduk jätab teised selja taha, kaugeneb neist, reastub esimesele sõidurajale, jõuab patrullsõidukiga kohakuti ning möödub sellest. Kui sõiduk hakkab patrullautoga kohakuti jõudma, on näha, et tegu on BMW-ga, mille registreerimismärgi tähekombinatsioon on XXX. Patrullsõiduki pardakaamera videosalvestise ülejäänud failidelt on kokkuvõtlikult näha, kuidas politsei patrullsõiduk pöörab teepiirete lõppedes tumeda BMW-ga samasse sõidusuunda ning asub sõidukit jälitama. Kui patrullauto sõidukile viimaks järgi jõuab ja hiljem kinni peab, on näha, et tegu on BMW-ga X5 XDRIVE 30D registreerimismärgiga XXX XXX, mille tagumise akna peale on kantud ka S. Aništšenko nimi.
8. Seejuures pole ka menetlusalune isik S. Aništšenko oma tegu eitanud.
9. märtsi
10. a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt tunnistas ta pärast rikkumist, et ületas Tartusse sõites kiirust, kuna oli hilinemas üritusele.
11. Mõõteseaduse § 5 lg-st 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kiirusmõõturi kasutamise protokollis kajastatud andmed kinnitavad, et S. Aništšenko juhitud mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel kasutati mõõteseadet Stalker DSR 2X DB014017, mida oli testitud
12. märtsil 2025 ja mis oli töökorras. Metrosert taatlustunnistus tõendab, et mõõtevahend Stalker DSR 2X DB014017 oli ka taadeldud (taatluskehtivuse lõppkuupäev on
13. juulil 2025). Kohtuvälise menetleja esitatud teatise kohaselt on Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik E. P
14. mail 2016 läbinud laser- ja radartüüpi kiirusmõõtja koolituse ning kiirusmõõturi kasutamise protokollis kajastatud andmed kiirusmõõteseadme kasutamise käigu ja tulemuse kohta kinnitavad, et kiirust mõõtes lähtus E. P nõutavast mõõtemetoodikast. Seetõttu leiab kohus, et mõõtetulemuse jälgitavus on seadusele vastavalt tõendatud. 4
15. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist ja patrullsõiduki pardakaamera videosalvestiselt nähtuvalt mõõtis E. P kiirust liikuvast sõidukist vastassuunas liikuva objekti suhtes ning politsei patrullsõiduki enda liikumiskiirus oli sel ajal 98 km/h. Vabariigi Valitsuse
16. juuni
17. a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ lisa nr 1 kohaselt on liikuvast sõidukist vastassuunas liikuva sõiduki kiiruse mõõtmisel, kui mõõtja kiiruseks on 81–100 km/h ning mõõdetava kiiruseks 167–199 km/h, mõõtetulemuse laiendmääramatuseks +/-10 km/h.
18. Lähtudes eeltoodust on tõendatud, et S. Aništšenko ületas kiirust mitte vähem kui 57 km/h ja tema käitumises on

§ 227lg-s 3 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused. 15. Täidetud on ka Kar

S § 16 järgsed subjektiivsed tunnused. Kohus leiab, et S. Aništšenko pani teo toime tahtlikult, s.o kavatsetusega (KarS § 16 lg 2). Kiirusemõõtmine toimus alas, kus suurim lubatud sõidukiirus on 100 km/h. Kuna piirkiirusest teavitamiseks oli 1+2 sõidureaga teelõigu alguses vastav liiklusmärk, siis teadis seda asjaolu ka S. Aništšenko. Kuna S. Aništšenko ületas sõidukiirust mitte vähem kui 57 km/h ja tegi seda 1+2 sõidureaga teelõigul vasakul möödasõidureas, pole kahtlust selles, et tema eesmärk oli suurendada sõidukiirust ja kiirendades mööduda teistest sõidukitest. Seega oli suure sõidukiirusega sõitmine sel hetkel tema eesmärk ja, vajutades gaasi, ta teadis, et see saabub. Pealegi, nagu kohus osutas juba eespool, nähtub S. Aništšenko ütlustest, et ta ületas kiirust, kuna oli hilinemas. Seetõttu on kohus veendunud, et S. Aništsenko pani väärteo toime kavatsetult. 16. Kohus õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud. 17.

§ 227

lg-s 3 sätestatu kohaselt on karistuseks rahatrahv kuni 200 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati S. Aništšenkot rahatrahviga 175 trahviühikut ehk 1400 eurot, st trahviga, mis ulatub oluliselt üle sanktsioonis kehtestud keskmise trahvimäära (ca 100 trahviühikut).

1. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Kohus leiab, et S. Aništšenko tegevuses ei esine KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Erinevalt kohtuvälisest menetlejast leiab kohus, et KarS § 57 lg 1 p 3 järgse karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada, et S. Aništšenko on oma tegu kahetsenud ja vabandanud (vt
3. märtsi
4. a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll). Kohtul puudub alus kahelda, et S. Aništšenko kahetsus polnud puhtsüdamlik.
5. S. Aništšenko süü suurust hinnates arvestab kohus sellega, et menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 57 km/h, mis jääb

§ 227lg-s 3 sätestatud vahemiku (41–60 km/h) ülemisse määra.

Tegu on väga suure sõidukiirusega, mille puhul võib eeldada, et isegi väike takistus teel, sõiduki tehniline rike või eksimus juhtimisstiilis võib kergesti viia sõiduki üle kontrolli kaotamiseni ning kaasa tuua rasked ja pöördumatud tagajärjed. Seega tuleb taolisel kiirusel juhtimist pidada ohtlikuks, eriti kui seda tehakse päevasel ajal 5 põhimaanteel, kus, nagu nähtub ka patrullsõiduki pardakaamera videosalvestiselt, on vahetus läheduses arvestataval määral teisigi liiklejaid ning seda nii päri- kui vastassuunas. Kohus ei nõustu kaebajaga, et S. Aništšenko pidi kiirust ületama äärmisest hädavajadusest, kuna tee kitsenes järsult. Esiteks nähtub patrullsõiduki pardakaamera salvestiselt (faililt nimega 20250329_140408_NF), et kohas, kus S. Aništšenko juhitud sõiduki kiiruseks mõõdeti 167 +/-10 km/h, polnud teine sõidurada veel lõppemas. Õige on kohtuvälise menetleja osutus, et vastav infotahvel ja teemärgistus tulid alles siis, kui S. Aništšenko oli möödasõidu lõpetanud. Teiseks poleks ka sõiduraja kadumise korral aktsepteeritav, et võimalikule ohuolukorrale reageeritakse omapoolse ohtliku käitumisega. S. Aništšenkol oleks sellises olukorras liiklusohutuse tagamiseks tulnud liikumiskiirust pigem maha võtta, ühtlustades see teiste sõidukite kiirusega ja teha tagasireastumine esimesse sõiduritta. Samas räägib S. Aništšenko kasuks see, et tuvastatu kohaselt olid tee- ja ilmastikuolud head ning ta rakendas etteheidetud kiirust siiski vaid lühiajaliselt möödasõitu tehes ning kohas, kus on pikalt sirge hea nähtavusega teepiirdega 1+2 sõidureaga teelõik, mis ongi ette nähtud möödasõidumanöövri sujuvamaks ning ohutumaks teostamiseks. Suuremale süüle viitab asjaolu, väärtegu on toime pandud kavatsetult. Eelnevalt nimetatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et S. Aništšenko süü ületab keskmist. 21. Karistuse eripreventiivsete eesmärkide hindamisel on oluline, et S. Aništšenkol pole kehtivaid karistusi (vt karistusregistri väljatrükk). Selle põhjal võib väita, et käsitletav rikkumine on tema puhul pigem juhuslik, mitte väljakujunenud käitumismuster. Kuna S. Aništšenko tunnistas ka ise, et tema kiiruseületamine pole vabandatav, mis siis, et ta oli hilinemas, ning et ta lubab edaspidi seda mitte korrata, asub kohus seisukohale, et käimasolev väärteomenetlus on S. Aništšenko õiguskuulekust juba niigi kinnistanud ning seega ei pea mõistetav karistus eripreventsiooni arvestavalt olema ülemäära karm. 22. Tuginedes ülaltoodule, asub kohus seisukohale, et S. Aništšenko karistamine rahatrahviga oluliselt üle keskmise karistusmäära pole põhjendatud. Karistust tuleb vähendada ja S. Aništšenkot tuleb karistada

§ 227lg 3 järgi rahatrahviga 110 trahviühikut ehk 880 eurot.

Kohtu arvates täidab sellises määras rahatrahv ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke, kuna signaalib piisavalt tugevalt liiklusturvalisuse tähtsust.

1. KarS § 66 lg 2 sätestab, et mõjuvatel põhjustel võib määrata rahatrahvi tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
2. märtsi
3. a kiirmenetluse otsusega kohustati S. Aništšenkot tasuma trahv ära hiljemalt
4. juulil
5. Kohus leiab, et see tähtaeg pole piisav. Arvestades mõistetava trahvi suurust, samuti seda, et kaebuse kohaselt puudub S. Aništšenkol praegu sissetulek, tuleb tal võimaldada tasuda rahatrahv ära taotletud 6 kuu jooksul. Vastasel juhul käib mõistetud rahatrahvi tasumine talle majanduslikult üle jõu.
6. Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab maakohus Politsei- ja Piirivalveameti otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse. (allkirjastatud digitaalselt) 6