Obsah (4)

§ 13§ 21§ 32§ 33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

1 § 11 lg 1 järgi Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 alusel Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) vahenditest rahastatav otsetoetus.

§ 13

lg 1 järgi võib otsetoetust taotleda vähemalt ühe hektari põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse põllumajandusliku tegevusega või mis on karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ning mida taotleja kasutab taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga.

§ 13lg 2 järgi 1 RT I, 04.12.2014, 3 (kuni 14.02.2022 kehtinud redaktsioonis).

8 kehtestab nõuded tegevusele, millega hoitakse põllumajandusmaad karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 21

lg-test 2 ja 3 tuleneb, et valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada otsetoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotluse vormi või taotlusele esitatavad nõuded, kusjuures neid võib kehtestada iga otsetoetuse liigi kohta. 24. Eelviidatud sätetele tuginedes on maaeluminister andnud määruse nr 32, mille § 10 lg 2 2 sätestab, et ühtset pindalatoetust ning kliima- ja keskkonnatoetust võib taotleda põllumajandusmaa kohta, mis vastab §-s 3 sätestatud nõuetele ning kus täidetakse §-des 4-7 sätestatud nõudeid. 25. Määruse nr 32 § 3 lg 1 järgi võib otsetoetust taotleda vähemalt ühe hektari põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 lg 1 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega ning mida taotleja kasutab taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga. Põllumajandusmaa pindala määramisel võetakse arvesse põld pindalaga vähemalt 0,3 hektarit. 26. Määruse nr 32 §-st 7 tuleneb, et kui taotleja taotleb „Eesti maaelu arengukava 2014-2020“ alusel antavat poolloodusliku koosluse hooldamise toetust, täidab ta põllumajandusmaal, mis on poolloodusliku koosluse esinemisala, kas: 1) paragrahvides 4-6 sätestatud nõudeid või 2) maaeluministri 22.04.2015. a määruse nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ § 8 lõigetes 1, 6 ja 8, § 9 lg-s 2 ning § 10 lg-s 3 sätestatud nõudeid. 27. Ringkonnakohus loeb PRIA 14.07.2022. a seletuse ning kaardimaterjali alusel kaebaja poolt ÜPT ja ROH toetusetaotlusega hõlmatud põldude osas tuvastatuks järgneva: 27.1 põllumassiivil nr 55947344181 asuva põllu A6 (taotletud pindala 37,96

1. ha)piirid kattuvad poolloodusliku koosluse nr 55947413877 ala 2E piiridega või jäävad ala sisse (PRIA seletuse lisa 79, I kd, tl 207, dtl 319); 27.2 põllumassiivil nr 59045211232 asuva põllu L (taotletud pindala 8,01
2. ha)piirid kattuvad pooleldi poolloodusliku koosluse nr 59045211058 ala 1 piiridega või jäävad valdavas osas (v.a kagupoolne nurk) ala sisse (PRIA seletuse lisa 80, I kd tl 208, dtl 320); 27.3 põllumassiivil nr 59045224132 asuva põllu H (taotletud pindala 2,81
3. ha)piirid kattuvad valdavas osas või jäävad poolloodusliku koosluse 59045224176 ala nr 2 sisse (PRIA lisa 81, I kd, tl 209, dtl 321); 27.4 põllumassiivil 55947272093 asuva põllu A7 (taotletud pindala 16,44
4. ha)piirid kattuvad valdavas osas või jäävad poolloodusliku koosluse 55947272365 ala nr 1E sisse (PRIA lisa 78, I kd, tl 206, dtl 318). 28. Ka loeb ringkonnakohus PRIA poolt halduskohtumenetluses esitatud poollooduslike koosluste kaartide ja põllukaartide võrdluse tulemusena tuvastatuks järgmiste põldude ja poollooduslike koosluste kattumise: 28.1 poolloodusliku koosluse 56146946979 ala nr 1 (I kd, tl 129, dtl 234) kattub põlluga E (taotletud pindala 25,16
5. ha)(PRIA seletuse lisa 48, I kd tl 176, dtl 48); 28.2 poolloodusliku koosluse 56047092745 ala nr 1E (I kd, tl 135, dtl 246) kattub põlluga A4 (taotletud pindala 4,3
6. ha)(PRIA seletuse lisa 28, I kd tl 156, dtl 268); 28.3 poolloodusliku koosluse 56047357797 ala 1E (I kd, tl 134, dtl 244) kattub põlluga A5 (taotletud pindala 3
7. ha)(PRIA seletuse lisa 37, I kd tl 165, dtl 277). 29. Kokkuvõtlikult – kuna ringkonnakohus on tuvastanud, et kaebaja põllud A6, L, H, A7, E, A4 ja A5 olid samaaegselt poollooduslike koosluste esinemisalad ning KeA tuvastas 2 Kuni 31.12.2022 kehtinud redaktsioonis. 9 poollooduslike koosluste hooldamisel karjatamisega puudusi ning mõõtis alasid väiksemaks ka põhjusel, et aladel ei olnud taotletud ulatuses võimalik tegeleda põllumajandusliku tegevusega (karjatamisega), ning kuna KeA tuvastatud rikkumised ja ümbermõõtmised tingisid ka PRIA poolt kaebaja taotletud toetuste vähendamise taotletud ja kindlaksmääratud põldude pindalade erinevuse võrra, tuleb selgitada, kas KeA poolt poollooduslike koosluste kohta tehtud järeldused olid õiguspärased ning põhjendasid PRIA poolt põldude pindalade kindlaksmääramist taotletust väiksemana. 30. Ringkonnakohus analüüsib esmalt põldude toetusõiguslike pindade vähendamist ning seejärel põldude hooldamist. Põldude toetusõiguslike pindade vähendamine 31. PRIA vähendas 3 põllu (A6, H, L) taotletud pindala kokku 4,15 ha, sh 3,71 ha põllul A6, 0,13 ha põllul H ja 0,31 ha põllul L. PRIA 14.07.2022. a selgitusest nähtub, et KeA poolloodusliku koosluse kontrolli raames mõõdeti põldude pindalast välja võsa ja hooldamata pilliroog, millel ei olnud põllumajanduslik tegevus võimalik. Põllu A2-1 pindala vähendus, kokku 0,9 ha, tulenes vastustaja väitel sellest, et PRIA muutis 19.04.2021 tehtud ortofoto alusel põllumassiivi 56346842217 toetusõiguslikke piire ja pindala, arvates põllumassiivist välja võsastunud ja metsaga kaetud ala, kus ei olnud põllumajanduslik tegevus võimalik. 32. Euroopa Liidu õigusest (määruse nr 640/2014 art 5 lg 2 p 1 ja art 5 lg 3, määruse nr 809/2014 art 17 lg 4, täna kehtetud) tulenes, et maksimaalne toetusõiguslik pindala tuleb usaldusväärselt ja täpselt kindlaks määrata PRIA-l, arvestades seejuures põllumassiivi seisundit. Määruse nr 32 (kuni 31.12.2022 kehtinud redaktsioonis) § 3 lg 6 kohaselt lähtutakse toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel põllumajandusministri 10.03.2015. a määruse nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord“ §-s 5 sätestatust. Määruse nr 22 § 5 lg 2 (kuni 31.12.2022 kehtinud redaktsioonis) järgi võetakse põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise korral aluseks põllumassiivi kogupindala põllumassiivi kaardil olevate piiripunktide järgi. Saadud pindalast arvatakse muuhulgas maha põllumassiivil paiknevad maa-alad, millel põllumajanduslik tegevus ei ole võimalik või mida kasutatakse valdavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks: 1) üle 0,01 hektari suurune maa-ala, sealhulgas maa-ala, millel kasvavad puittaimed võrade liitusega vähemalt 30 protsenti; 2) alla 0,01 hektari suurused maa-alad, kui nende pindala põllumassiivil kokku ületab 0,01 hektarit, sealhulgas alla 0,01 hektari suurused maa-alad, millel kasvavate puittaimede võrad on omavahel liitunud. 33. PRIA vaideotsusest nähtub, et PRIA hinnangul ei olnud põllumajanduslik tegevus võimalik võsa ja hooldamata pillirooga kaetud maa-alade puhul. Vaideotsuse kohaselt ei ole võsa või pillirooga kaetud alad kaebaja põllumajanduslikuks tootmiseks sobivad, sest tihe võsa ja pilliroog takistavad loomade söögiks sobiva taimestiku alusrinde kasvu. Sellega on nõustunud ka halduskohus. Ringkonnakohus leiab, et kui võsa ja pilliroog on sellise tihedusega, mis takistab maa-alal loomade toitumist ning sobiva taimestiku alusrinde kasvu, tuleb pidada seda ebasoovitavaks taimestikuks, mida toetusõigusliku maa hulka arvestada ei saa. Seisukohale, et võsastunud ning eelmise aasta pillirooga kaetud aladel võib põllumajandusetegevus (loomade karjatamine) olla võimatu või oluliselt takistatud, asus ringkonnakohus ka 14.05.2019. a otsuses haldusasjas 3-18-505 (p 26). Samasugust seisukohta on väljendanud ka Riigikohus, leides, et määruse nr 22 § 5 lõiget 2 tuleb kohaldada ka 10 võsastunud või puudega kaetud alade puhul. Kui puittaimed kasvavad alal sedavõrd tihedalt, et nende all ei saa kasvada karjatamiseks sobilik rohttaimestik, on tegu alaga, millel põllumajanduslik tootmine pole võimalik. /…/ Karjatamiseks sobivad määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p h tähenduses sellised puud ja põõsad, mida kariloomad söövad. /…/ Üksikute puudega kaetud aladest tuleb eristada metsatukki ja võsastunud alasid, kus karjatamiseks sobiva alusrinde kasv on takistatud. Samamoodi nagu veesilmad jm maastikuelemendid tuleb ka metsatukad toetusõiguslikust pinnast välja arvata, kui need on suuremad kui 0,01 ha (määruse nr 22 § 5 lg 1), kuna tegu on alaga, millel ei ole võimalik põllumajanduslik tootmine (RKHKo 29.09.2020, 3-18-305, p 16). 34. Määruse nr 32 § 3 lg 2 näeb ette, et põllumajandusmaal, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 lg 1 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega, peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Põllumajanduslik tegevus on määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkti c mõistes mh liikmesriikide poolt määratletud minimaalne tegevus põllumajandusmaal, mis on looduslikult karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras. 35. Määruse nr 32 seletuskirjas selgitatakse, et kogu taotleja kasutuses oleva põllumajandusmaa kohta kehtib üldnõue, et see peab olema nõuetekohaselt hooldatud. Nõue vastab määruse (EL) nr 639/2014 art 4 lg 1 punktis b toodule. Nõuetele vastav hoolduse tase on võimalik saavutada, kasutades mh rohumaadel põllumajandusloomade karjatamist, vältimaks rohumaa võsastumist. Ebasoovitava taimestiku levikuna käsitatakse eelkõige takja, ohaka, puju, putkede ja puittaimede kasvu ja levikut. Ulatusliku leviku all peetakse silmas kogu põldu hõlmavat ebasoovitava taimestiku levikut. Põllumajandusmaa ei ole heas korras, kui see on võsastunud või seal kasvavad valdavalt ebasoovitavad taimed. Kui putkede ja puittaimedega on kaetud vaid osa põllust, siis see põllu osa ei vasta toetuse saamise nõuetele. Ilma lisakuludeta kasutusele võtmine tähendab, et taimekasvu ettevalmistamiseks tehakse lisaks rohumaa niitmisele või põllumaa kündmisele täiendavaid tegevusi.3 36. Põllu A6 väiksemaks mõõtmisel, st alal põllumajandusliku tegevuse võimalikkuse hindamisel, lähtus PRIA KeA kontrollaktist (I kd, tl 19-30). Piiride ja pindalade kattuvusi arvestades on kontrollaktis põllu A6 puhul asjakohased KeA märkused poolloodusliku koosluse 55947413877 ala nr 2E (hooldusvõtteks karjatamine) kohta, millest nähtub, et GPS-iga on mõõdetud erinevused taotletud piiridest (võsa, pilliroog, karjatara kulgemine) ja ala vahetarad (I kd, tl 23). GPS-iga mõõdetud erinevus põllu A6 ja poolloodusliku koosluse ala 2E taotletud piiridest nähtub vastustaja lisast 79 (dtl 319, I kd, tl 207). Vastustaja esitas halduskohtumenetluses fotod põllust A6 koos fotode pildistamise suundadega põllu kaardil (vastustaja 14.07.2022. a seletuse lisad 19-27, dtl 259-267). Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad fotod võsa ja kuivanud pilliroo esinemist pildistamise suundades, kust need on GPS-iga taotletud põllu piiridest välja mõõdetud. 37. Kaebaja väitel on vale KeA seisukoht, et kooslusel teostati PLK hooldamise toetuse taotlemisele eelneval sügis-talvel PLK taastamine, mille käigus varasem pilliroog hekseldati. Nimetatud alal teostas RMK taastamistöid, aga ala ei hekseldatud. KeA fotodelt on tuvastatav, et tegemist on vana (mitmete aastate taguse) puitunud pillirooga. Väited, et pilliroog sai kasvada selliseks taotleja halva karjatamiskoormuse tõttu, on sisutühjad. Ringkonnakohus märgib, et seega ei vaidle kaebaja mitmete aastate taguse puitunud pilliroo esinemise üle alal nr 2E. See aga kinnitab täiendavalt, et alal esines põllumajanduslikuks tegevuseks ebasoovitav taimestik ning pilliroostunud ala toetusõiguslikust alast väljamõõtmine oli põhjendatud. 3 https://eelnoud.valitsus.ee/main#g4OTaDG9, lk 5. 11 38. Põllu H puhul on asjakohased KeA märkused kontrollaktis poolloodusliku koosluse 59045224176 ala nr 2 (hooldusvõtteks niitmine) kohta: „Toetusõiguslikust pinnast välja mõõdetud võsa ja pilliroog. Alal pallid“ (I kd, tl 20p). Põllu H kohta esitas vastustaja fotod 14.07.2022. a seletuse lisadena 69-77, I kd, tl 197-205, dtl 309-317). Fotodelt paistavad nii võsa kui heinapallid, ka on fotod kokku viidavad ala ääristava teega. Võsa on rohumaast selgelt eristuv. 39. Põllu L puhul on asjakohased KeA märkused kontrollaktis poolloodusliku koosluse 59045211058 nr 1 (hooldusvõtteks niitmine) kohta: „Toetusõiguslikust pinnast välja mõõdetud võsa ja pilliroog. Järvega külgnevas servas kohati pilliroog kokku koristamata, parempoolses nurgas 0,03 ha ulatuses niidetud pilliroog maas – tegemist on ebaolulise rikkumisega. Alal pallid“ (I kd, tl 21). Vaideotsusest nähtub, et KeA mõõtis GPS-iga alalt välja suhteliselt väikese osa pinnast, 0,31 ha. Põllu kohta on vastustaja esitanud ka fotod (vastustaja 14.07.2022. a seletuse lisad 57-68, tl 185-196, dtl 297-308). Kuna mitmed fotodest on tehtud ka piki põllu piire, on selgelt eristatav nii võsa ja pilliroo kui ka rohumaaga kaetud põllu osa. 40. Põldude A6 ja A2-1 puhul ilmneb täiendavalt asjaolu, et PRIA moodustas põllumassiivid (vastavalt 55947344181 ja 56346842217) alles kaebaja 14.06.2021. a avalduse alusel 18.06.2021, mistõttu kaebaja poolt 14.06.2021. a toetustaotluse esitamise aja seisuga vastavad põllumassiivid puudusid. Sellest tekkis ka erinevus taotletud ja toetusõigusliku põllumassiivi pinna vahel. Põllu A6 puhul taotles kaebaja toetust 37,96 hektarile (I kd, tl 72), samas kui PRIA poolt 18.06.2021 moodustatud põllumassiivi maksimaalne toetusõiguslik pindala oli 37,93 hektarit (vt PRIA 18.06.2021. a kiri kaebajale, I kd, tl 126). Põllu A2-1 puhul taotles kaebaja 14.10.2021 toetustaotlusel (varasemad taotlused põllu A2 erinevaid osasid ei erista) toetust 4,59 hektarile maale (I kd, tl 103), samas kui PRIA moodustas põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindalaga 3,69 hektarit (vahe 0,9
8. ha)(vt ka taotletud ja GPS-ga määratud piirid, PRIA seletuse lisad 84-85, I kd, tl 213-214, dtl 327-328, millest nähtub taotletud ja kindlaksmääratud pinna erinevus). PRIA lisalt 84 nähtuvast ortofotost (I kd tl 213) ilmneb, et välja on mõõdetud metsaga kaetud ala (vrdl taotletud põllujoon on tähistatud kollase joonega, GPS-iga mõõdetud piir rohelisega). Karjatamisega seotud rikkumisi põllu A2-1 puhul PRIA kindlaks teinud ei ole. 41. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et käesoleval juhul oli tegemist haldusasjaga nr 3-18-305 analoogse olukorraga. KeA on 15.11.2024. a vastuses apellatsioonkaebusele möönnud, et toetusõigusliku maa piirid, mille osas sai kaebaja PLK hooldamise toetust taotleda, määras 2021. a maikuus teostatud osalise GPS-mõõtmise tulemusel põllumassiivide registri geoinfosüsteemis (EAGIS) KeA. Samas ei ole käesoleva vaidluse esemeks PLK hooldamise toetus, vaid PRIA poolt määratavad otsetoetused, mistõttu pidi kaebaja otsetoetuste taotlemisel lähtuma kehtivatest, st PRIA poolt muudetud andmetest. Halduskohtule esitatud materjalidest nähtub, et PRIA juhtis 18.06.2021. a kirjas nr 12-1/21/3801-1 kaebaja tähelepanu moodustatud põllumassiividele ja nende maksimaalsetele toetusõiguslikele pindadele, märkides ühtlasi, et kui pindalatoetuse taotlus on esitatud suuremale pinnale kui hetkel kehtiv põllumassiivi maksimaalne toetusõiguslik pindala, tuleb teha taotluse muutmise avaldus (I kd, tl 126). Kaebaja enda taotlust hoolimata PRIA poolsest tähelepanu juhtimisest ei muutnud. Seega oli kaebajal võimalik käesolevas haldusasjas erinevalt haldusasjast 3-18-305 erinevuse tekkimist taotletud ja toetusõiguslikus pindalas ära hoida. 12 42. Kaebaja leiab, et halduskohus ei hinnanud GPS mõõtmise tulemuste täpsust ega nõustu seetõttu halduskohtu otsuse p-s 31 tehtud järeldustega. KeA on 15.11.2024. a vastuses apellatsioonkaebusele selgitanud, et kontrollides kasutatavad GPS-seadmed läbivad igal aastal kalibreerimise, et mõõtmistäpsus oleks piisav. Ka puudub hetkel ulatuslikel maastikel asukohtade fikseerimiseks GPS-seadmetele mõistlik alternatiiv (p 8.6). Ringkonnakohus leiab, et GPS-seadmega tehtud mõõtmisi tuleb üldjuhul pidada usaldusväärseks. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et KeA on seadnud GPS-seadmetega mõõtmisele ranged nõuded. KeA vastusest apellatsioonkaebusele saab järeldada, et KeA lähtus kontrolli läbiviimisel KeA peadirektori asetäitja 30.06.2021. a käskkirjaga nr 1-1/21/129 kinnitatud „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse (MAK 2014-2020) kohapealse kontrolli läbiviimise juhendist“ (Juhend). Ringkonnakohus võtab Juhendi koos selle lisadega (esitatud KeA poolt 25.11.2024) haldusasja toimikusse. Juhend näeb pindalade kontrolli puhul ette, et GPS mõõtur peab enne mõõdistamise alustamist olema töökorda seatud ja seadistatud lähtuvalt kasutusjuhendile ning olema kalibreeritud. GPS seadmel peab olema viimase kalibreerimise kleebis ja järgmise kalibreerimise tähtaeg. Kalibreerimata seadet ei tohi mõõdistamisel kasutada. Enne mõõdistamise alustamist peab teenistuja olema saavutanud ühenduse satelliitidega ja ennast ära positsioneerinud. Ala pindala määramiseks tuleb liikuda GPS-iga võimalikult täpselt mööda taotletud toetusõigusliku ala (visuaalset) piiri. GPS-iga mõõdetakse ainult see ala, mis on toetusõiguslik ehk niitmise või karjatamise teel hooldatav. Juhul, kui osal taotletud alal ei ole baasnõudeid ja PLK hooldamise nõudeid täielikult täidetud, mõõdetakse nii kogu toetusõigusliku ala pind kui ka rikkumisega ala pind (lk 83). Mõõtmisfailid tuleb sisestada Nextcloudi teenistuja nimelisse kausta hiljemalt kahe nädala jooksul pärast kohapealset kontrolli (lk 92). Kontrolliaruandesse (tulp 16) märgitakse GPS seadme seerianumber. 43. Arusaamatuks jääb kaebaja väide, nagu poleks mootorsõidukeid kasutades võimalik alasid korrektselt mõõta. KeA kontrolliaruande lisalt (I kd, tl 24) nähtub, et alade seisundi hindamisel lähtuti välitöödel kogutud materjalidest, põlluraamatust ning kaugseire piltidest (Sentinel ja Landsat). Kontrolliaruande lisa märkuste lahtris on märge, mille kohaselt on taotleja lubanud kontrollis kasutada maastikusõidukit (07.10.2021). Maastikusõiduki kasutamine või mitte kasutamine ei saa muuta kontrolli tulemust. Ringkonnakohtul puudub tõsiselt võetav alus mõõtmiste teostamisel Juhendis ettenähtud korra järgimist kahtluse alla seada. 44. Eeltoodust tulenevalt ei tuvasta ringkonnakohus eksimusi PRIA poolt põllumajanduslikuks tegevuseks mittesobivate alade põllumaadest välja mõõtmisel. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, nagu poleks arusaadav, millised alad on põllumassiividest välja mõõdetud. Halduskohtumenetluses esitas PRIA põldude ülevaatlikud kaardid, kuhu kandis nii taotletud põldude piirid, nendega kattuvate poollooduslike koosluste piirid kui ka KeA kohapealse kontrolli käigus GPS-seadmega tuvastatud toetusõigusliku maa piirid erinevat värvi joontega (vt PRIA 15.04.2024 ringkonnakohtule esitatud seletuse p 13). Neilt on näha alad, mis taotletud piiridest välja mõõdeti. Selgitused alade väljamõõtmise kohta nähtuvad KeA kontrolliaruandest. Ka on PRIA esitanud kohapeal tehtud fotod, mis iseloomustavad alade seisukorda. Põldude hooldamine 45. Ringkonnakohus tegi eelnevalt kindlaks, et kaebaja põllud A4, A5, A7 ja E kattusid poollooduslike koosluste aladega. Määruse nr 38 seletuskirja kohaselt makstakse toetust, kui toetuse taotleja hooldab poollooduslikku kooslust nõuetekohaselt. Poolloodusliku koosluse hooldamise nõuded sõltuvad sellest, kas kooslust hooldatakse niitmise või karjatamise teel, 13 ning koosluse tüübist, millele toetust taotletakse 4. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja märkis poollooduslike alade osas põllumajanduslikuks tegevuseks karjatamise. Kaebaja pidi seega määruse nr 32 §-st 7 tulenevalt täitma nimetatud aladel maaeluministri määruse nr 38 § 10 lg-s 3 sätestatud nõudeid. 46. Määruse nr 38 (kuni 19.03.2022 kehtinud redaktsioonis) § 10 lg 3 sätestab: „Karjatamise tulemusena peab 1. oktoobriks kogu taotletaval alal olema visuaalselt tuvastatav, et loomad on alal toitunud selliselt, et rohustu on vähemalt 50 protsendi ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud alal on rohustu valdavalt söödud.“ Määruse nr 38 seletuskirjas selgitatakse, et madalaks söödud rohttaimestu sõltub koosluse tüübist ja konkreetsest majandatavast alast. Üldjoontes mõistetakse madalaks söödud rohttaimestut kui loomade poolt madalaks söödud niiduala, kus rohu kõrgus on kuivadel loopealsetel kuni 5 cm, luhaaladel kuni 20 cm ning rannaalade, niisketel loopealsetel ja kõikidel teistel kooslustel kuni 10 cm. Madalaks söödud rohttaimestut võib defineerida ka kohapeal kasvava rohttaimestiku kõrguse järgi – madalaks söödud rohttaimestu on kuni ¼ kohapeal kasvava rohttaimestiku kõrgusest. Näiteks kui majandamata poolloodusliku koosluse rohttaimestiku kõrgus on 60 sentimeetrit, siis 1. oktoobriks peab olema vähemalt pool alast kaetud rohustuga, mille kõrgus on maksimaalselt 20 sentimeetrit5. KeA poolt ringkonnakohtule 15.11.2024. a vastuses apellatsioonkaebusele esitatud selgitustest saab järeldada, et eelviidatud metoodikast lähtuti ka kontrolli läbiviimisel. 47. KeA vastusest apellatsioonkaebusele võib järeldada, et KeA lähtus karjatamisega hooldamise nõude osas kontrolli läbiviimisel Juhendist. Ringkonnakohus käsitleb Juhendit abistava materjalina, mis samas ei mõjuta määruse nr 38 sisu ja mõtet. Juhend selgitab määruse nr 38 § 10 lg-s 3 toodud nõuet, lähtudes määruse eelnõu seletuskirjast. Juhend selgitab ka seda, mida mõista „valdavalt söödud rohustu“ all. Juhendis selgitatakse, et valdavalt söödud rohustu peab olema visuaalselt tuvastatav ning seda hinnatakse taimkatte kõrguse järgi, mis loomade toitumise korral varieerub. Valdavalt söödud ala peab olema visuaalselt tuvastatav ja eristatav alast, kus sama rohustu on üldse söömata. Valdavalt söödud rohustu puhul piisab, kui taimkatte kõrgus on kuni ¾ kohapeal kasvava taimkatte kõrgusest ning ala sees võib laiguti olla kuni 0,01 ha suuruseid kohti, kus taimkatet ei ole madalamaks söödud – valdavas osas (pindalaliselt rohkem kui 50% ulatuses) peab sellisel ala osal taimkate olema söödud ¼ võrra madalamaks, kui on kohapeal kasvava taimkatte kõrgus (lk 59). Kuigi KeA-l ei ole maaeluministri määruse selgitamise pädevust, ei leia ringkonnakohus, et selline selgitus oleks sätte eesmärgiga vastuolus. Juhendist lähtumine tagab kontrollide läbiviimise ühetaolise metoodika alusel. 48. Põld A4 kattus poolloodusliku koosluse nr 56047092745 alaga nr 1E. KeA tegi alal visuaalse vaatluse teel kindlaks puuduse KPLKA14, st karjatatav poollooduslik kooslus on 01.10. seisuga nõuetekohaselt karjatamata. Kontrollakti kohaselt on alal 30% ulatuses tuvastatav madalaks söödud rohustu ning ülejäänud ca 70% alast kvalifitseerub valdavalt söödud rohustuga alaks (I kd, tl 23p). PRIA esitas visuaalsel vaatlusel tehtud fotod koos fotode tegemise suuna ja asukoha kaardiga (PRIA seletuse lisad 28-36, I kd, tl 156-164; dtl 268-276). Ringkonnakohus nõustub PRIA-ga, et lisatud fotod kinnitavad, et madalmurusus on saavutatud vaid üksikutes kohtades ning valdavalt on alal kõrge kuivanud taimestik, mis viitab sellele, et ala ei olnud nõuetekohaselt karjatatud, st 50% ulatuses oli madalmurusus saavutamata. 49. Põld A5 kattus poolloodusliku koosluse nr 56047357797 alaga nr 1E. KeA tegi alal visuaalse vaatluse ja GPS teel kindlaks puuduse KPLKA14, st karjatatav poollooduslik 4 5 https://eelnoud.valitsus.ee/main#6BOJ6MQ9. https://eelnoud.valitsus.ee/main#6BOJ6MQ9. 14 kooslus on 01.10. seisuga nõuetekohaselt karjatamata. Kontrollaktis märgitakse, et ala lõunatipus on ca 0,75 ha suurune kulustunud taimestikuga ala osa (peamiselt õitsenud angervaks), kus loomad on vähesel määral liikunud, kuid mitte toitunud. Ülejäänud alal esineb loomade toitumist ja kõrgematel põndakutel madalmuruseid laike. Terviklikult ei ole alal saavutatud nõuetekohast 50% madalmurusust (I kd, tl 23p). PRIA esitas kohtumenetluses visuaalsel vaatlusel tehtud fotod koos fotode tegemise suuna ja asukoha kaardiga (PRIA seletuse lisad 37-47, I kd tl 165-175; dtl 277-287). Ringkonnakohus leiab, et on kohti, kus rohustu on madalam, mis näitab, et karjatamine toimus (nt PRIA seletuse lisa 40, I kd, tl 168; lisa 42, I kd, tl 170), kuid ei väära aga seda, et fotodel paistab valdavalt kõrge kulunud taimestik (nt PRIA seletuse lisa 43, I kd tl 171; lisa 44, I kd tl 172). Seetõttu võib nõustuda PRIA järeldusega, et nõuetekohast madalmurusust ei ole alal saavutatud. 50. Põld A7 kattus poolloodusliku koosluse nr 55947272365 alaga nr 1E. KeA tegi alal visuaalse vaatluse ja GPS-i teel kindlaks puuduse KPLKA14, st karjatatav poollooduslik kooslus on 01.10. seisuga nõuetekohaselt karjatamata. Nimelt alustati karjatamisega peale taimestiku õitsemist ja kulustumist. Ka mõõdeti GPS-iga erinevused taotletud piiridest (võsa, pilliroog, karjatara kulgemine). KeA on märkinud, et alal on saavutatud ca 30% ulatuses madalmurusus ning 2022. aastal oleks vajalik ala karjatamiseelne niitmine (I kd, tl 23p). PRIA esitas kohtumenetluses visuaalsel vaatlusel tehtud fotod koos fotode tegemise suuna ja asukoha kaardiga (PRIA seletuse lisad 8-18, I kd tl 136-146; dtl 248-258). Ringkonnakohus on seisukohal, et fotod kinnitavad PRIA järeldust, et ala oli nõuetekohaselt karjatamata. Kuigi PRIA seletuse lisal 15 on näha ka kari, et muuda see asjaolu, et fotodelt paistab vaid üksikuid madalmuruseid laike ning valdavalt on aladel kulustunud kõrge taimestik (vt nt lisa PRIA seletuse lisad 9, 13, 14). 51. Põld E kattus poolloodusliku koosluse nr 56146946979 alaga nr 1. KeA kontrollaktis märgitakse, et ala on jaotatud kolmeks kopliks, millest lõunapoolseimas (7,29
9. ha)on nõutud karjatamistulemus saavutatud, keskmises koplis (11,58
10. ha)on madalaks söödud ca 30% taimestikust ning 70% võib lugeda valdavalt sööduks, põhjapoolseimas koplis (8,37
11. ha)on madalaks söödud rohustu osakaal alla 30% ning koppel ei vasta nõuetekohasele karjatamisele. Ala tervikuna käsitledes tuleb madalaks söödud rohustu osakaaluks ca 30% (I kd, tl 20p). PRIA esitas kohtumenetluses visuaalsel vaatlusel tehtud fotod koos fotode tegemise suuna ja asukoha kaardiga (PRIA seletuse lisad 48-56, I kd tl 176-184; dtl 288-296). Ringkonnakohus märgib, et PRIA poolt kohtule esitatud kaardil ei ole koplite asukohad tähistatud, mis raskendab aru saamist, milliseid poolloodusliku koosluse ala osi pidas KeA nõuetekohaselt hooldatuks ja milliseid mitte. Kuna PRIA on aga nõude täitmist õigesti hinnanud kogu põllu pinda aluseks võttes, ei oma koplite asukohad siiski määravat tähtsust. Fotod kinnitavad PRIA seisukohta, et kooslusel oli karjatamine toimunud ebaühtlaselt ning kuigi paiguti oli tulemus saavutatud, et saa seda järeldada koosluse kui terviku puhul. 52. Kaebaja leiab, et halduskohus pidanuks kontrollima kontrolli läbi viinud ametnike pädevust ja nende ettevalmistust kontrolliks. KeA kontrolliaruandest nähtub, et kontrolle viisid põldudega H, L ja A6 kattuvatel poollooduslike koosluste aladel läbi ametnikud C.C. (alad H, L, A6) ja G.G. (A6) ning põldudega E, A7, A5 ja A4 kattuvatel poollooduslike koosluste aladel ametnikud R.R. (E, A4), C.C. (A7, A5) ja G.G. (A7, A4). KeA esitas vastuses apellatsioonkaebusele ametnike teenistusse võtmise käskkirjad koos koopiatega kõrgharidust tõendavatest diplomitest. Ringkonnakohus võtab vastavad dokumendid haldusasja toimikusse. Neist nähtub, et C.C. (KeA selgitusel endine C) läbis TÜ-s keskkonnakorralduse bakalaureuseõppe õppekava ning talle anti loodusteaduse bakalaureuse kraad. G.G. täitis Eesti Põllumajandusülikoolis metsamajanduse bakalaureuseõppe õppekava ning talle anti bakalaureuse kraad metsamajanduse erialal. R.R. täitis TÜ-s loodus- ja 15 tehnoloogiateaduskonna geograafia magistriõppe õppekava ning talle anti loodusteaduse magistri kraad (loodusgeograafia ja maastikuökoloogia). Ringkonnakohus võtab eelviidatud tõendid haldusasja toimikusse. Ringkonnakohtul puudub kahtlus, et ametnikel oli kontrolli teostamiseks nõutav pädevus ja kvalifikatsioon. Kontrolliaruandes on märgitud mõõtmisviis (nt PLK visuaalne vaatlus + GPS) ning märgitud ka kummagi ametniku osa kontrolli teostamisel (nt „Kontrollitud 07.10.2021 C[...]poolt. 06.10.2021 alast tehtud droonifotod G[…] poolt“). KeA poolt ringkonnakohtule esitatud Juhendi lisast 4 nähtub, et teenistuja töö kvaliteeti kontrollitakse rangelt. See tugevdab veendumust, et tööd tehakse kvaliteetselt ja kohusetundlikult. Asjaolu, et kaebaja ei saanud kontrolli juures isiklikult viibida, sest see olnuks talle liiga koormav, ei ole põhjus, et kahelda kontrolli teostamise usaldusväärsuses. 53. Kaebaja leiab, et see, kas hinnata hooldusnõuete täitmist tehtud foto alusel lähi- või kaugvaates, annab erinevad tulemused. Kui fotol olevat maastikku vaadelda 1-2 m kaugusele, on ala nõuetekohaselt karjatatud, kui vaatlus suunata üle ala metsani, võib väita, et ala ei ole nõuetekohaselt karjatatud. Ringkonnakohus selgitab, et kohtupraktika järgi tuleb hoolduskohustuse täitmine välja selgitada eelkõige visuaalse vaatluse käigus. Visuaalse vaatluse tulemusi saavad kinnitada kohapeal tehtud fotod. Põllumajandusmaa vastavus määruse nr 32 § 3 lg-s 2 sätestatud nõudele peab olema visuaalselt tuvastatav kogu taotlusel märgitud põllumajandusmaal (RKHKo 10.02.2023, 3-20-1058, p 23). Seega ei saa omistada põldudest tehtud fotodele suuremat tähtsust kui kontrollaruandes märgitud kontrolli vaatlustulemustele. Ühtlasi tuleb põllumajandusmaa vastavus toetusõiguslikkuse nõuetele kindlaks teha kogu taotletavat ala hõlmavalt. KeA poolt ringkonnakohtule 25.11.2024 esitatud Juhendi lisa 5 „PLK alade mõõtmine ortofotodelt ja satelliidipiltidelt. Juhend KeA inspektoritele“ kinnitab, et ortofotode ja satelliidipiltide puhul alade piiride digimisel arvestatakse nii varjude, objektide kaldenurkade kui kõrgustega ning satelliidifotode töötlemisel eemaldatakse moonutused maapinna kõrgusmudeli abil. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga (otsuse p 24.4), et kaebaja seisukoht, mille kohaselt tulnuks karjatamisnõude täitmist hinnata protsentuaalselt ulatuslikumaks kui seda tegi KeA, ei ole millegagi tõendatud. 54. Kokkuvõtlikult on ringkonnakohus seisukohal, et KeA ja PRIA on menetluses piisaval määral tõendanud vaidlusalustel kooslustel karjatamisega seotud puudusi. Kaebaja poolsed rikkumised on fikseeritud. Ringkonnakohus on ka varasemas otsuses selgitanud, et karjatamine (madalmurusus) peab olema tuvastatav visuaalse vaatluse teel ning oluline on tuvastada loomade toitumine kogu ala hõlmavalt (TrtRnKo 25.03.2021, 3-20-1164, p 20). 55. Kaebaja leiab, et PRIA pidanuks teostama iseseisva kontrolli, kuid lähtus vaid KeA kontrolliaruandest, mis on kaebaja arvates õigustühine. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

§ 32

lg 1 järgi on nõuetele vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (kehtetu alates 01.01.2023) art 93 lg-s 1 nimetatud kohustuslike majandamisnõuete ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete täitmine.

§ 33

lg 1 järgi kontrollivad §-s 32 nimetatud nõuete täitmist PRIA ning oma pädevuse piires Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet. Kui taotleja ei täida §-s 32 nimetatud nõudeid, otsustab PRIA toetuse vähendamise või taotluse rahuldamata jätmise (§ 34 lg 1). Otsuse tegemisel arvestatakse § 33 lg-s 1 nimetatud asutuste või teiste kontrolliasutuste poolt

-is ja muudes seaduses sätestatud järelevalvetoimingute käigus kindlakstehtud nõuete rikkumist (§ 34 lg 2). Seega oli PRIA-l õigus lähtuda otsuse tegemisel KeA kontrolliaruandest.

1. Kaebaja leiab, et KeA võinuks seada juunikuus kaebajale lisanõude võsastunud ja/või pilliroostunud alade täiendavaks hekseldamiseks. Ringkonnakohus märgib esiteks, et KeA teostas kontrolle oktoobris, mitte juunikuus. Ka ei oleks ala täiendav hekseldamine pärast 16 kontrolli teostamist toetustingimustele mittevastavate alade puhul PRIA otsust muutnud. Kaebaja poolt viidatud poolloodusliku koosluse 56346805213 ala nr 2 (jrk nr 8) ning poolloodusliku koosluse ala 56346805213 nr 5E (jrk nr 22), millele KeA nägi lisatingimusena ette karjatamisjärgselt võsa hekseldamise, oli kontrolli teostamise ajal nõuetekohaselt hooldatud.
2. Kaebaja hinnangul pidi KeA esitama tõendid, mis ilmestaks biomassi enne karjatamise alustamist. Ka leiab kaebaja, et madalaks söödud alad on selgelt PRIA lisades vaadeldavad ning seda tõendavad pildid, kus veised paistavad biomassi seest selgelt välja. Ringkonnakohtule ei ole teada õigusnormid, mis kohustaksid KeA-t esitama tõendeid biomassi kohta enne karjatamise alustamist. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et aladel oli ka kohti, kus madalmurusus oli saavutatud. Näiteks põllul A7 (poolloodusliku koosluse 55947272365 ala nr 1E), millest tehtud fotod on kaebaja viidatud PRIA 14.07.
3. a seletuse lisad 15-16 (7.jpg ja 8.jpg) (dtl 255-256), saavutas kaebaja kontrolliaruande järgi ca 30% ulatuses madalmurususe. Seetõttu ei saa hooldusnõude täitmise üle otsustada mõne üksiku foto järgi. Kaebaja väide kohtu poolt Sentinel satelliitide piltide tõendina kahtluse alla seadmise kohta ei ole õige – haldusasja nr 3-20-1058 punktides 24-25, millele kaebaja on viidanud, kohtu selline seisukoht puudub.
4. Kuna PRIA otsus nr 12-6/21/723 kaebajale ühtse pindalatoetuse osas toetusõiguslike põldude pindalaks 977,67 ha määramise kohta on seega õiguspärane, tuleb pidada õiguspäraseks ka vastavast pindalast lähtumist kaebajale PRIA otsusega nr 12-6/21/722 kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse määramisel. Halduskaristuse osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse (p 33) põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks midagi lisada. Seega tuleb õiguspäraseks pidada ka PRIA 02.05.
5. a vaideotsust nr 12-1/22/110-
6. II
7. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus täies ulatuses rahuldamata ning Tartu Halduskohtu otsus muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
8. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
9. Lähtudes HKMS § 175 lg-st 3 asendab kohus avaldatavas otsuses märgitud kolmandate isikute nimed tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 17