← Eesti

2-23-110248/32

Obsah (6)§ 101§ 96§ 99§ 100§ 109§ 102

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27. juuni 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-23-110248 Tsiviilasi B., A. ja C. (s

) § 101 lg-te 3 – 7 alusel miinimummääras arvutatud ja sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus kokku 9303,87 eurot, millest: 2.

  1. C. kasuks 3709,41 eurot 2.
  2. B. kasuks 3354,56 eurot ja 2.
  3. A. kasuks 2239,90 eurot.
  4. Mõista D. lt C. kasuks välja alates
  5. juulist 2025 kuni C. XXX täisealiseks saamiseni elatis 123,32 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui

§ 101lg-te 3-7 alusel arvutatav minimaalne elatis.

  1. Mõista D. lt B. kasuks välja alates
  2. juulist 2025 kuni B. XXX täisealiseks saamiseni elatis 104,82 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui

§ 101lg-te 3-7 alusel arvutatav minimaalne elatis.

  1. Mõista D. lt A. kasuks välja alates
  2. juulist 2025 kuni A. XXX täisealiseks saamiseni elatis 100,85 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui

§ 101lg-te 3-7 alusel arvutatav minimaalne elatis.

Tsiviilasi nr 2-23-110248 (

  1. menetlus)
  2. Alates
  3. juulist 2025 kuni elatist saava lapse täisealiseks saamiseni on D. kohustatud C., B. ja A. ülalpidamiseks maksma elatist, mille kuumakse arvutatakse igale lapsele

§ 101

lg-te 3 – 7 kohaselt järgmise valemi järgi: baassummale (otsuse tegemise ajal 282,31 eurot), mida indekseeritakse iga aasta

  1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinna muutusega, lisatakse 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (otsuse tegemise ajal 59,43 eurot); baassumma ja keskmise brutokuupalga osa summast lahutatakse pool (1/2) elatist saavale lapsele makstavast lapsetoetusest ning üks kolmandik (1/3) poolest lasterikka pere toetusest. Seejärel elatise suurust vähendatakse proportsionaalselt laste D. juures viibimise keskmise ajaga 8 päeva kuus. Elatise kuumakse suurus muutub iga aasta
  2. aprillil, mil indekseeritakse baassummat ja arvutatakse sellele lisanduv 3% eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Kuni C. XXX täisealiseks saamiseni vähendatakse B. ja A. elatise summat 15% võrra, võrreldes C. elatise summaga. Elatise kuumakse suurus sõltub peretoetuste (lapsetoetus, lasterikka pere toetus) maksmisest ja suurusest. Peretoetuse suuruse muutumisel muutub elatise kuumakse alates kuust, mil makstakse muutunud suuruses toetust. Toetuse maksmise lõpetamise korral muutub elatise suurus alates kuust, mil toetust enam ei maksta.
  3. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatise kuumaksed tuleb D.-l tasuda hiljemalt selle kuu, mille eest elatist makstakse,
  4. kuupäevaks B., A. ja C. seadusliku esindaja E. arvelduskontole (otsuse tegemise ajal XXX LHV Pank), makse selgitusega „Elatis lastele“, näidates ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
  5. Otsuse resolutsiooni punktis 2 väljamõistetud elatise võlgnevuse (kokku 9303,87 eurot) tuleb D.-l maksta lisaks igakuisele elatisele E. arvelduskontole mõistliku tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ühekordse maksena, kui E. ja D. ei lepi kokku teisiti.
  6. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
  7. B., A. ja C. (seaduslik esindaja E.) esitasid
  8. märtsil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 544,00 euro elatise saamiseks. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite, mistõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohtu nõudmisel esitas hagejate seaduslik esindaja
  9. mail 2023 põhjendatud nõudega hagiavalduse. Hagejad hagiavalduses taotlevad mõista kostjalt igale hagejale välja elatise miinimumsummas alates 2

(12)Tsiviilasi nr 2-23-110248 (
  1. menetlus)
  2. märtsist 2023 kuni hagejate täisealiseks saamiseni ning näha ette elatise täitmise kord, mille kohaselt tuleb väljamõistetud elatusraha kanda hiljemalt selle kuu
  3. kuupäevaks, mille eest elatist tasutakse, B., A. ja C. seadusliku esindaja (ema) E. arvelduskontole XXX LHV Pank, selgitusega: laste elatis (mis kuu eest).
  4. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kostja lahkus
  5. juunil 2021 pere ühisest elukohast XXX. Alates sellest päevast on vanemad kasvatanud lapsi eraldi majapidamistes. Kostja tasus alates
  6. juunist 2021 laste ülalpidamise nime all elamu XXX elektri, vee ja prügi eest ning maksis lasteaia tasud, keskmiselt oli see 300 - 400 eurot kuus. Alates juuli 2022 tasus kostja ½ suuruses osas XXX elamu elektri ja vee eest ning kogu prügi eest, mis kokku kuus mitte rohkem kui 160 eurot. Jätkuvalt maksis lasteaia tasud kahe lapse eest, mis keskmiselt 160-200 eurot. Viimase ½ suuruse osa vee ja elektri eest tasus kostja oktoober 2022 eest (tasumine novembris 2022). Viimased lasteaia tasud kahe lapse eest tasus kostja veebruar
  7. Talvekuudel (november – märts) tasus kostja ka vanema poja C. hokitrenni eest. Alates 2023.a märtsist kostja lõpetas ka lasteaiatasude maksmise. Hagiavalduse esitamise ajaks oli kostja lõpetanud laste ülalpidamiskohustuse täitmise täielikult.
  8. Vanemad leppisid kokku, et iga üle nädala on lapsed on nädal aega isaga. Kostja poolt ei ole võimalik rakendada nädal ja nädal süsteemi. Kostja töötab kahel töökohal, Päästeametis päästjana ja Pärnu Kiirabis kiirabi auto peal EMT-na. Kostja töögraafiku kohaselt on kostja tööl järjest minimaalselt 24h. Erandiks ei ole kostja võetud täiendavad tööpäevad. Lisaks tööle on kostjal võistlused, laagrid, puhkusereisid, mis satuvad aeg-ajalt kostja lastega koosolemise nädalale (eelnevalt laste emale sellest teada andmata). Ka kostja graafiku järgi ei saa E. arvestada, et lapsed on isa vabadel päevadel isaga, sest tihti kostja võtab vastu ootamatu vahetuse ja läheb tööle. Hagejate ema on pidanud laste ja isa koosveedetud aja arvestust, 2022/2023 olid lapsed 8 kuu jooksul isaga keskmiselt 3,25 päeva kuus. Augustist 2023 kuni veebruarini 2024 keskmiselt 8.9 päeva kuus,
  9. märtsi 2024 seisuga olid lapsed märtsis isaga olnud ühe päeva.
  10. Hagejate ema nõustub, et kostja on pärast kooselu lõppemist ostnud pojale C.-le tõukeratta, mis on kasutamiseks kostja elukohas. E. ei nõustu kostja väitega, et kostja on ostnud jalgrattaid, turvavarustust ja rulad. Viimati nimetatud esemed on ostetud/saadud vanemate kooselu ajal, mis ei mõjuta käesoleva nõude lahendamist. Lisaks rulad on kostja enda kasutuses. Vajadus uute rataste ostmiseks puudub, lastel on jalgrattad ja turvavarustus olemas juba varem (rattaid saadud ka tuttavatelt).
  11. Laste tehnikavidinate eest hoolitsemise vastuväite osas hagejate ema nõustub, et kostja ostis C.-le järelturult telefoni. Kostja maksab selle ühe telefoni kasutamisega seotud tasu, igakuise tasu suurus ei ole hagejate emale teada.
  12. Ujulate ja spaa külastused on kostja lastega olemise päevade sees, mis igati elementaarne vaba-aja veetmise viis koos oma lastega. Samalaadsed tegevused ja lisaks kultuuriüritused toimuvad lastega ka koos emaga. Oma vastuväites makskäsu kiirmenetluses on kostja võtnud omaks, et mingeid igapäevaseid laste ülalpidamiseks vajalikke kulutusi tema kandnud ei ole, kostja ei ole mingitele ülalpidamiskohustuse täitmisele viitavaid asjaolusid esile toonud.
  13. Kostja vastuväide, et tema loobus oma lapsepõlvekodust ja andis selle sisuliselt „tasuta“ E.-le, on põhjendamatu. Hageja ei saanud kinnisasja kostjalt tasuta, kostja viidatud kinnistu mõttelise osa müügilepingus (p 6.2) on summa, mille E. kostjale maksis.
  14. Kaksikute lasteaia maksu tasumisega ei jäänud kogu lastega seotud rahaline koormus üksi kostja kanda. Lasteaiaealiste laste kasvatamise, arendamise ja hooldamise kulud on kaugelt enamat kui üksnes lasteaiamaks. Lapsed vajavad väljaspool lasteaeda igapäevaselt vajalikku, nagu toit, riided, jalanõud, soe ja valgusküllane elukoht (koos mängu- ja arenguks vajalike asjadega), selle juurde huviringid/treeningud, teatriskäigud, vajadusel medikamendid jne. Need vajadused ei saa kaetud lasteaia maksuga. Lasteaed on sisuliselt päevahoid koos sellele ajale jäävate söögikordadega, ei muud. Alates märtsist 2023 kostja ei maksa ka lasteaia tasu. Hagejate esindaja on täitnud mõlema vanema kohustused nii finantsiliselt kui ajaliselt panustades.
  15. Üllatav on kostja vastuväide, et kostja 20 aasta jooksul ei ole saanud osa laste emale makstud laste 3
(12)Tsiviilasi nr 2-23-110248 (
  1. menetlus) toetustest. Laste raha on ikka lastele mõeldud. Kostjale on teada, et laste raha kanti peres eraldi kontole, millelt tehti väljamakseid üldreeglina lastele vajalike kulutuste katmiseks. Kostja on kogu aeg lastetoetustest osa saanud sellega, et tema sissetulekutest olid pere majandamiseks väljaminekud selle võrra väiksemad ehk finantsiliselt teda vähem koormavad. Keskmiselt oli kostja kanda kogu 6liikmelise pere kuludest 400 eurot kuus. Laste ema E. organiseerida olid kõik maksud, lastele riided ja majapidamine ning muu olme. Hagejate ema ja D. ühine täisealine laps, kes elab hetkel ema (E.) juures ja jätkab sügisel õpinguid Tallinnas, vajab samuti elukoha ja igapäeva olme jaoks finantsilist toetust.
  2. Alates elatise nõude esitamisest kuni august 2023 soovib hagejate esindaja saada tasumata elatist, arvestades laste isa juures viibimise aega. Hagejate esindaja arvestuste järgi
  3. märtsist 2023 –
  4. juulini 2023 oli kostjal kohustus hagejatele elatist maksta kokku 457,22 eurot kuus (lapsed isaga 3 päeva kuus, kolme lapse elatise summad vastavalt 175,64 eurot, 149,29 eurot ja 132,29 eurot), kokku sellel perioodil elatise summa 2286,10 eurot.
  5. augustist 2023 –
  6. veebruarini 2024 oli igakuine elatis kokku 219,24 eurot (lapsed isaga 9 päeva kuus, elatise summad 82,46 eurot, 70,09 eurot ja 66,69 eurot), kokku selle perioodi elatis 1534,68 eurot.
  7. märtsist –
  8. septembrini 2024 oli igakuine elatis kolmele lapsele kokku 585,64 eurot (kaks last isaga keskmiselt 6 päeva kuus, elatise summad vastavalt 268,97 eurot ja 228,62 eurot kuus ning kolmas laps isaga 9 päeva kuus, elatise kuumakse 88,05 eurot), selle perioodi elatise summa kokku 4099,48 eurot. Seega kostja kohustus hagejate ees
  9. märtsist 2023 –
  10. septembrini 2024 oli kokku 7920,26 eurot. Kostja on sel perioodil tasunud hagejatele 627 eurot, võlg seega 7293,26 eurot. 2024.a novembris hagejate esindaja teatas kohtule, et kostja viibib lastega keskmiselt 6 päeva kuus. Novembrist 2024 kuni
  11. maini 2025 on kostja lastega viibinud keskmiselt 7 päeva kuus.
  12. novembrist 2024 kuni
  13. maini 2025 on kostja elatist maksnud kokku 605 eurot (445 eurot hagejate esindaja arvelduskontole ja tasus 160 eurose arve lapse sünnipäeva mängukoha eest teenusepakkujale).
  14. Hagejate esindaja selgitab, et hoiab hagejatega seotud ning isiklikud kulud eraldi. Alates
  15. juulist 2024 on pere kulud viidud omakorda eraldi arvelduskontodele, kõik ainult lapsi ehk hagejaid puudutavad kulud on “laste kulude katteks” kontolt arveldatav ning ülejäänud pere otstarbeks tehakse kulud “pere ülalpidamiskulude” kontolt. Aasta keskmise kuluna on kolme lapse kulud kokku 2016 eurot kuus. Ühe lapse kohta eluasemekulud (elekter, vesi, internet, TV-teenused, prügivedu, maja kindlustus ja laenumaksed, kulud jagatud viie isiku vahel) 172 eurot, transport 96 eurot (kütus, autoliising, kindlustus, rehvivahetus ja auto remont (
  16. aasta sõiduk; kulud jagatud nelja inimese vahel, kuna autot kasutavad ainult hagejad ja hagejate esindaja), haridus 89 eurot (lasteaiamaks (alates
  17. aastast on lasteaiamaks ühe lapse kohta 16 eurot kõrgem), koolitarbed, kooliteatrid ja väljasõidud, lasteaia teatrikülastused, trennid ning kooli pikapäeva söök);, toit 150 eurot (kodune toit, pere toidukulu jagatud viie inimese vahel), riided ja jalanõud 90 eurot, muud kulud 72 eurot (lastega seotud sünnipäevad, väljasõidud, meelelahutus ning ehitusmaterjalide ost, näiteks katkise bidee asendamine, kulutused on jagatud viie inimese vahel), tervishoiukulud 3 eurot (apteegist ostetud ravimid, jagatud viie inimese vahel). Hagejate kuludesse ei ole arvestatud summasid, mida hagejate esindaja on tasunud sularahas või enda teistelt arvelduskontodelt. Hagejate esindajal on lisaks “pere ülalpidamisekulude” kontole ka isiklike kulude ning maja hoolduse jaoks eraldi konto. Osalised 2023 kulud, mis ei kajastu “pere ülalpidamiskulude” kontol on järgmised: maakütte paisupaagi vahetus (140 eurot), maja katuse pesu (798 eurot) ning (200 eurot) tee sulgemine, ventilatsiooni regulaarne iga aastane hooldus (253 eurot), puitaia värvimine (110 eurot). Samuti ei ole siia arvestatud hagejate esindaja elukaaslase kulutusi, millest saavad osa ka hagejad (näiteks toit, majapidamistarbed jne). 4
(12)Tsiviilasi nr 2-23-110248 (
  1. menetlus)
  2. Kostja on olnud hagejate esindajaga koos 25 aastat ning on seeläbi olnud tunnistajaks, et hagejate esindaja on alati korraldanud majanduslikke asju hagejate huve silmas pidades, lähtudes eelkõige laste tulevikuvajadustest. Näiteks sai hagejate esindaja ja kostja ühine esimene laps täisealiseks saades enda kasutusse fondi väärtusega 10 000 eurot. Hagejate esindaja on avanud kõigi ülejäänud laste (hagejate) jaoks kogumiskontod, mille eesmärk ei ole pelgalt tuleviku säästude kogumine, vaid ka laste harimine ja rahatarkuse arendamine. Hagejate esindaja ei pea õigeks kohustust anda kostjale aru, kuhu ja kui palju ta oma kulutusi suunab, kuna mõlemal vanemal lasub laste ees võrdne kohustus ja vastutus. Samuti ei ole kõik lapse kasvatamise ja hooldamisega seotud tegevused rahaliselt mõõdetavad. Laste kasvatamine hõlmab ka igapäevast kohalolekut, neile emotsionaalse toe pakkumist, turvatunde loomist ning nende kujundamist lugupidavateks ja vastutustundlikeks kodanikeks. Kostja on aastaid lubanud pühendada rohkem aega hagejatele, näiteks „järgmine kuu“, kui võistlused lõpevad, saab lastega tihedamalt tegeleda, või „pärast kooliaasta lõppu“ muutub ajakava kergemaks ja tal on rohkem võimalusi laste jaoks. Kostja on näidanud pühendumust teatud perioodidel, kuid tihti jääb see lühiajaliseks. Kuni kostjal puudub reaalselt aeg ja võimalus panustada laste kasvatamisse, teeb seda hagejate esindaja nii finantsiliselt kui ka oma ajaga. Kostja on kohustatud kandma samaväärselt kulusid, mis kaasnevad hagejate kasvatamisega. Hagejad taotlevad elatist seadusega kehtestatud miinimumsummas. Hagejate esindaja arvates ei ole see kostja suhtes ülemäärane ega ebaõiglane.
  3. Kuivõrd kostja ei täida laste ülalpidamiskohustust palub hagejate seaduslik esindaja elatise igale lapsele (hagejad B., A. ja C.) igakuise maksena määrata ning kohtu määratud suuruses ja korras kostjalt välja nõuda. Hagejad taotlevad jätta kõik menetluskulud kostja kanda. KOSTJA VASTUS
  4. Kostja kirjalikus vastuses märgib, et on nõus täitma kohtu poolt
  5. märtsi 2023 kiirmenetluses koostatud elatiskohustust/maksettepanekut alates märtsist 2023 tingimusel, et E. esitab talle iga kuu või iga kvartal (olenevalt nende omavahelisest kokkuleppest) ülevaatliku aruande kostja poolt lastele kantud raha on kulutamise kohta. Kostja sooviks on tagada, et elatisraha kasutatakse otstarbekalt ja laste huvides.
  6. Maja, kus koos elati, sai peresiseselt kokku leppides E.-le eeldusel, et elatisraha ei hakata nõudma. Kaasomandi jagamise asjas oli jagamisel maja, kus E. ja D. koos lastega elasid. Kostja oli kohtuväliselt nõus kompromissiga, et maja jääb E.-le, et lastel oleks oma koht ja kodu. Kostja vanemad survestasid kostjat lapsepõlvekodu ära andma E.-le vastutasuks, et elatist ta nõudma ei hakka. Perekeskselt jäi kokkulepe, et kokkuleppe saavutamisel E. kostjale elatisenõuet ei esita. See ei tähenda, et kostja lapsi ei toetaks või nende elus ei osaleks. Kostja üritab anda oma parima, et olla lastele olemas ja toetada neid, sh materiaalselt oma võimete piires. 21 aastat on E. saanud endale "lasterahad" ja sellega toimetanud oma äranägemise järgi, ilma kostjaga konsulteerimata.
  7. Alates kooselu lõppemisest on E. peamine eesmärk olnud kostja karistamine. Mõlemad on leidnud uued elukaaslased ja liikunud eludega edasi. E. ei ole üksi ja ta sai maja endale, kuid tema viha ja kättemaksuhimu kostja vastu jätkub. Kostja oleks soovinud leida laste emaga kohtuväliselt kokkulepet, kuid paraku E. sellest argipäevarutiinis juttu ei teinud ning kostjale ootamatult oli ametlik kiri kohtult. Seetõttu kostja leiab, et tema menetluskulusid üksi kandma ei peaks.
  8. Kostja toob esile, et laste ema teab, et kostjal on graafiku põhine töö ja tal pole võimalik lapsi jagada "nädal ja nädal". E. eesmärk on saada lahendus "lapsed nädal isaga, lapsed nädal emaga" ja siis kohtus esitleda tõendid, et isa pole oma täis nädalat täitnud. Kostja enda arvestuste järgi veedab lastega keskmiselt 11,1 päeva kuus (2024 november 8 päeva; 2024 detsember 10 päeva, 2025 jaanuar 20 päeva, 2025 veebruar 15 päeva, 2025 märts 10 päeva, 2025 aprill 8 päeva, 2025 mai (kuni 14.05) 7 päeva). Kostja soovis
  9. aasta jaanuaris võtta kaksikud (B. ja A.) 21 päevaks Hispaaniasse puhkusele. Oli loonud kõik vajalikud tingimused reisi toimumiseks, sealhulgas broneerinud majutuse ja lennupiletid. E. keeldus koostööst ning takistas reisi toimumist, mis oleks võimaldanud mul lastega rohkem aega veeta. 5
(12)Tsiviilasi nr 2-23-110248 (
  1. menetlus)
  2. Kostja nõustub hagejate esindaja esitatud elatise summadega osaliselt. Alates
  3. juulist 2024 kuni
  4. maini 2025 on kostja tasunud elatist 445 eurot ülekandega arveldusarvele XXX ja 160 eurot otsemaksena lapse sünnipäeva mängukoha eest. Kostja palub menetluses arvestada enda
  5. mail 2025 koostatud ja omakäeliselt allkirjastatud testamenti, milles ta on sätestanud oma tahte vara jaotuse osas: juhul, kui kohtuotsus elatisnõude osas langetatakse kostja kahjuks, jätab kostja oma lapsed C., F. , A. ja B. pärandusest ilma. Kostja märgib, et on teadlik pärandusseaduse § 104 lõikest 2 ning kaalub võimalust käsutada oma vara eluajal, konverteerides selle Bitcoini ja hoides seda turvalises riistvaralises rahakotis, et tagada vara kättesaamatus kolmandatele isikutele. Kostja palub lisaks arvestada, et E. käitumine on olnud tahtlikult kahjustav ja takistav, hoolimata kostja korduvatest katsetest mõistliku koostöö saavutamiseks laste huvides. KOHTU PÕHJENDUSED
  6. Kohus, kuulanud ära hagejate seadusliku esindaja ja kostja ning arutanud kohtuistungitel nendega asja suuliselt, uurinud igakülgselt ja objektiivselt kõiki asjas esitatud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte nõusolekul kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt jätkas asja menetlust ja teeb lahendi kirjalikus menetluses.
  7. Hagejad nõuavad kostjalt elatist seaduses sätestatud miinimummääras alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse
  8. märtsil 2023 esitamisest. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (

§ 96

). 21.

§ 99

lg-te 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 1 näeb ette, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

§ 100lg 2 teise lause kohaselt peab elatist kasutama lapse huvides.

22. Kohtupraktikas loetakse ülalpidamiskohustus kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning lapse ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale. Elatist makstakse iga kuu eest ette (

§ 100lg 4).

Eeltoodust tulenevalt vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. 23.

§-s 101 on seadusandja määranud alaealisele lapsele makstava elatise minimaalse määra. 01. jaanuaril 2022 jõustunud

§ 101järgi kujuneb minimaalne elatis mitme erineva komponendi alusel.

Põhireegel on baassumma (seaduse jõustumisel 200 eurot) + 3% eelmise kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud ½ lapsele makstavast lapsetoetusest ja lapse osa poolest lasterikka pere toetusest, mis on jagatud kõigi toetust saavate laste arvuga. Iga aasta

  1. aprillil indekseeritakse baassummat ja muutub eelmise aasta keskmise kuupalga alusel arvutatava 3% suurus. Indekseeritud baassumma oli elatise nõude maksekäsu kiirmenetlusse esitamise ajal 209,20 eurot, alates
  2. aprillist 2023 oli see 249,78 eurot,
  3. aprillist 2024 alates 272,78 eurot ning alates käesoleva aasta
  4. aprillist on baassumma 282,31 eurot. Vastavalt on menetluse ajal muutunud ka eelneva aasta Vabariigi keskmisest brutokuupalgast arvutatav 3% ning selle suurus on olnud vastavalt 46,44 eurot, 50,55 eurot, 54,96 eurot ja alates
  5. aprillist 2025 on 59,43 eurot. Elatise suuruse määramisel tuleb arvesse võtta lastele makstavat lapsetoetust (mida kahele hagejale 6

(12)Tsiviilasi nr 2-23-110248 (
  1. menetlus) makstakse 80 eurot ja kolmandale 100 eurot kuus ning perele makstavat lasterikka pere toetust, mis kuni
  2. detsembrini 2023 kehtis suuruses 650 eurot kuus ning alates
  3. jaanuarist 2024 on toetuse suurus 450 eurot kuus. Seega baassumma ja keskmise palga summast lahutatakse pool lapsetoetusest (kahe hageja puhul 40 eurot ja ühe puhul 50 eurot) ning lasterikka pere toetuse osa, mis kuni
  4. detsembrini 2023 oli iga hageja kohta 54,17 eurot ja alates
  5. jaanuarist 2024 on 37,5 eurot. Lisaks pere mitmele lapsele elatise maksmise korral vähendatakse iga järgneva lapse elatise summat 15% võrra. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ega laste puhul, kelle vanuse vahe on suurem kui 3 aastat (

§ 101lg 7).

Kuna C. ja kaksikute B. ja A. vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, vähendatakse B. ja A. elatist C. elatisega võrreldes 15% võrra (kaksikute elatiste suuruse erinevus tuleneb sellest, et üks kaksikutest (E. kinnitusel kaksikutest teisena sündinud A.) on perehüvitiste seaduse tähenduses pere kolmas laps ja temale makstav lapsetoetus on teiste hagejatega võrreldes 20 euro võrra suurem).

§ 101

lg 6 näeb ette sedagi, et kui laps viibib elatise maksmiseks kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7 – 15 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

  1. Kohus tegi kohtule esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kindlaks järgmised faktilised asjaolud: - Kostja D. on isana kantud hagejate C., B. ja A. sünniaktidesse. - Vanemate kooselu lõppes 2021.a juunis, mil kostja lahkus pere ühisest kodust ja asus eraldi elama; - Lapsed elavad alaliselt koos oma emaga, E.-ga; - Kostja ei ole vaidlustanud hagejate esindaja väiteid, et perioodil
  2. märtsist 2023 –
  3. juulini 2023 olid lapsed isaga keskmiselt 3 päeva kuus;
  4. augustist 2023 –
  5. veebruarini 2024 keskmiselt 9 päeva kuus;
  6. märtsist 2024 –
  7. septembrini 2024 keskmiselt 6 päeva kuus ning 2024.a oktoobris 7 päeva. - Vanemad on eri meelt selle üle, kui palju on lapsed isaga aega veetnud alates
  8. a novembrist. Hagejate esindaja esitatud andmete kohaselt kujuneb 6,5 kuu (november 2024 –
  9. mai 2025) keskmiseks 7,8 päeva; kostja arvestas seitsme kuu keskmiseks 11,1 päeva (6,5 kuu peale jagatuna 12 päeva). Seejuures on hagejate esindaja selgitanud, et ei arvesta kostja poolt lastega veedetud päevadena poolikuid päevi. Laste isaga koosoldud kordi arvestatakse 24-tunnise süsteemi alusel: kostja võtab lapsed enda hoole alla hommikul kell 8:00 ja tagastab nad hagejate esindajale järgmisel päeval kell 8:
  10. - Asjas ei ole vaidlust, et hagejate emale makstakse laste eest iga kuus peretoetusi järgmiselt: lapsetoetust C.-le ja B.-le 80 eurot, A.-le 100 eurot; avalduse esitamise ajal ja kuni
  11. detsembrini 2023 maksti lasterikka pere toetust 650 eurot kuus; alates
  12. jaanuarist 2024 on lasterikka pere toetus 450 eurot kuus.
  13. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on menetluse ajal (kohtule andmed esitatud perioodi kohta
  14. märtsist 2023 –
  15. maini 2025) tasunud lastele elatist kokku 1232 eurot ehk kolme lapse peale kokku keskmiselt 47,38 eurot kuus (1232 eurot : 26 kuud)) (dtl 130-131). Kostja ei ole esile toonud, et on lisaks laste ema pangakontole tehtud ülekannetele ja ühe 160 euro suuruse arve tasumisele lisaks mingeid laste kulusid maksnud. Kostja ei ole ümber lükanud ka hagiavalduse väidet, et alates 2023.a märtsist ei ole kostja enam tasunud ka laste lasteaia tasu.
  16. Kostja ei eita kohustust anda hagejatele ülalpidamist, samuti ei ole olnud vastu elatise suurusele. Kostja ei ole vaidlustanud hagejate menetluse ajal sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse arvestust. Kostja peamine vastuväide on olnud, et peresisese kokkuleppe kohaselt sai hagejate ema endale kinnisasja tingimusel, et elatist ei nõua. Kohus leiab, et see väide ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kohus on pooltele
  17. septembri 2024 määruses selgitanud, et

§ 109

kohaselt kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine. Samuti keelab võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 1 tasaarvestada ülalpidamise nõuet. Seega võimalikud varalised kokkulepped vanemate vahel ei võta 7

(12)Tsiviilasi nr 2-23-110248 (
  1. menetlus) hagejatelt õigust nõuda kostjalt elatist. Lisaks on hagejate esindaja kostja väited tasuta kinnisasja saamisest tõenditega ümber lükanud: kinnisasja võõrandamise lepingu (dtl 29 – 45) punktis 6.2 ja selle alapunktides sätestatu kohaselt ostis hagejate ema kostjalt tema kaasomandiosa 80 700 euro eest välja. Lepingu punktis 6.3.
  2. on fikseeritud müüja (D.) soov, et ostja (E.) kinnisasja ei võõrandaks ning et see jääks nende ühistele lastele, millega ostja nõustub. Selle juures on notari selgitus, et sellisel lepingupunktil ei ole õiguslikku tähendust ning kinnisasja omaniku õigust kinnisasja käsutada saab piirata üksnes seaduses sätestatud alustel. Leping ei sisalda mingeid kokkuleppeid seoses D. ülalpidamiskohustusega laste ees.
  3. Asjas ei ole vaidlust, et kostja on menetluse ajal lastele elatist maksnud ebaregulaarselt ning seaduses sätestatud minimaalmäärast oluliselt väiksemas summas. Samas pooled laste tegelike vajaduste ja sellest tuleneva kostja ülalpidamiskohustuse suuruse üle ei vaidle, vastupidi – kostja on esimeses vastuses hagile väljendanud valmisolekut maksta elatist ettenähtud ulatuses, kui hagejate esindaja täidab kostja seatud tingimusi (ehk annab täpselt aru raha kasutamise kohta). Kostja ei ole seejuures avaldanud kahtlusi, et hagejate ema kasutaks kostja makstavat elatist muul otstarbel, kui laste kulude tasumiseks. Kostja on ka omalt poolt esitanud elatiskalkulaatori abil tehtud arvestuse elatise suuruse kohta (dtl 105 – 106). Seejuures kostja arvestab baassummale lisanduva 3% enda 2500 euro suurusest kuupalgast, mis on kõrgem, kui kalkulaatoris automaatselt märgitud ja hagejate arvestuste aluseks olev Vabariigi eelmise aasta keskmine brutokuupalk. Eelnevale vaatamata ei ole kostja elatist regulaarselt tasuma hakanud. Kostja viimasele seisukohale lisatud kostja testament elatise suuruse määramisel ega väljamõistmisel tähtsust ei oma, kuid näitab, et hagejate pöördumine elatise väljamõistmiseks kohtusse oli põhjendatud: kostja vabatahtlikult elatist maksta ei kavatse ning plaanib lisaks hakata oma vara peitma ning kohtuotsuse täitmist takistama. Kohus hoiatab kostjat, et lapse kasuks väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest kõrvalehoidmine on karistusseadustiku (KarS) § 169 järgi kriminaalkorras karistatav süütegu.
  4. Hagiavalduses on esile toodud laste põhilised vajadused, kolme lapse kulud kokku on 2016 eurot kuus, ema arvestuste järgi on kõigi laste kulud võrdsed, 672 eurot kuus. Ühe lapse kohta: eluasemekulud 172 eurot, transport 96 eurot, haridus 89 eurot, kodune toit 150 eurot, riided ja jalanõud 90 eurot, muud kulud 72 eurot, tervishoiukulud 3 eurot. Kohus leiab, et kulud on mõistlikud ja vajalikud. Laste hariduse kulud sisaldavad lisaks lasteaiatasule (mis laste kooli minnes ära kaob) ja elementaarsete õppevahendite kulule ka kooli või lasteaiaga väljasõite, kultuuriüritusi, kooli pikapäeva sööki jms kooliga seotud kulutusi. Väikese vanusevahega kolme lapse kasvatamisel tekib lisaks kulusid, mille tekkimist ühe lapse kasvatamisel on kergem vältida. Näiteks kolme väikese lapsega ühest kohast teise liikumist on oluliselt lihtsam korraldada, kui lapsed on koos sõiduautos, liiklemiseks odavamat ühistransporti kasutada on keeruline. Kulude loetelus ei ole lastele vajalikke kestvuskaupu (mööbel, kodutehnika), kodutekstiile (voodipesu, käterätid jms), pesupesemise ja koristusvahendeid. Hagejate ema selgitab, et on laste kulude loetellu märkinud üksnes kulud, mida on kandnud vastavaks otstarbeks avatud arvelduskontolt ning laste tegelikud kulud on suuremad, sest ema osa pere majandamisega seotud kuludest tasub ema elukaaslane ning ema oma teiselt arvelduskontolt. Samuti tuleb arvestada, et laste kuludeks on ka kulud, mida katab kostja vahetult ajal, mil lapsed on tema juures. Eeltoodu alusel saab eeldada, et

§ 99

lg 1 tähenduses laste tavalise elulaadi tagamiseks on vajalik, et kumbki vanem panustab laste ülalpidamisse vähemalt minimaalmääras elatisele vastavas summas. 29. Kostja ei ole laste kulude suurusele vastuväiteid esitanud, kuid märgib, et temal on sama suured kulud, kuid kostja peab silmas kulutusi, mida ta teeb enda igapäevaseks ülalpidamiseks, oma laenukohustuste täitmiseks ja hobidega tegelemiseks.

§ 102

lg-st 2 tulenevalt alaealise lapse vanem ei vabane lapse ülalpidamiskohustusest ka siis, kui tema muid kohustusi ja varalist seisu arvestades võiks teisele isikule ülalpidamise andmine kahjustada vanema võimet ennast üleval pidada. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. 8

(12)Tsiviilasi nr 2-23-110248 (2. menetlus) Kostja ei ole samas esile toonud asjaolusid, mis

§ 102järgi annaksid aluse elatise vähendamiseks.

Teadaolevalt ei ole kostjal peale ühiste laste E.-ga teisi lapsi, kellele kostja oleks kohustatud ülalpidamist andma. Kostja ei ole esile toonud, et tema sissetulekust ei piisa kolmele lapsele seaduses sätestatud alustel arvutatud miinimumelatise tasumiseks. Lisaks kostja ise on elatise suuruse arvestamisel lähtunud enda sissetulekust 2500 eurot, kuigi hagejad soovivad seaduses sätestatud määras miinimumelatist, mida arvutatakse kostja sissetulekuga võrreldes väiksema vabariigi keskmise brutokuupalga järgi. 30. Elatise määramise valemis võetakse

§ 101

lg 5 alusel arvesse, et osaliselt on laste kulud kaetud makstavate peretoetustega, siin asjas lapsetoetusega kahe hageja puhul 80 eurot ja ühe hageja puhul 100 eurot ning lasterikka pere toetusest iga lapse osas 75 euro ulatuses. Ülejäänud osas tuleb vanematel kulud kanda võrdselt.

§ 101

lg 6 järgi vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.

  1. Kohus nõustub hagejate esindajaga, et elatise suuruse määramisel ei saa laste isa juures viibimise üheks päevaks lugeda seda, kui lapsed viibivad elatise maksmiseks kohustatud vanemaga koos lühikest aega päeva jooksul, kuigi vanem sel ajal katab oma äranägemisel valitud meelelahutuslikke kulusid (näiteks kino või spaakülastuse eest). Ka sellised lühiajalised kohtumised on vajalikud, et tagada lapse õigus suhelda lahus elava vanemaga ning vanema kohustus lapsega isiklikult suhelda. Iseenesest on meelelahutusliku iseloomuga kulud (spaa, kino, teatri ja kontsertide külastamised, väljas söömine jms) samuti lapse ülalpidamise osa, kuid paaritunnine spaas, kinos vms käimine ei vähenda lapse põhivajaduste katmiseks tehtavaid kulusid tema põhielukohas. Eriti juhul, kui kohtumine isaga toimub ette planeerimatult ning lapsega koos elav vanema ei ole saanud sellega näiteks toidu ostmisel ja valmistamisel arvestada. Kostja esitatud sõnumivahetusest (dtl 170) nähtub, et kostja on laste emale pärastlõunal teatanud, et soovib lapsed võtta enda juurde üheks õhtuks – selliste kordade elatist vähendavate päevade arvestusse lisamine ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Samas kirjeldab kostja, et laste ema arvestab päevi endale soodsamalt: E. on lugenud enda päevadeks nii olukordi, kus lapsed on hommikust õhtuni terve päeva veetnud isaga, aga ööbinud ema juures, kui ka seda, kui lapsed on hommikust õhtuni olnud emaga, aga ööbinud isa juures. Vanemaga koos veedetud aja arvesse võtmise eesmärk on vältida, et vanem ei peaks maksma elatist aja eest, kui ta lastega koos olles vahetult katab nende igapäevase elementaarse ülalpidamise (kodused toidukorrad, eluruumi kasutamine) kulusid. Kohtu hinnangul saab elatise määramisel arvestada lahus elava vanemaga koos veedetavaks päevaks ka 24 tunnist lühemat perioodi, oluline on, et laps on lahus elava vanemaga koos mitu toidukorda järjest, vanemal tuleb (lisaks meelelahutusele) reaalselt kanda kulusid lapse igapäevaseks ülalpidamiseks ning selle võrra on lapsega koos elava vanema kulud väiksemad, s.t lastega koos elav vanem on saanud laste isa juures viibimisega ka oma kulude planeerimisel arvestada.
  2. Kostja ei vaidlusta hagejate väidet, et oktoobris 2024 viibisid lapsed isaga 6 päeva. Hagejate vanemad on eri meelt alates 2024.a novembrist laste isa juures viibimise aja arvestuse osas. Vanemate esitatud arvandmed selle kohta, kui palju on lapsed alates 2024.a novembrist viibinud isa juures, on aga mõnevõrra erinevad. Seejuures on isa andmetel 2024.a novembris, detsembris ning 2025.a märtsis ja aprillis lapsed viibinud tema juures kaks korda pikemalt, kui ema andmete järgi, teiste kuude osas on isa näidatud päevade arv 2-3 päeva pikem. Ema arvestuste järgi on selle perioodi 6,5 kuu jooksul (mõlemad vanemad esitasid andmed
  3. mai 2025 seisuga) lapsed isaga olnud keskmiselt 7,8 päeva, isa arvestuste järgi 11,1 päeva. Kumbki vanem selle perioodi ajaarvestuse kohta tõendeid esitanud ei ole. Arvestades, et ka ema andmetel on perioodis kuid, mil lapsed on isaga olnud rohkem kui poole kuust (nt 17 päeva 2025.a jaanuaris) ning kostja on esile toonud, et laste ema aja arvestamisel tõlgendab sarnaseid asjaolusid vanemate puhul erinevalt ja enda kasuks, peab kohus õigeks lähtuda vanemate esitatud andmete aritmeetilisest keskmisest. Selle järgi on 2024.a novembris isa ja laste 9

(12)Tsiviilasi nr 2-23-110248 (
  1. menetlus) koosveedetud aeg 6 päeva, detsembris 7,5 päeva, 2025.a jaanuaris 18,5 päeva, veebruaris 13 päeva, märtsis 7,5 päeva, aprillis 6 päeva ja mais (
  2. mai 2025 seisuga) 6 päeva ehk perioodil
  3. novembrist 2024 kuni
  4. maini 2025 (6,5 kuu) keskmine ümardatult 10 päeva kuus.
  5. Alates
  6. maist 2025 sissenõutavaks muutuva elatise suuruse määramisel kohus peab õigeks ja põhjendatuks lähtuda viimase aasta keskmisest: alates
  7. maist 2024 kuni
  8. maini 2025 on lapsed isaga olnud keskmiselt 8 päeva kuus (8,44 päeva on ümardatud lähimaks täisarvuks). Kohus seejuures võtab arvesse, et kostja ise luges elatise suuruse arvestustes lastega koos veedetud ajaks keskmiselt 7 päeva kuus. Samuti kohus võtab arvesse, et laste isa juures viibimise aja ulatus on periooditi kõikunud väga suures ulatuses, stabiilsemat suhtluskorda on takistanud eelkõige isa enda töögraafik ja elukorraldus.
  9. Hagejate ema on menetluse ajal sissenõutavaks muutunud elatise suuruse arvestanud välja
  10. septembri 2024 seisuga, võttes arvesse laste isaga koos veedetud aega ning isa poolt tasutud elatist. Hagejate seaduslik esindaja esitatud pangakonto väljavõtetest nähtuvalt kostja pärast hagi esitamist tasus laste jaoks hagejate esindajale
  11. aastal 266 eurot (31.10.2023 selgitusega laste talveriided 200 eurot. 13.12.2023 „jalanõud, trussad, sokid“ 66 eurot);
  12. a 391 eurot (04.01.2024 „C. sünna“ 105 eurot; 10.05.2024 „Kaksikute lõpupidu“ 200 eurot; 07.07.2024 „Kaksikute kristofer“ 20 eurot; 20.07.2024 „Sünnipäev“ 36 eurot; 21.11.2024 „Eelkool jõulupidu“ 30 eurot) ning 2025.a 575 eurot (02.01.2025 „C. jõulupidu“ 220 eurot, 24.04.2025 „Eelkooli pidu“ 30 eurot, 25.04.2025 „C. unumine“ 25 eurot ja 07.05.2025 „kaksikute lõpupidu“ 140 eurot; lisaks 160 eurot otse teenuseosutajale, mis hagejate ema konto väljavõttel ei kajastu).
  13. Hagejate arvestuste kohaselt on pärast hagiavalduse esitamist, seisuga
  14. september 2024 sissenõutavaks muutunud elatise summa 7920,26 eurot, sellest C. elatis 3338,21 eurot, B. elatis 2837,42 eurot ja A. elatis 1744,63 eurot. Arvestades kostja poolt samal perioodil (
  15. märts 2023 –
  16. september 2024) tasutud elatist 627 eurot (209 eurot lapse kohta), on tasumata elatise võlgnevus 7293,26 eurot, millest võlgnevus C. ees 3129,21 eurot (=3338,21-209); B. ees 2628,42 eurot (=2837,42-209) ning A. ees 1535,63 eurot (1744,63 – 209).
  17. Kostja lõppseisukohtades märgib, et nõustub hagejate esindaja esitatud summadega osaliselt, kuid seejuures kordab üksnes hagejate väiteid, et pärast
  18. septembri 2024 seisuga esitatud arvestust on kostja tasunud laste ülalpidamiseks veel 605 eurot (kostja ei ole oma seisukoha lisana viidatud pangakonto väljavõtet kohtule esitanud, kuid samad andmed nähtuvad hagejate ema pangakonto väljavõttelt (dtl 179)). Konkreetseid sisulisi vastuväiteid hagejate sissenõutavaks muutunud elatise arvestusele kostja ei esitanud. Samuti ei ole kostja väitnud, et enne
  19. a novembrit oleksid lapsed olnud isa juures rohkem aega, kui hagejate ema on näidanud. Eeltoodu alusel kohus mõistab
  20. septembri 2024 seisuga sissenõutavaks muutunud 7293,26 eurot kostjalt hagejate kasuks välja, vastavalt igale hagejale tema osa.
  21. Lisaks kohus arvestab ja mõistab kostjalt hagejate kasuks summaliselt välja alates
  22. oktoobrist 2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni
  23. juunil 2025 tegemiseni täiendavalt sissenõutavaks muutunud elatise kindlas summas ning edasi muutuva suurusena kuumaksena, mis on arvutatud elatiskalkulaatori (Elatiskalkulaator) abil

§ 101

lg-te 3-7 kohaselt järgmise valemi järgi: baassumma + 3% eelmise aasta vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest lahutatakse maha seaduses ettenähtud osa lastele makstavatest peretoetustest, lisaks arvestatakse laste isa juures viibimise ajaks 2024.a oktoobris 6 päeva, alates

  1. novembrist 2024 kuni
  2. maini 2025 keskmiselt 10 päeva kuus ning alates
  3. maist 2025 keskmiselt 8 päeva kuus, lisaks on kahe noorema hageja (hagejad I ja II) elatis vanima hageja elatise summaga võrreldes 15% väiksem. Elatise kuumakse muutub igal aastal
  4. aprillil, mil tarbijahinnaindeksi muutusega indekseeritakse baassummat ja arvutatakse baassummale lisatav 3% eelneva aasta keskmisest brutokuupalgast. Kuna

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, on kohtuotsuse 26. juunil 2025 tegemise seisuga elatis sissenõutav kogu 2025.a 10

(12)Tsiviilasi nr 2-23-110248 (
  1. menetlus) juunikuu eest ning edasiulatuvalt kuumaksena mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks elatise välja alates
  2. juulist.
  3. Nende kriteeriumite alusel tuli kostjal (lisaks hagejate
  4. septembri 2024 seisuga arvestatud sissenõutavaks muutunud elatisele) hagejatele elatist tasuda järgmiselt: 2024.a oktoobris C.-le 250,22 eurot, B.-le 212,69 eurot ja A.-le 204,19 eurot.
  5. novembrist 2024 –
  6. märtsini 2025 C.-le viie kuu eest kokku 417 eurot (83,4 eurot kuus), B.-le 354,45 eurot (70,89 eurot kuus) ja A.-le 340,3 eurot (68,06 eurot kuus).
  7. aprillist 2025 –
  8. maini 2025 C. elatis 130,68 eurot (88,07 eurot kuus, maikuu 15 päeva eest 42,61 eurot), B. elatis 110,08 eurot (74,86 eurot kuus, maikuu 15 päeva eest 36,22 eurot) ja A. elatis 106,88 eurot (72,03 eurot kuus, maikuu 15 päeva eest 34,85 eurot).
  10. maist 2025 arvestatakse laste isa juures viibimise ajaks keskmiselt 8 päeva kuus ning

§ 101lg-te 3-7 kohaselt (vt otsuse punkt 37) arvutatud C.

elatis on 123,32 eurot kuus, B. elatis 104,82 eurot kuus ning A. elatis 100,85 eurot kuus. Selles suuruses kehtivad elatise kuumaksed kuni

  1. märtsini
  2. Perioodi eest alates
  3. maist 2025 kuni
  4. juunini 2025 on täiendavalt muutunud sissenõutavaks C. elatis summas 186,97 eurot (maikuu 16 päeva eest 63,65 eurot + juunikuu elatis 123,32 eurot); B. elatis 158,92 eurot (maikuu 16 päeva eest 54,10 eurot + juunikuu elatis 104,82 eurot); A. elatis152,90 eurot (maikuu 16 päeva eest 52,05 eurot + juunikuu elatis 100,85 eurot).
  5. Kokku on kohtuotsuse tegemise seisuga kostjalt nõutav elatis alates hagiavalduse esitamisest kuni
  6. juunini 2025 sissenõutavaks muutunud seega kokku 9908,87 eurot, sellest: C.-le 4114,41 eurot (3129,21 + 250,22 + 417 + 130,68 + 186,97), B.-le 3454,56 eurot (2628,42 + 202,69 + 354,45 + 110,08 + 158,92) ja A.-le 2339,9 eurot (1535,63 + 204,19 + 340,3 + 106,88 + 152,9). Nendes summades on juba arvesse võetud kostja poolt kuni
  7. septembrini 2024 laste ülalpidamiseks tehtud makseid. Täiendavalt tuleb sissenõutavaks muutunud elatisest maha arvata kostja poolt
  8. oktoobrist 2024 –
  9. maini 2025 laste kulude katteks tasutud 605 eurot, millest 405 eurot (245 + 160) on maksete selgitustest järelduvalt C. kulud ja 200 eurot kaksikute B. ja A. kulud (summa jaguneb nende vahel võrdselt).
  10. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab sissenõutavaks muutunud elatise summad kostjalt ühekordse maksena välja: C. kasuks 3709,41 eurot (4114,41-405), B. kasuks 3354,56 eurot (3454,56 – 100) ning A. kasuks 2239,9 eurot (2339,9 – 100), kokku 9303,87 eurot. Samuti kohus mõistab iga hageja kasuks välja elatise alates
  11. juulist 2025 elatise muutuva suurusena, määrates

§ 101

lg 2 alusel kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused vastavalt

§ 101lg-tele 3 - 7.

Kostja poolt pärast

  1. maid 2025 tasutud võimalikke elatise makseid tuleb otsuse täitmisel arvestada. Elatise sellel perioodil maksmist peab tõendama kostja.
  2. Elatist makstakse iga kuu eest ette. Vastavalt hagejate taotlusele kohus määrab elatise maksmise kuupäevaks selle kuu, mille eest elatist makstakse,
  3. kuupäeva. Otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatis tuleb kostjal maksta ühekordse summana mõistliku aja jooksul, kui hagejate ema ja kostja ei lepi kokku teisiti (näiteks osamaksetena tasumises). Kõik elatise summad tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja, ema E. arvelduskontole.
  4. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus jätab selles asjas kõik menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodu alusel kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kuna hüvitatavaid kulusid ei ole, siis puudub vajadus TsMS § 174 lg 1 alusel menetluskulude suurust kindlaks määrata. 11

(12)Tsiviilasi nr 2-23-110248 (2. menetlus) (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.