KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2025. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-24-138902 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Katse tn 11 korteriühistu avaldus X

) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi

-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha

§ 40

lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (

§ 40lg 2).

Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (

§ 42lg 1).

3

1. Korteriühistu põhikirja (dtl 41-50) p 2.1 kohaselt on korteriühistu liikmed kõik korteriomanikud. Korteriomanikud on kohustatud tasuma majapidamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras (põhikirja p 3.2.7; 3.2.8); tasuma viivist 0,07% maksmata summast päevas iga viivitatud päeva eest (p 3.2.11). Avaldusele on lisatud kinnistusraamatu väljavõte (dtl 27), mille kohaselt on X kantud kinnistusraamatusse Katse 11-xx korteri (registriosa nr xxxxx) omanikuna. Võla arvestuse / tõendi kohaselt on perioodil 1.05.2024-28.02.2025 korteriomaniku võlg avaldaja ees 2335,44 eurot (dtl 28-29). Avaldaja on esitanud korteriomanikule esitatud arved (dtl 31-40), osutatud teenused kululiikide kaupa, tariifid ja tasumisele kuuluv summa. 27.06.2024 üldkoosolekul kinnitati maja hooldustasu 0,50 eur/m2 ja remondifond 0,2 eur/m2 . Avaldaja on esitanud Gren Viru AS arved korteriühistule (dtl 52-58) ja OÜ Viru Biopuhastus arved korteriühistule (dtl 59-68). Samuti on lisatud OÜ Alkray Lukuabi tõend nr 458 220 euro luku vahetuse kohta (dtl 73).
2. Korteriühistu palub Xlt välja mõista kommunaalteenuste võlg perioodi eest 1.05.202428.02.2025 korteriomaniku võlg avaldaja ees 2335,44 eurot ja avaldaja menetluskulud 370 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 300 eurot õigusabikulu (arvestusega 2,5 esindaja töötundi x 120 eurot töötunni hind). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1). Viidatud sätetest tulenevalt on kohustuse rikkumine maksete tasumata jätmine, tasumisega viivitamine, samuti ebaregulaarne ja suvalistes summades arvete tasumine. Avaldaja nõuab Xlt kommunaalteenuste eest tekkinud võlgnevust. Korteriomanik on jätnud talle esitatud arved tasumata. Arvete tasumata jätmine, samuti tasumisega viivitamine on kohustuse rikkumine. Puudutatud isik ei ole kohtu määratud tähtajaks avalduses esitatud nõudele (sh nõude suurusele) omapoolset vastust ega vastuväiteid esitanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et oleks võla tasunud (sh osaliselt) või puuduks kohustus tasuda, mistõttu loeb kohus, et puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud. Seega on avaldaja õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud korteriomaniku vastu. Kohus rahuldab avalduse ja mõistab korteriomanikult välja 2 335,44 eurot ning jätab korteriomaniku kanda menetluskulud. Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 300 eurot (arvestusega 2,5 h x 120 eur/h) - kokku 370 eurot. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud (sh esindaja tasu TsMS § 175) ja rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse. Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 370 eurot. 4
4. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg
5. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 5