Obsah (9)

§ 113§ 639§ 76§ 635§ 637§ 82§ 100§ 23§ 88

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 10.06.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-113644 Tsiviilasi OÜ Alfatre Cargo hagi AS Tallinna

§ 113² lg 1 järgi on hagejal õigus sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

Puksiirijuhid avaldavad alati teenuse osutamisel hinnakirjas toodud tunnihinna, samuti on tunnihindadega võimalik tutvuda hageja kodulehel enne teenuse tellimist. Kuna pukseerimise teenuse maksumus sõltub ajalisest faktorist, siis avaldatakse väljakutse maksumus – 50 € (väljakutse võib toimuda telefoni vahendusel või vahetult puksiiri peatamisega teel või pukseerimise kohas), samuti töötunni maksumus sõidule alates puksiiri baasist ja baasi tagasi, samuti pukseerimiskohas töö ettevalmistamisele (töötund 7:00 – 22:00 - 100€; töötund 22:00 – 7:00 ja Riigipühadel - 160€) ning vintsimise tunni maksumus (vintsimine - 160€/t). Nimetatud hinnad ei sisalda käibemaksu ning kehtivad üksnes Eesti Vabariigi piires. Hagejal puudub võimalus tellimust saades leppida kokku konkreetses töö maksumuses, sest ennustamatu on teave sõidu aja kohta (teeolud, ummikud vms.), vintsimise keerulisuse kohta (abistava auto asukoht ning asend n.t. kraavis külili või paiknemine kitsal alal või tupikteel) ning pukseeritava sõiduki tehnilise sisukorra ja asukoha (paiknemine kitsal alal või tupikteel) kohta. Lisaks tuleb enne pukseerimist ette valmistada pukseeritav sõiduk ja muud vastavad asjaolud. Hageja lähtub viivisenõudes poolte vahel sõlmitud lepingus/aktis sätestatust. Kostja on õigeks võtnud, et teenused kostjale osutati. Õige pole väide, et kui pole kostja allkirjaga lepingut, pole ka kokkulepet viivisemääras. Mõlemad lepingu/aktid kannavad kostja esindajate (töötajate) allkirju – ühe allkirja on andnud teenuse osutamisel Q ja teise isik, kes viibis veoauto XXX pukseerimise lõpetamisel kostja territooriumil Ruunoja tn 2,Tallinn. See, kes oli kostja territooriumil viibinud isik, ei ole hagejale teada, kuid kui isik viibib 26.12.2023 õhtul kell 20:40 kostja piiratud alaga territooriumil, sai olla üksnes kostja töötaja. Korralduse veoauto XXX pukseerimise lõpetamiseks eelnimetatud aadressil, andis puksiirijuhile kostja esindaja telefoni teel. Ei ole eluliselt usutav kostja väide, et leppis hagejaga telefonikõnes kokku töö maksumuse ehk eelarve

§ 639

mõttes, sest tellimuse tegemise hetkel on teada hageja töö teostamise hinnakiri ning lõplik tasu sõltub töö teostamisele kuluvast ajast. 3 Hageja palus esialgses hagis mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlga 1306 €, viivised 947,65 € ning sissenõudekulu 40 eurot, menetluskulud ja menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kostja tasus menetluse käigu osa hagetavast võlast ja hageja tugines

S § 88 lg 8 ning luges tasutuks esmalt sissenõudmiskulud 40 € ja viivised 342,35 €. Eeltoodu tõttu palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 1306,00 € ja viiviste 605,30 € (15.05.2025) Kostja vastuväited Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Pukseerimisteenus lepingu, arve nr 446 järgi. 28.11.2023 läks Lagedi kandis kraavi Tallinna Toiduvedude kasutuses olev veok (furgoon/kaubik) MB reg nr XXX. Olles kohapeal olukorda lahendamas, nägi Tallinna Toiduvedude töötaja Q mööda sõitmas Puksiiri ja jooksis seda peatama. Puksiiri peatudes küsis ta puksiirautojuhilt, kas viimane on nõus veoki kraavist välja tõmbama. Puksiirautojuht oli nõus ning küljevintsiga aitaski veoauto kraavist välja vintsida. Kogu olukord võttis aega hinnanguliselt vähem kui pool tundi. Seejärel puksiir lahkus. Hageja arve nr P446 jõudis kostjani 30.11.

1. Q reageeris kohe ja helistas hageja kontorisse soovides, et see arve üle vaadatakse, kuivõrd arve ei kajastanud tegelikult toimunut. Lubati tegeleda. Mõne aja möödudes helistas ta veelkord samas küsimuses, mis jäi vastuseta. Q kirjutas 06.02.2024 e-kirja (lisa 3) ja palus arve uuesti ümber vaadata. Arvet ei vaadatud üle. Väljakutset polnud, sest puksiir peatati tee peale nn käega. Seega on väljakutse tasu 50 eurot ebaõige. Teenuse aeg ei olnud 1,5 tundi, vaid 25 minutit. Arvet on moonutatud – sinna on hageja kirjutanud mustaga juurde andmeid, mis ei kajasta poolte kokkulepet. Juurde on kirjutatud sinise pastakaga. Arvel kajastuvad andmed ei kajasta kohapeal kokkulepitut ja kohapeal ei ole võimalik kontrollida hageja hinnakirja (eelnevalt seda teha interneti kaudu). Õiglane tasu on 25 minuti ehk vintsimise eest 67,50 eurot + käibemaks. Pukseerimisteenus lepingu, arve nr 521 järgi. 26.12.2023 kell 15:00 ajal helistas W hageja puksiirijuhile ja küsis, kas on võimaik tellida pukseerimist ning mis maksab veoauto XXX pukseerimine Rajaingli külast, Lääne-Nigula vallast aadressile Ruunaoja 2, Tallinn. Hageja pakkus, et toob samal päeval auto ära ning teenuse maksumuseks nimetas 200-300 eurot. W täpsustas vahetu juhiga, kas sellistel tingimustel võib vedu tellida ning saades jaatava vastuse, esitas hagejale telefonitsi suuliselt tellimuse pukseerimiseks. Veoauto toodi samal päeval Ruunaoja 2, Tallinn platsile. Keegi ei võtnud autot vastu, keegi ühelegi dokumendile kostja poolt allkirja ei andnud. 27.12.2023 saabus arve P521 summas 811,5 eurot+ käibemaks. Kuna summa ei vastanud kokkulepitule, helistas W puksiirijuhile, et viimane korrigeeriks arve summat vastavalt varem kokku lepitule. Seda ei tehtud. Arve ei peegelda kokkulepitut ja kostja pole allkirjastanud. Tellija allkiri pole kostja allkiri. Arvet on monteeritud. Hageja on teinud musta pastakaga juurdekirjutusi, milles kostjaga pole kokku lepitud. Õige tasu on 300 eurot. Menetluse käigus maksis kostja 82,35 eurot maksekorraldusega nr 735 viitega arvele nr P466 ja 300 eurot makse korraldusega nr 734 viitega arvele nr
2. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. 4 Kohtu põhjendused I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist lihtmenetluse vaidlusega TsMS § 405 järgi, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud vormis kooskõlas TsMS § 444 lg
3. II

§ 76

lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§-s 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist, täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 635

lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 637

lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu, lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. III Pooled sõlmisid 28.11.2023 pukseerimisteenuse lepingu (leping 1) sõiduki MERCEDES-BENZ SPRINTER 308 CDI reg.nr XXX vintsimiseks, mille kohta esitas hageja 29.11.2023 kostjale arve P446 322,20 eurot maksmise tähtajaga 06.12.

1. Selles puudus vaidlus, kuid märgitud asjaolu tõendavad nr akt 446, arve nr P446 (dtl 26, 30). Et arve tuli tasuda 06.12.2023 ja kostja seda ei tasunud, puudus vaidlus. Pooled sõlmisid 26.12.2023 pukseerimisteenuse lepingu (leping nr 2), mille alusel osutas hageja kostjale pukseerimisteenust sõiduki SCANIA P94 DB4X2NA 220 reg.nr XXX pukseerimiseks marsruudil Ingküla - Ruunoja. Hageja esitas 27.12.2023 kostjale tasumiseks kostjale arve nr P521 972,80 eurot, mille makse tähtaeg oli 03.01.
2. Märgitud asjaolu tõendavad ka akt 521, arve P521 (dtl 31, 32). Vaidlus puudus selle üle, et kostja märgitud ajal tasu ei maksnud. IV Hageja esitatud lepingu tingimustest, millele hageja tugines, nähtub, et teenuse osutamise maksumus määratakse kindlaks täitja klienditeenindaja poolt täitja poolt kehtestatud tariifide alusel; teenuse osutamiseks kuluva aja ja läbisõidu arvestus algab vastavalt klienditeenindaja ja tellija poolt kokkulepitult teisaldusveoki väljasõiduga asupaigast ja lõpeb peale teenuse osutamise 5 lõpetamist ja täitja töötajalt teenuse akteeritult vastuvõtmist (tingimuste p 3, 4, dtl 27). Hageja esitatud hinnakirjast nähtub, et väljakutse tasu on 50 eurot, töötunni tasu kl 7.00-22.00 on 100 eurot, töötunni tasu kl 22.00-7.00 ning riigipühadel on 160 eurot, vintsimise tasu on 160 euro tunni eest ja hinnad ei sisalda käibemaksu (dtl 28). Hinnakirjast ei nähtu, et teenuse tasu määratakse kokkuleppel, see on võimalik vaid väljaspool Eestit toimuva töö eest. Samuti ei nähtu hinnakirjast, et väljakutse tasu kuulub alati tasumisele, sõltumata sellest, mis moodi teenuse vajadusest teatakse (tee peal peatamine vm). Kostja väitis, et esimese töö korral (vintsimine) ei olnud võimalik teenuse hinda kontrollida interneti teel. Viide vastavale tingimuste lingile ja hindadele on pukseerimisteenuse aktides nr 446 ja
3. Kohtu arvates on kostja väide osaliselt põhjendatud ja tõendatud. Kostja tunnistaja Q ütlus (dtl 133 jj, istungi protokoll 14.04.2025) kinnitab kostja väidet, et kohal, kus vintsimine aset leidis, ei olnud võimalik kontrollida hageja teenuste hinda interneti teel, sest tunnistaja tellis vintsimise tee peal, st ta peatas tee peale mööduva hageja pukseerimisteenuse sõiduki, esitas palve abiks ja samal ajal üritas jälgida liiklusolusid (ohu vältimiseks). Sellises situatsioonis on usutav, et teenuse tellija ei saa tee peale liiklusohus ja oludes hakata kontrollima interneti kaudu, millised võivad olla teenuse osutaja tasumäärad. Samas kinnitas hageja tunnistaja Z, et tema rääkis kostjaga läbi tasu määrad. Eeltoodu alusel on tõendatud hageja väide, et kostjale on siiski vintsimise teenuse osutamisel (leping 1) selgitatud töö tasustamise tingimusi ja hindu. Mis puudutab teist teenust (akt 521, leping 2), siis märgitud teenuse tellis kostja telefoni teel. Too nähtub kõnede kirjetest (dtl 83) ja kostja tunnistaja W ütlustest, kuid tema ütluste järgi lepiti kokku konkreetses tasus 300 eurot, millele lisandub käibemaks. Märgitut ütlust ei kinnitanud hageja tunnistaja G ütlus (dtl 135), kes on puksiiri juht ja kes kinnitas, et tal pole õigust ise kokku leppida kliendiga tasudes ja et kostjale tutvustati hinnakirja. Arvestades hageja tunnistaja W ja G ütluste vastuolu tasu kokkuleppe kohta, leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku, et lepingu 2 puhul on pukseerimisteenuse tasu 300 eurot pluss käibemaks. Hageja on tõendanud mõlema tunnistaja (Z ja G) ütlusega, et teenuse osutamisel teatab hageja suuliselt teenuse eest makstava tasu, mis langeb kokku hinnakirjas märgitud tasude suurusega ja on kantud ka aktidesse nr 449 ja
4. Tõsi, õiged ja tõendatud on kostja tunnistajate (Q, W) ütlustega kostja väited, et hageja kirjutas ise aktidele nr 446, 521 juurde märkused tasu arvestuse kohta, kuna neid andmeid ei olnud aktis vahetult pärast teenuse lõpetamist. Asjaolu, et hageja ise kirjutab aktidele andmeid juurde, sest kontor (raamatupidaja) teeb lõpliku tasu arvestuse, kinnitavad hageja tunnistajate Z ja G ütlused. Küll aga ei lahkne ütlustes toodu hageja hinnakirjas märgitud tasud sellest, mis on kirjas mõlemas aktis ning mida hageja selgitas eelnevalt kostjale enne teenuse osutamist. Nii on tõendatud hageja väide, et mõlema lepingu puhul tutvustati kostjale suuliselt tasu määrasid, mis vastavad hageja hinnakirjale. Lisaks on ümber on lükatud kostja väited ja tõendid, et lepingu 2 (akt 521) puhul oli tasu kokkuleppeline ehk 300 eurot pluss käibemaks. Tõendatud on ka hageja väide, et kuivõrd lepingu 2 puhul tellis kostja teenuse telefoni teel, siis on põhjendatud ja kooskõlas hageja hinnakirjaga tasu väljakutse eest 50 eurot (käibemaksuta). Kohus vaatleb järgnevalt mõlema lepingu tasu suurust. Leping 1 (akt 446) 6 Kostja tunnistaja Q ütluse kohaselt oli akti nr 446 kirjutatud vaid vintsimine ja rida „töö“. Muud andmed on lisatud sinna hiljem ja mingi väljakutset kui sellist polnud, sest puksiir peatati tee peal. Hageja tunnistaja Z ütluste kohaselt kirjutas tema akti andmed sinise pastakaga ja kontor kirjutas mustaga muu teksti. Tunnistaja Z ütluste kohaselt tehti akti nr 446 järgi vintsimine ja siis sõideti edasi. Seda et Q on sinna aktile nr 446 märkinud 4 allkirja, on tõendatud Q ütlustega. Aktist nähtub, et sinisega on kirjutatud „teostatud tööde“ all kaks rida ülalt alla „ baasist 14.00 202008 - baas 15.55 202049“. Tunnistaja Z kinnitas, et need read on tema kirjutanud, kuid ei selgu, mis hetkel need kirjutati. Kohus leiab, et akti on kantud erinevad andmed erinevatel hetkedel ning tunnistajate ütlustest ei nähtu, mis hetkel kandis Z andmed sinisega ja mida sai seejärel tunnistaja Q oma allkirjadega kinnitada. Tunnistaja Z ütles, et töö aeg läheb käima arvestusega nagu sõidaks hageja sõiduk välja oma pargist objektile ja lõpeb siis, kui hageja on oma parki tagasi jõudnud. Tasu on seotud aja tariifiga, millele lisandub väljakutse tasu. Samas andis ta ütlusi, et nägi tee peal, et kraavis on auto, peatus ja küsis, kas on abi vaja. Hinnates Z ja Q ütlusi kogumis, asub kohus järeldusele, et lepingu 1 puhul ei tehtud väljakutset, mille eest saaks hageja nõuda tasu 50 eurot (lisandub käibemaks). Sellisel viisil väljakutse tasustamist ei nähtu ka hinnakirjast või hageja esitatud tingimustest. Kostja väited on põhjendatud ja tõendatud, et väljakutset kui sellist polnud ning tasu väljakutse eest pole põhjendatud. Nagu nähtub aktist nr 446, on kantud sellele teekond baasist kohapeale ja tagasi baasi. Hageja enda tingimuste p-i 4 kohaselt toimub aja arvestus kokkulepitult tellija ja teenindaja vahel teisaldusveoki väljasõiduga asupaigast ja lõpeb pärast teenuse osutamise ja täitja töötajalt teenuse akteeritult vastuvõtmist. Hageja pole tõendanud, et aktis nr 446 sinisega kirjutatud osa „baasist 14.00 202008 - baas 15.55 202049“ oleks kostjaga kokkulepitud ja vastav osa allkirjastatud kostja poolt pärast Z pool vastavate andmete akti kirjutamist. Nii ei saa rääkida sellest, et tingimuste p-i 4 kohaselt oleks pooled kokku leppinud lisaks vintsimisele ka teenuse ajaarvestuses „baasist 14.00 202008 - baas 15.55 202049“. Tegelikult ei nähtu ka hageja tunnistajate Z ja G ütlustest, et sõiduk oleks asunud teele hageja asupaigast, tulnud vintsimise asukohta, teinud töö ja sõitnud tagasi hageja asukohta. Kohus märgib, et hageja tingimuste p-st 4 ei tulene ajaarvestust, mille kohaselt arvestatakse lõpuaega sellega, millal jõuab teisaldusveok tema asupaika tagasi (hageja asukohta Teaduspari 11, Tallinn). Mõlema poole tunnistajate ütluste kohaselt peeti sõiduk tee peal kinni, sj hageja tunnistaja Z ütluste kohaselt nägi ta sõidukit kraavis, pidas enda sõiduki kinni ja lepiti hagejaga kokku vintsimises, mis tehti ära. Hageja enda tunnistaja ütluste kohaselt oli hageja teel teisele objektile, tegi ära vahepeal vintsimise ja sõitis edasi siis varem tellitud objektile. Eeltoodud kostja tunnistajate ütluste hinnates, leiab kohus, et aktis nr 446 märgitud ja kokkulepitud tööde eest on põhjendatud vaid vintsimisele kulunud aeg 25 minutit ja ülejäänud tööde osas ei ole kokku lepitud; lisaks ei vasta aja arvestus nn baasist – baasi kokkulepitule ega hageja tingimuste p-s 4 sätestatule (

§ 76lg 1, 2, § 635 lg 1).

Kostja väitis, et 25-minutilise vintsimise eest on põhjendatud aeg ja tasu 67,50 eurot pluss käibemaks, arvestusega 160 eurot/tunnis. Tasu selline arvestus vastab kohtu hinnangul hageja hinnakirjale. Kostja maksis selle töö eest ära 14.04.2025 82,35 eurot (dtl 139, maksekorraldus 735). Seega on kostja maksnud

§ 76lg 1, 2, § 635 lg 1 järgi tasu alles menetluse ajal.

7 Kostja oli kohustuse täitmisega viivituses, kuivõrd arve nr P446 (dtl 30) järgi tuli tasu maksta 06.12.2023

§ 82lg 1, § 637 lg 3 järgi.

Pooled ei vaielnud tasu maksmise tähtajas ega selles, et tasu tuli maksta pärast töö tegemist. Aktile nr 446 on kostja alla kirjutanud ja selles on viide viivise määrale 0,5% päevas võlalt. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pooltel oli kokkulepe ka viivise määras 0,5% päevas võlalt

§ 76lg 1,2, § 113 lg 1 3.

lause järgi. Kostja oli viivituses alates 07.12.2023 82,35 euro tasumisega ehk rikkus

§ 100

mõttes

§ 76lg 1, 2, § 635 lg 1, § 637 lg 3 tulenevat tasu maksmise kohustust.

Viivis on võlalt 82,35 eurot perioodi 07.12.2023-20.05.2024 eest 68,35 eurot. Seega oli hageja nõue lepingu 1 järgi osaliselt põhjendatud ja tõendatud 82,35 eurot ja viivis 20.05.2024 seisuga 68,35 eurot, kuna hageja edasiulatuvat viivist hagiavalduses ei nõudnud (dtl 25). Kostja väide, et hagejale saadeti akti nr 446 ja arve kohta pretensioon, on ebaõige, sest e-kiri 06.02.2024 on saadetud muu isiku e-posti aadressile (dtl 57), mitte hageja e-posti aadressile info@alfatre.ee. Leping 2 (akt 521) Hageja tunnistaja G ütles, et kontori töötaja on kirjutanud andmed musta pastakaga akti nr 521 ja tunnistaja kirjutas sinise pastakaga teostatud tööde all oleva kirjelduse „Baasist 16.25 204073 kuni baasis 21.10 20928“. Tunnistaja ütles, et tegi töö riigipühal 26.12, mis nähtub ka aktist. Ütluste kohaselt tegi ta töö järgmiselt: viis teisaldatud sõiduki kliendi tellitud kohta, andis üle ja sai dokumendile kliendi töötaja allkirja; aktile on alla kirjutanud klient ehk kostja. Kohus leiab eeltoodu alusel, et tehtud töö vastab kokkulepitule osas, mis puudutab tellimust baasist objektile, seejärel tellitud kohta Ruunaojale ja sealt edasi lahkumise viitega ajale kl 20.40. Märge „lahkun 20.40-baasis kl 21.10 209288“, ei vasta kohtu hinnangul hageja enda tingimuste p-s 4 sätestatule, kuna tingimuste p-st 4 ei tulene sellist ajaarvestust, mille kohaselt on lõpuaeg aeg, mil teisaldusveok saabub tagasi tema asupaika Teaduspargi 11, Tallinn. Kohus tuvastas, et tõendamata on kostja väide, et 26.12.23 tööde maksumus oli 300 eurot. Samas ei ole tõendatud hageja väide, et kokkulepitud töö hõlmas erinevalt tingimuste p-st 4, ka teisaldamissõiduki aega Ruunojalt tagasi baasi (Teaduspargi 11, Tallinn), mis akti nr 521 järgi tähendab 30 minutit. Kohus tuvastas eespool, et hagejale on selgitatud teenuse hinda ja seega on tõendatud, et hageja hinnakirja järgi on riigipühal tasu määr 160 eurot tunnis ehk 80 eurot poole tunni eest, mille lisandub käibemaks. Kohus tuvastas eespool, et kostja tellis telefoni teel sõiduki teisaldamise. Nii on põhjendatud väljakutse tasu 50 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul vastab aktis nr 521 tasu ülejäänud osas, välja arvatud 0,5 töötundi, hinnakirjale ja kokkulepitule

§ 76lg 1, 2, § 635 lg 1 järgi.

Arve nr 521 järgi oli käibemaks määr 20%. Arve summast 973,80 eurot tuleb maha arvata poole tunni tasu 96 eurot (80 eurot pluss 20% käibemaks, kokku 96 eurot). Viidatud lepingu nr 2 (akt 521) järgi on põhjendatud tasu

§ 76lg 1, 2, § 635 lg 1 järgi 877,80 eurot.

Vaidlust polnud selles, et kostja on varem tellinud hagejalt pukseerimisteenust, mida kinnitavad ka kostja tunnistaja G, hageja tunnistaja W ütlused ja hageja esitatud vestluse väljavõte 08.01.2023 (dtl 81). Lepingu nr 1 järgi oli kokku lepitud viivise määr 0,5% päevas võlalt. Arvestades pooltevahelist praktikat

§ 23

lg 1 p 2 (lepingu poolte kohustused võivad tulla ka pooltevahelisest praktikast) ning asjaolu, et kostja on ka aktile nr 521 alla kirjutanud, samuti seda, et lepingus 1 on kokku lepitud viivise määr, leiab kohus, et ka lepingust 2 tuleneva tasu maksmise 8 kohustuse täitmisega viivitamise korral on

§ 76lg 1, 2, § 113 lg 1 3.

lause järgi kokku lepitud viivises 0,5% päevas võlalt. Vaidlust ei olnud, et arves nr P521 märgitud tasu tuli maksta ära 03.01.2024

§ 82lg 2, § 637 lg 3 järgi (dtl 32).

Kostja tasus lepingu 2 järgsest võlast ära 300 eurot 14.04.2025 (dtl 141, maksekorraldus 734). Seega oli kostja viivituses ja

§ 635

lg 1, § 637 lg 3 tuleneva tasu maksmise kohustuse rikkumises

§ 100järgi.

Hagi esitamise ajaks oli võlalt 877,80 eurot viivis perioodi 04.01.2024 – 20.05.2025 eest 605,68 eurot. Hageja ei ole nõudnud edasiulatuvat viivist. Seega on hageja nõue osaliselt põhjendatud ja tõendatud tasu nõudes 877,80 eurot ja viivisenõudes 605,68 eurot. Sissenõudmiskulud, kokkuvõte Kuna kostja oli kohustuse täitmisega viivituses, on hagejal õigus nõuda

§ 113

.1 lg 1 järgi 40 eurot.

§ 88

lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks, lg 9 sätestab, et võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Kostja tasus hagejale 14.04.2025.a 82,35 eurot ja 300 eurot, kokku 382,35 eurot. Hagejal oli õigus

§ 88

lg 8 järgi arvestada tasutud summad esmalt sissenõudmiskulude katteks ja seejärel viivise katteks. Nii ei olnud kostjal õigus määrata

§ 88lg 9 järgi, et tasub vaid põhivõlga (maksekorraldustes viidatud põhivõlale).

Hageja viivisenõue oli 20.05.2024 seisuga põhjendatud kokku 674,03 eurot (68,35 eurot + 605,68 eurot; hageja edasiulatuvat viivist ei nõudnud). Kohus tuvastas, et lepingu 1 järgi pidi oli hageja põhjendatud, tõendatud nõue põhivõla osas 82,35 eurot, viivis 68,35 eurot, lepingu 2 järgi vastavalt 877,80 eurot ja 605,68 eurot. Sellele lisandub sissenõudmiskulude nõue 40 eurot. Nii on hageja põhivõla nõue 960,15 eurot, viivisenõue kokku 674,03 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 40 eurot. Arvestades tasutud summast 382,35 eurot esmalt sissnõudmiskulude katteks, jääb järgi 342,35 (382,35-40). Arvestades ülejäänud tasutud osa (342,35) viivise katteks, jääb hüvitamata veel viivis 331,68 eurot (674,03-342,35) eurot ja põhivõlga lepingute 1 ja 2 eest kokku 960,15 eurot (82,35 + 877,80). Eeltoodu alusel on hageja põhivõla ja viivisenõue osaliselt põhjendatud, tõendatud, sissenõudmiskulude nõue on täies ulatuses põhjendatud. Kuna sissenõudmiskulud on menetluses tasutuga hüvitatud ja viivis osaliselt tasutuga hüvitatud, kuulub hagi osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks

§ 76lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, §113 lg 1 3.

lause, § 635 lg 1, § 637 lg 3 järgi põhivõlga 960,15 eurot ja viivist 331,68 eurot. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi kuulus osalisele rahuldamisele. 9 TsMS § 163 lg 1 järgi jääb hageja tasutud lõiv 350 eurot kostja kanda ning poolte muud menetluskulud poolte endi kanda. Hagejale tuleb tagastada tema taotluse alusel enammaksutud lõiv 13,35 eurot TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi hageja kontole XXXXXX. Kohus ei määra kindlaks poolte muude menetluskulude rahalist suurust. (digitaalne allkiri) Kohtunik 10