← Eesti

1-21-246/6

Obsah (4)§ 424§ 74§ 78§ 75

1-21-246 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuaril 2021. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-21-246 (kohtueelses menetluses 202

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Enge Selge Süüdistatav Y.L , isikukood: XXX, xxx kodakondsus, emakeel: xxx keel, haridus: xxx; töökoht: xxx elukoht: xxx; kehtivaid kriminaalkaristusi 6; tõkend: puudub Kaitsja vandeadvokaat Mirjam Frey (määratud korras, süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtumenetlusest) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 45 lg 4 p 1, 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 pd 3, 4 ja 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg-d 1 ja 3, 248 lg 1 p 5, 249, 311 ning 313 kohus otsustas: 1. Tunnistada Y.L

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 2.

§ 74

lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus Y.L ’i suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 28.01.2021. a. 3. Võttes aluseks

§ 75

lg 1 on Y.L kohustatud järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 1-21-246 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

  1. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Y.L-ilt välja riigituludesse menetluskuludena:  määratud kaitsjale makstud tasu summas 95 eurot,  joobeseisundi tuvastamise kulud summas 219 eurot ja  sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876 eurot, s.t kokku 1190 eurot.
  2. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Y.L ’il tasuda menetluskulud kokku summas 1190 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
  3. Asitõend – CD-plaat videosalvestisega, mis asub kriminaaltoimikus – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  4. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS
  5. peatüki
  6. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU Y.L-i süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 30.07.2020 kella 15:10 ajal Harjumaal Tallinnas Pae 9 juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (EKEI ekspertiisiakti nr 1163T järgi tuvastati isikul narkojoove (metamfetamiin, amfetamiin, nordasepaam, tetrahüdrokannabinooli metaboliit)). Sellise käitumisega rikkus Y.L liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1, s.o juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides ning LS § 69 lg 2 p 1, alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, nõudeid. 2

(3)1-21-246 Seega pani Y.L toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, see on

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Enge Selge, süüdistatav Y.L ja tema kaitsja vandeadvokaat Miriam Frey sõlmisid kokkuleppe järgnevas.

§ 424

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 aasta.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Y.L ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 78

p 1 alusel arvestada Y.L määratud 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud kogusummas 1190 eurot, millest 219 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulud, 95 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu ning 876 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatavale on selgitatud, et vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud absoluutsummas 1190 eurot hüvitamisele ositi, s.t kohtuotsuse jõustumisest alates tuleb tasuda need 12 kuu jooksul. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Y.L kuulub

§ 424

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. Asitõend: CD-plaat videosalvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Martin Tuulik /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.