2-24-13581/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets Määruse tegemise aeg ja koht 27.05.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-13581 Kohtuasi J.L (end J.L) hagi M.Q vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 17.04.2025 otsus Kaebuse esitaja ja liik M.Q apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Apellant (kostja) M.Q (isikukood XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta M.Q 14.05.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 17.04.2025 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-24-13581 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud M.Q kanda. J.Ll ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 2-24-13581
3. U.C (ema) esitas J.L (end J.L) (hageja, laps) nimel 06.09.2024 Harju Maakohtule M.Q (kostja, isa) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt lapse kasuks alates hagi esitamisest välja miinimumelatise. Hagiavalduse kohaselt sündis laps xx.xx.xxxx, vanemate kooselu lõppes 2021 märtsis ning laps elab nüüd emaga ja viibib isaga 4–6 ööpäeva kuus. Isa tasus kolme aasta jooksul pärast vanemate lahkuminekut elatist. Probleemid elatise maksmisega tekkisid 2024 juulis ning alates septembrist ei soovi isa taas lapsele elatist maksta. Lapse kulud on 705–780 eurot kuus. Ema töötasu on 800 eurot kuus. Lisaks saab ema peretoetust 80 eurot kuus. Kostja vastuväited
4. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. 2.
5. Kostja oli nõus kandma 50% avalduses märgitud kuludest, v.a lapse eluasemekulu (300 eurot), sest lapsel on isa juures tasuta elukoht olemas ja laps võib elada isaga. Lisaks nõustus ta kandma ootamatuid lisakulusid. Isa keskmine töötasu on 1050 eurot kuus. Isa soovis, et laps elaks edaspidi pool ajast (10–15 päeva kuus) temaga ning isa maksab elatist 180 eurot kuus. Kui töö tõttu ei õnnestu seda teha, siis maksab isa lisaraha. Kui miinimumelatise (287,72 eurot kuus) tasumise korral oleks seaduse järgi võimalik lapsega kohtuda, siis nõustus isa tasuma ka seaduses sätestatud miinimumelatist. 2.
6. Isa kinnitas 02.10.2024, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluse käik
7. Harju Maakohus selgitas 03.10.2024 miinimumelatise suuruse kujunemist ning tegi 04.10.2024 pooltele ettepaneku lahendada vaidlus kompromissiga. Pooled ei saavutanud kokkulepet.
8. Harju Maakohus määras 26.03.2025 määrususega asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse, määras tähtaja viimaste seisukohtade esitamiseks (04.04.2025) ja vastaspoole seisukohtadele vastuväidete esitamiseks (11.04.2025) ning teatas otsuse avalikult teatavaks tegemise aja (17.04.2025). Mh selgitas maakohus määruses kostjale järgmist: „Kuivõrd hageja soovib elatise välja mõistmist miinimummääras, soovib kohus teada, kas kostja arvates esineb perekonnaseaduse (PKS) § 101 ja § 102 nähtuvaid aluseid elatise vähendamiseks – s.o kas kostja vaidlustab lapsele makstavate toetuste jaotumist vanemate vahel, kas hageja viibib kostjaga vähemalt 7 päeva kuus või on kostja kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele. Kas kostjal on määratud töövõime vähenemine või on tal teine laps, kes elatise väljamõistmise korral vastavalt §-le 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps“.
9. Hageja esitas 31.03.2025 lõpliku seisukoha. Kostja ei esitanud seisukohta. Maakohtu otsus ja põhjendused
10. Harju Maakohus rahuldas 17.04.2025 otsusega hagi ja mõistis alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni kostjalt hageja kasuks välja PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatise muutuva suurusena, arvestades, et laps viibib iga kuu isaga vähem kui 7 päeva ning lapsetoetust saab ema. Enne 01.04.2025 on elatis 287,72 eurot kuus ning alates 01.04.2025 301,74 eurot kuus. Elatise määr muutub iga aasta
11. aprillil, lähtudes baassumma 2 2-24-13581 indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust. Maakohus märkis, et elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette ema pangakontole. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - isal on kohustus last ülal pidada; laps elab emaga; emale makstakse lapsetoetust 80 eurot; laps viibib isaga vähem kui 7 päeva kuus; rahvastikuregistri andmetel ei ole isal teisi lapsi. Miinimumelatise nõue on põhjendatud ja tuleb PKS §-de 96–97, § 100 lg-te 1 ning § 101 alusel rahuldada. Elatis on mõistlik määrata muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole. PKS § 100 lg 4 järgi tuleb elatist maksta kalendrikuu eest ette. Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
12. Kostja esitas 14.05.2025 ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus asja uuesti läbi vaadata ning teha otsuse pärast seda, kui tsiviilasjas nr 2-25-773 on määratud isa ja lapse suhtlemise kord. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tegi maakohus 17.04.2025 otsuse ilma kostja osavõtuta. Kostja sai e-kirja teel teate, et asjas toimub istung 17.04.
13. Kostja võttis end töölt vabaks, aga istungit ei toimunud. Keegi ei ole kostja arvamust ära kuulanud. Tsiviilasjas nr 2-25-773 vaidlevad vanemad lapsega suhtlemise korra üle ning istung toimub 27.08.
14. Selles asjas otsustab kohus, mitu päeva kuus saab laps viibida isaga. Isa taotleb õigust viibida lapsega koos pool ajast. Kui kohus määrab, et isa viibib lapsega koos pool ajast on isa nõus maksma emale 50% lisakuludest (lasteaia ekskursioonid, ravimid, õppekursused, huviringid). Kuna ema ei luba lapsel isaga suhelda, ei maksa isa lapsele praegu elatist. Enne vanemate konflikti tasus isa elatist ja kandis lisaks täiendavad kulud. Mh tasus isa lapse ülalpidamiseks emale elatise täissumma ka 2024 septembris, s.o hagi esitamise kuul. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 3 2-24-13581
16. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
17. Apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et maakohus jättis kostja ära kuulamata, ei anna alust maakohtu otsust tühistada. Olukorras, kus maakohus on oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet, peab ringkonnakohus TsMS § 656 lg 1 p 1 järgi iseenesest maakohtu otsuse tühistama ja saatma asja maakohtule uueks arutamiseks. Siinses asjas ei ole aga kostja toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et maakohus jättis kostja ära kuulamata. Kostja ekslik arusaam sellest, et 17.04.2025 toimub kohtuistung, kuigi maakohtu 26.03.2025 määrususega oli määratud selleks päevaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ning enne seda kostjale viimaste seisukohtade esitamise tähtaeg, ei anna koosmõjus kostja 02.10.2024 nõustumisega lahendada asi kirjalikus menetluses alust järeldada, et maakohus rikkus õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Kostjal oli võimalik kõik oma seisukohad kirjalikult esitada.
18. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta ka väljamõistetud elatise suurust või jätta elatis välja mõistmata. 11.
19. Maakohus mõistis kostjalt tema alaealise lapse ülalpidamiseks välja PKS § 101 järgi arvutatud miinimumelatise. PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi peab vanem alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. Lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, sh arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi (tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi). Samas ei või igakuine elatis ühele lapsele olla PKS § 101 lg 1 järgi väiksem kui PKS § 101 lg-te 2–7 alusel arvutatud summa. Nimetatud summa arvutamise aluseks on baassumma, keskmine brutokuupalk, lapsetoetus ja lasterikka pere toetus, lapse vanema juures viibimise aeg ja lapsel vanema õe või venna olemasolu. Kuna PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 11). Kohus võib mõista vanemalt lapse kasuks PKS § 101 lg-te 2– 7 järgi arvutatud miinimumelatisest väiksema elatise välja PKS § 102 lg-te 1 ja 2 järgi üksnes olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ning selleks on mõjuv põhjus. 4 2-24-13581 11.
20. Kostja ei ole toonud apellatsioonkaebuses esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus arvutas PKS § 101 alusel valesti miinimumelatise suuruse (võttis aluseks valed asjaolud) või jättis põhjendamatult PKS § 102 lg 2 alusel elatise suuruse vähendamata (jättis arvestamata kostja esitatud asjaolud, mis kinnitavad, et kostja varaline seisund ei võimalda mõjuval põhjusel miinimumelatist maksta). Kuigi kostja avaldas maakohtus ja apellatsioonkaebuses soovi lapsega tulevikus rohkem aega koos veeta, ei ole kostja väitnud, et hagi esitamise või kohtumenetluse ajal oleks laps viibinud tema juures rohkem kui 7 ööpäeva kuus. Sellest tulenevalt arvestas maakohus elatise suurust määrates PKS § 101 lg 6 järgi õigesti suhtluspäevade arvuks alla 7 ööpäeva, mis ei anna alust elatise suurust vähendada. Juhul, kui kohus peaks teises tsiviilasjas määrama kindlaks suhtluskorra, mille kohaselt viibib laps tulevikus kostjaga vähemalt 7 ööpäeva kuus, on apellandil TsMS § 459 järgi õigus taotleda kohtult siinses asjas tehtud kohtuotsuse muutmist. Arvestades seda, et laps vajab ülalpidamist iga päev, sh kohtumenetluse ajal, ei ole kohtul alust jätta lapsele elatist välja mõistmata või mõista välja väiksemat elatist üksnes seetõttu, et kostja soovib lapsega veeta koos rohkem aega ning tulevikus võib kohtulahendi alusel vanema ja lapse suhtlemispäevade arv muutuda. Samuti ei ole kohtul alust lükata sel põhjusel elatiseasja lahendamist edasi. Ringkonnakohus märgib, et vanemal ei ole ka õigust keelduda lapsele elatist maksmast, kui vanem ei saa lapsega kohtuda. 11.
21. Juhul, kui kostja on täitnud kohtumenetluse ajal (sh hagi esitamise kuul) ülalpidamiskohustust ning tasunud lapse ema pangakontole lapse kulude katteks elatist, ei ole lapse emal õigust nõuda kohtuotsuse täitmist tasutud ulatuses. Kostja ei pea tasuma elatist topelt. Kattuvas ulatuses elatisenõude sundtäitmiseks täiemenetluse alustamise korral saab kostja esitada kohtule täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel hagi sundtäitmise selles osas lubamatuks tunnistamiseks.
22. Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
23. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
24. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
25. Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, võib TsMS § 696 lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) 5