Obsah (8)

§ 111§ 115§ 103§ 127§ 128§ 637§ 641§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-23-4864 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2025, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Go

§ 111alusel.

3

1. Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 11617,02 eurot. 09.02.2024 dokumendis on hageja märkinud põhivõlgnevuse summaks 8 580,02 eurot. Kohus palus 26.01.2024 määruses hagejal konkreetselt välja tuua, kas seoses kostjapoolse nõude osalise tasumisega summas 3036,50 eurot võtab hageja nõude osaliselt tagasi või loobub osaliselt sellest (dtl 307-309). Hageja ei ole esialgsest nõudest loobunud ega seda ka tagasi võtnud. Seega tuleb kohtul nõude lahendamisel lähtuda hageja esialgses hagiavalduse märgitud summast.
2. Kohtule nähtub esitatud materjalidest, et kostja on hagejalt küsinud hinnapakkumisi metalldetailide värvimistööde kohta 18.07.2022 (dtl 162-166). Hageja on täpsustanud toodete parameetreid ja esitanud 19.07.2022 pakkumise jooksva meetri põhiselt kokku hinnaga 4,40 eurot, s.o haaveldamine 2 eurot ja värvimine 2,40 eurot (dtl 167-168). Sealjuures on poolte kirjavahetuse juures ära märgitud ka värvikihi nõutav keskkonnaklass C3H, mis kajastub ka rõdupiirete mõõtmise akti p-s 1 (dtl 31). Seega luges kohus tõendatuks, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping metalldetailide värvimiseks värvikihi klassiga C3H hinnaga kokku 4,40 eurot jooksva meetri kohta. Puudub vaidlus, et rõdupiirete kogupikkus moodustas rõdupiirete mõõtmise akti kohaselt 1587,50 m.
3. Kostjale esitatud arvetel sisaldub lisaks värvimisele ka täiendavalt tasu 2,40 eurot jooksva meetri pealt kruntvärvi eest. Kohus oli seisukohal, et hageja ei saanud ühepoolselt muuta tööde teostamiseks eelnevalt kokkulepitud hinda. Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid suuliselt kokku leppinud algsest hinnapakkumisest erinevas hinnas. Seega ei ole põhjendatud ka hageja väide selle kohta, et kostjal tuli arvestada sellega, et hageja esitatud hinnakalkulatsioonis kajastatud värvimise maksumusele lisandub täiendavalt tasu kruntvärvi eest. Kostja on palunud tööde maksumuse esitada lähtudes spetsiifilisest kvaliteediklassist. Järelikult pidi hageja hinnakalkulatsiooni esitamisel kajastama kõigi värvimiseks vajalike tööde maksumus, mitte üksnes osa tööde maksumusest ning kostja sai eeldada, et esitatud hinnakalkulatsioonis näidatud värvimise maksumus sisaldab kõiki kokkulepitud tulemuse saavutamiseks vajalikke värvimistöid, s.h tasu kruntvärvi eest. Seega ei ole põhjendatud arvetel märgitud eraldi tasu kruntvärvi eest.
4. Arvestades eeltooduga oli hageja õigustatud küsima kostjalt tasu 6985 eurot (4,40 x 1587,50), millele lisandub täiendavalt pakkimiskulu 100 eurot (5 x 20). Põhjendatud oleks seega hageja tasu summas 7085 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 8502 eurot. Kostja on menetluse ajal tasunud hagejale teostatud tööde eest 3036,50 eurot (dtl 299). Seega jääb hageja põhinõude suuruseks 5465,50 eurot (8502-3036,50).
5. Hageja on arvestanud hagiavalduses viivist määraga 0,5% päevas. Samas ei ole hageja tõendanud, et pooled oleksid arvel märgitud viivisemääras 0,5 % kokku leppinud. Üksnes arvel vastava määra märkimine ei tõenda kokkuleppe olemasolu. Seega oleks viivise nõude põhjendatuse korral hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist üksnes seadusjärgses määras. 4
6. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja keeldunud hagejale tasu maksmisest, kuna hageja poolt esitatud teostusdokumentatsioon oli puudulik ning lisaks selgus, et tehtud töö oli puudustega. 16.

§ 111

lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Käesoleval juhul kajastub üleandmis-vastuvõtmis aktis viide „piirded kätte saanud, täitedokumentatsioon puudulik“. Kuigi üleandmis-vastuvõtmisaktis ei ole täpsustatud, millised konkreetsed dokumendid on puudulikud, siis nähtub poolte edasisest kirjavahetusest, et kontrollaktid vajasid parandamist ning puudu olid teatud infolehed ning kontrollaktide juurde kuuluvad fotod (14.03.2023, 15.03.2023 ning 11.04.2023 e-kirjad, dtl 217-218). Hageja ei ole tõendanud, et ta vastavad dokumendid/fotod oleks kostjale edastanud. Seega oli kostja õigustatud keelduma töövõtjale tasu maksmisest kuni vajaliku dokumentatsiooni saamiseni. Käesoleval juhul oli vastav dokumentatsioon ka oluline, kuna korrektse dokumentatsioonita on raske hinnata tööde vastavust lepingule, s.o eelkõige vajaliku värvikihi paksuse osas. Kuna puuduvad tõendid, et hageja oleks kostjale esitanud vajalikud dokumendid, mis kinnitaksid nõuetele vastavust, siis oli kostja õigustatud laskma teha ise toodete kontrollmõõtmised koos vajaliku fotomaterjaliga ja vähemalt kuni selle ajani keelduma tasu maksmisest hagejale.

1. Lisaks on kostja tõendanud, et hageja üleantud töö ei vastanud lepingutingimustele. Kohus on eelnevalt lugenud tõendantuks, et tellitud värvimistöö pidi vastavalt poolte kokkuleppele vastama C3H keskkonnaklassile, mille tingimused on täpsustatud kostja poolt enne tööde teostamist edastatud projektides (dtl 214-216). Vastavatest projektidest nähtuvalt pidi C3H keskkonnaklassi saavutamiseks nõutav värvikihi paksus olema vähemalt 180 mikronit. Käesoleval juhul pidi hageja nimetatud nõudest teadlik olema, kuna on projektide joonistele ka ise viidanud enda esitatud kontrollaktides, s.h joonis AR7-01-07.v2 (dtl 77, 80), joonis AR-7-01-05 (dtl 81) ning joonis nr AR-8-03-47 (dtl 83) ning lisanud hagimaterjalide hulka samuti ühe projekti joonise (dtl 100). Kui tellija soovib tööde teostamist vastavalt oma eelnevalt tellitud projektile, joonisele või muule tehnilisele kirjeldusele, on vastavas dokumendis sisalduvad nõuded ühtlasi kokkulepitud omadusteks § 641 lg 2 p 1 tähenduses.
2. Vaatamata esitatud nõuetele on hageja värvimistööde teostamisel lähtunud eeldusest, et värvikihi paksus peab jääma vahemikku 120-160 mikronit (hageja esitatud kontrollaktid dtl 77-84), mis ei vasta aga projektis kajastatud nõuetele. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et värvikihi paksus ei vasta ka hageja kontrollaktidel kajastatud vahemikule. Kostja on kohtule esitanud tõendid, mille kohaselt värvikihi paksus on ulatuslikult alla 120 mikroni (dtl 220-242). Seega ei vastanud hageja tööd lepingutingimustele.
3. Kostja on menetluses palunud tasaarvestada enda kahju hüvitamise nõue summas 5465,50 eurot hageja nõudega. 5
4. Kostja võib võlaõigusseaduse (

) § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: hageja on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); hageja vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1), st rikkumine ei ole

§ 103

lg 1 järgi vabandatav; kostjale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga (

§ 127

lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena hagejale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

1. Värvikihi parandustööd on teostanud etapiviisiliselt OÜ AT Värv, kes on 14.07.2023 edastanud hinnapakkumise summas 4802,50 eurot (ilma käibemaksuta) torupiirete ülevärvimise eest (1561 meetrit) ja teostusdokumentatsiooni korrastamise eest, arve nr 724 summas 1306,25 eurot (käibemaksuta) 522,5 meetri eest ning arve nr 765 summas 821,05 eurot (käibemaksuta) 306,4 meetri eest (dtl 270-72). Kostja on märkinud, et kuigi viimast arvet ei ole veel väljastatud, siis ei erine lõplik parandustööde maht ja maksumus 14.07.2023 hinnapakkumisest.
2. Kohus asus seisukohale, et kuna hageja on rikkunud oma lepingulist kohustust ning üle andnud kostjale puudustega töö, siis oli kostja õigustatud tööde parandamiseks pöörduma teise äriühingu poole, mistõttu tuli kostjal kanda täiendavaid kulutusi. Seega esineb ka põhjuslik seos hageja rikkumise ja kostja kahju vahel. Kohus märkis, et kostja oli hagejale pakkunud võimalust toodetel esinevad puudused lokaalse ülevärvimise teel kõrvaldada (dtl 220), kuid hageja ei avaldanud selleks valmisolekut.
3. Hageja hakkas kostjalt töö eest tasumist nõudma enne, kui oli valmis tööd üle andnud. Pooltevaheliste erimeelsuste lahendamisega seonduvalt on kostja pöördunud Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid OÜ poole, millega seonduvalt tekkis kostjale õigusabikulud kokku summas 663 eurot (dtl 273-274). Vastavalt

§ 128lg-le 3 kuuluvad põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kahju koosseisu.

1. Eeltoodust tulenevalt on kostja nõue hageja vastu põhjendatud kokku 5465,50 euro ulatuses ning on tasaarvestatav hageja nõudega summas 5465,50 eurot. Seoses tasaarvestusega on hageja nõue lõppenud ning sellest tulenevalt ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista ei põhivõlgnevust ega ka viivist. Apellatsioonkaebus
2. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja välja mõista kostjalt põhivõlg 8580,52 eurot ja viivis 7831 eurot.
3. Hageja on täitnud kõik töölepingujärgsed kohustused. Hageja värvis kõik tooted C3H tehnoloogia järgi ja andis need kostjale üle. Sealhulgas andis hageja kostjale üle kõik vajalikud sertifikaadid. Kostja nõustus eelnevalt hageja nõutud tööde maksumusega. 6 Poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe, et jooksva meetri hind on 6,8 eurot (metalli haaveldus 2 eurot, kruntimine 2,4 eurot, värvimine 2,4 eurot). C3H tehnoloogia nõuab kruntvärvi kasutamist.
4. Kostja ei ole tõendanud puuduste olemasolu hageja töös. Kostja ei ole esitanud akti rõdupiiretel väidetavalt esinenud defektide kohta. Kostja kahjuhüvitise nõue on alusetu.
5. Kostjale esitati esimene arve juba 21.10.2022, kuid kostja ei tõstatanud kordagi küsimust arvel märgitud viivisemäära kohta. Seega on kostja viivisemääraga nõustunud.
6. Maakohus märkis, et lähtub esialgses hagiavalduses märgitud summast, kuna hageja ei ole esialgsest nõudest loobunud ega seda tagasi võtnud. Kuna kostja tasus võlgnevuse osaliselt (summas 3036,50 eurot), siis on üheselt selge, et hageja ei nõua 11 617,02 euro väljamõistmist, vaid 8580,02 euro väljamõistmist. Puudus vajadus esialgsest nõudest loobuda või see tagasi võtta. Vastus apellatsioonkaebusele
7. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata põhivõla 900 eurot väljamõistmise osas. Ringkonnakohus rahuldab selles osas hagi. Samuti tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse menetluskulude jaotuses osas ja teeb uue menetluskulude jaotuse. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2 ja p 21).
9. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et pooled leppisid kokku metalltoodete värvimises jooksva meetri maksumusega 4,40 eurot. Kostja palus 18.07.2022 e-kirjades värvimistöödele hinnapakkumist. Sealjuures viitas kostja värvimise keskkonnaklassile C3H. Kostja teatas 19.07.2022 e-kirjas jooksva meetri hinnaks 4,40 eurot (haaveldamine + värvimine) (dtl 162-168). Nendest tõenditest järelduvalt saavutasid pooled kokkuleppe värvimistööde tegemiseks vastavalt keskkonnaklassile C3H jooksva meetri hinnaga 4,40 eurot. Hageja väide, et pooled leppisid kokku jookva meetri maksumuses 6,80 eurot (sisaldab täiendavat tasu kruntvärvi eest 2,40 eurot jooksva meetri kohta), on tõendamata. Sellise kokkuleppe kinnitamiseks ei ole hageja tõendeid esitanud. Kuna kostja küsis hinnapakkumist värvimistöödele, mis vastaksid keskkonnaklassile C3H, ning hageja pakkus töö hinnaks 4,40 eurot jooksva meetri kohta, siis asus maakohus põhjendatult seisukohale, et see hind pidi sisaldama kõiki töid, mis on tulemuse (sh keskkonnaklassi C3H) saavutamiseks vajalik. Vaidlus puudub, et rõdupiirete maht oli 1587,50 m. Seega oli kokkulepitud tööde maksumuseks 8502 eurot (4,40x1587,50 + 100 eurot pakkimiskulu, millele lisandub käibemaks). 7
10. Kostja tasus hagejale 20.12.2023.a 3036,50 eurot (dtl 299). Seega on kostjal tasumata 5465,50 eurot.
11. Hageja andis kostjale töö üle 28.02.2023 üleandmis-vastuvõtmisaktiga. Aktil on kostja märge, et täitedokumentatsioon on puudulik (dtl 87).

§ 637

lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kuna kostja on töö vastu võtnud, siis on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Samas ei võta töö vastuvõtmine kostjalt õigust tugineda puudustele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. 35. Kostja on tuginenud asjaolule, et värvikihi paksus ei vastanud nõuetele ja üleantud dokumentatsioon oli puudulik, ning on kasutanud õiguskaitsevahenditena kohustuse täitmisest keeldumist (

§ 111

lg 1) ja kahju hüvitamist (

§ 115lg 1).

36.

§ 641

lg 2 p 1 järgi ei vasta töö lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Ebaõige on hageja seisukoht, et kostja ei ole tõendanud, et värvikihi paksus oli kokkulepitust õhem. Värvikihi paksus pidi projektdokumentatsiooni kohaselt olema vähemalt 180 mikronit (dtl 100). Hageja esitatud kontrollaktidest nähtub, et hageja on värvimistööde teostamisel lähtunud sellest, et värvikihi paksus on alla 180 mikroni (dtl 77-84). Asjaolu, et värvikihi paksus on oluliselt alla 180 mikroni, on tõendatud kostja esitatud kontrollmõõtmistega (dtl 223-240). Seega ei vastanud hageja üleantud töö värvikihi paksuse osas lepingutingimustele. Kostja on esitanud OÜ AT Värv 14.07.2023 hinnapakkumise torupiirete ülevärvimiseks summas 3902,50 eurot (käibemaksuta) (dtl 270). Hageja ei ole esitanud tõendeid, et OÜ AT Värv hinnapakkumine ei vastaks selliste puuduste kõrvaldamiseks vajalikele mõistlikele kuludele. Ülaltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et selles osas on kostja kahju hüvitise nõue

§ 115lg 1 alusel põhjendatud.

37. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga aga selles, et põhjendatud on kostja kahjunõue, mis seondub dokumentatsiooniga.

§ 641

lg 1 teine lause sätestab, et lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Kostja on selgitanud, et hageja jättis esitamata värvikihi mõõtmisaktide juurde kuuluva fotomaterjali, samuti jättis esitamata värvisertifikaadid. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole selgitanud, millest tuleb hageja kohustus esitada kostjale fotod. Kostja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku selles, et hageja esitab kostjale fotod värvikihi paksuse kohta. Mis puudutab värvisertifikaate, siis hageja on lisanud hagiavaldusele erinevaid sertfifikaate värvi kohta (dtl 33-44). Kostja seisukohtadest ei selgu, millised konkreetsed sertifikaadid oleks hageja pidanud veel esitama. Eeltoodust tulenevalt ei saa lugeda tõendatuks kostja väidet, et värvisertifikaadid on esitamata. 8 OÜ AT Värv 14.07.2023 hinnapakkumise kohaselt maksab teostusdokumentatsiooni korrastamine 900 eurot (käibemaksuta) (dtl 270). Kuna tõendamata on, et hagejal oli kohustus esitada fotod värvikihi paksuse kohta, samuti on tõendamata värvisertifikaatide esitamata jätmine, siis ei saa lugeda tõendatuks ka dokumentatsiooni korrastamisega seonduvat kostja kahjunõuet summas 900 eurot. 38. Kostja leiab, et temale on tekitatud kohtueelsete õigusabikulude kandmise vajaduse tõttu kahju summas 663 eurot. Kostja märkis, et hageja hakkas kostjalt töö eest tasumist nõudma enne kui oli töö üle andnud, millest tekkinud erimeelsustega seoses oli kostja sunnitud pöörduma advokaadibüroo poole õigusabi saamiseks. Selle tõendamiseks on kostja esitanud Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid OÜ 31.01.2023 ja 28.02.2023 arved kogusummas 663 eurot (käibemaksuta) (dtl 273-275). Ringkonnakohus märgib, et vaidlust ei ole, et hageja nõudis kostjalt arvete tasumist enne kui oli töö üle andnud.

§ 637lg 4 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks kui töö on vastuvõetud.

Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe, et kostja tasub töö eest enne töö vastuvõtmist. Kuna hageja nõudis tasumist enne töö üleandmist ja algselt keeldus töö üleandmisest enne selle eest tasumist, siis rikkus hageja lepingut. Eeltoodust tulenevalt saab kostja poolt õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole pöördumist pidada põhjendatuks ning õigusabikulusid hageja poolt kostjale tekitatud kahjuks. Põhjendatuks saab pidada ka arvetelt nähtuvat õigusabimahtu (kokku 5,1 tundi) ja tunnitasu määra (130 eurot käibemaksuta). Seega on kostjal õigus

§ 115

lg 1 alusel õigus nõuda õigusabikuludega seotud kahju hüvitamist summas 663 eurot.

1. Ülaltoodule tuginedes on kostja 15.12.2023 tehtud tasaarvestus põhjendatud 4565,50 euro ulatuses (3902,5+663). Arvestades, et töö maksumus oli 8502 eurot, kostja tasaarvestus on põhjendatud 4565,50 euro ulatuses ning kostja on 20.12.2023.a tasunud 3036,50 eurot, siis on hageja põhinõue tõendatud 900 euro ulatuses.
2. Hageja on nõudnud arvete maksmisega viivitamise eest viivist perioodi 05.11.202229.03.2023 eest summas 7831 eurot. Õige on maakohtu seisukoht, et arvetel märgitud viivisemäära 0,5 % päevas ei saa lugeda kokkuleppeks viivise määra osas. Seega oleks hagejal võimalik viivist nõuda seaduses, s.o

§ 113lg 1 teises lauses, sätestatud määras.

Arvestades, et hageja andis töö üle 28.02.2023, siis saaks hageja nõuda viivist perioodi 01.03.2023-29.03.2023 (arvestades hageja nõuet) eest. 41. Maakohus leidis, et kostjal oli

§ 111

lg 1 alusel õigus kohustuse täitmisest keelduda kuni kontrollmõõtmiste tegemiseni, kuna hageja ei esitanud kostjale nõuetekohast dokumentatsiooni.

§ 111

lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Ringkonnakohus asus eelnevalt seisukohale, et kostja väited dokumentatsiooni esitamata jätmise kohta on tõendamata. Samas nõudis kostja hagejalt ka värvikihi puuduse kõrvaldamist (ülevärvimist objektil) ja palus hagejat

1. aprilliks 2023 teavitada, kas ta teeb seda (dtl 9 220). Tõendatud ei ole, et kostja oleks hagejalt hiljem kohustuse täitmist (ülevärvimist) nõudnud. Sellest tulenevalt leiab kolleegium, et kostja sai oma kohustuse täitmisest (raha tasumisest) keelduda kuni
2. aprillini 2023, s.o kuniks kostja nõudis hagejalt tema kohustuse (värvikihi suurendamise) täitmist. Arvestades, et hageja nõudis viivist kuni
3. märtsini 2023.a, siis ei olnud kostja sellel perioodil tasumisega viivituses, mistõttu tuleb hageja viivisenõue jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
4. Arvestades hagi rahuldamise ulatust tuleb menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 95% ulatuses hageja kanda ning 5% ulatuses kostja kanda. Kuigi kostja tasus hagejale maakohtu menetluse kestel 3036,50 eurot, ei ole alust seda menetluskulude jaotuse määramisel arvesse võtta, kuna hageja ei loobunud selles osas maakohtus hagist ega võtnud seda ka tagasi. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) 10