← Eesti

2-25-2399/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets Määruse kuupäev 27.06.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-2399 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi K.R-i ja V.H vastu abieluvaralepingust tuleneva kokkuleppe ühisvara jagamise kohta kehtetuks tunnistamiseks ja ühisvara jagamiseks. Menetluse lõpetamine Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 31.03.2025 määrus Kaebuse esitaja ja liik V.H määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastustaja) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepingulised esindajad Ahto Järvela ja Sigrid Rahkema Kostja K.R (isikukood XXX) Kostja II (määruskaebuse esitaja) V.H (isikukood XXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses I. RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON I.

  1. Jätta rahuldamata kostja V.H dokumentaalsete tõendite vastuvõtmise ja kogumise taotlused. I.
  2. Tühistada Harju Maakohtu 31.03.2025 määrus osas, milles hageja menetluskulud jäid solidaarselt ka kostja V.H kanda ning mõisteti temalt koos viivisega välja. Teha tühistatud osas uus määrus, mille järgi nimetatud kostja ei vastuta hageja menetluskulude hüvitamise eest. Täpsustada maakohtu menetluskulude jaotust lisaks nii, et kumbki kostja kannab ise oma menetluskulud. Ülejäänud osas jätta sama määrus muutmata. I.
  3. Määruskaebus rahuldada. I.
  4. Määruskaebuse menetlemise kulu jätta iga poole enda kanda ja rahaliselt kindlaks määramata. II. KOHTUMÄÄRUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS II.
  5. Võta vastu hagist loobumine ja lõpetada tsiviilasja menetlus. II.
  6. Tühistada Harju Maakohtu 13.02.2025 määruse punkti 2 alusel kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus määras kanda hagi tagamiseks kinnistusraamatu registriossa XXXXXXXX kantud V.H kinnisasjale (asukoht XXX.) eelmärge ja märkus Aktiva Finance Group OÜ kasuks järgnevalt: a. Eelmärge tsiviilasjas nr 2-25-2399 esitatud nõude 18.10.2023 sõlmitud ühisvara jagamise kokkuleppe tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise ning kinnistu omandi üleandmise tagamiseks Aktiva Finance Group OÜ kasuks. b. Märkus tsiviilasjas nr 2-25-2399 on Aktiva Finance Group OÜ esitanud abikaasade K.R (isikukood XXX) ja V.H (isikukood XXX) vastu hagi 18.10.2023 sõlmitud ühisvara jagamise kokkuleppe tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ning kinnistu registriosa nr XXXXXXXX omandi üleandmiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalike nõusolekute andmiseks kohustamiseks. II.
  7. Kohtumääruse jõustumisest. punkt II.2 kuulub täitmisele alates kohtumääruse II.
  8. Saata kohtumäärus hagi tagamise abinõu tühistamise osas täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale pärast kohtumääruse jõustumist. II.
  9. Jätta hageja menetluskulud maakohtus kostja K.R-i kanda ja kostjate menetluskulud maakohtus kummagi kostja enda kanda. II.
  10. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks. II.
  11. Välja mõista kostjalt K.R-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks vajalikud ja põhjendatud menetluskulud summas 1434 €, millest õigusabikulud on 1014 € (käibemaksuta), ½ hagilt tasutud riigilõivust, s.o 350 € ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 70 €. II.
  12. Hüvitatavad menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga
  13. II.
  14. Mõista kostjalt K.R-ilt välja viivis hageja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude väljamõistmise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. II.10.Tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 350 €, mis kanda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE
  15. II.11.Määruskaebuse menetlemise kulud jätta iga poole enda kanda ja rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale (v.a resolutsiooni p I.1) võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse avalikult teatavaks tegemisest. Määruskaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2

(4)MENETLUSE KÄIK
  1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 12.02.2025 Harju Maakohtule hagi K.R-i (kostja I) ja V.H (kostja II) vastu abieluvaralepingust tuleneva kokkuleppe ühisvara jagamise kohta kehtetuks tunnistamiseks ja ühisvara jagamiseks. Hageja väitel on tal tsiviilasja nr 2-23113047 jõustunud kohtulahendist tulenev rahaline nõue kostja I vastu, mida ei ole õnnestunud täitemenetluses täita. Hagi esitamise ajal oli võlast tasumata 1377,62 € ja täitekulude jääk oli 371,87 €, millele lisandus täitedokumendist tulenev viivis. Kostjad on abikaasad ja sõlmisid 18.10.2023 ühisvara jagamise lepingu, mille järgi neile ühiselt kuulunud korteriomand hakkas kuuluma kostjale II. Kuivõrd kostjal I ei ole enam vara, mille arvel hageja ees kohustusi täita, taotleb hageja abieluvaralepingu tagasivõitmist.
  2. Hagiga koos esitas hageja avalduse hagi tagamiseks. Maakohus rahuldas taotluse 13.02.2025 määrusega.
  3. Hageja esitas 26.02.2025 hagist loobumise avalduse, sest hagi aluseks olev nõue kostja I vastu täideti 21.02.
  4. Kostjad täitsid rahalise kohustuse hageja ees alles pärast hagi esitamist. Vaidlust ei ole, et varasem täitemenetluses kostja I vara arvelt ebaõnnestus. Mõlemad kostjad on ilmselgelt oma tegevusega andnud põhjuse hagi esitamiseks, sest sõlmisid teadlikult abieluvaralepingu ühisvara välja viimiseks kostja I nimelt.
  5. Kostja II ei olnud menetluse lõpetamisele vastu, aga ei nõustunud hüvitama hageja menetluskulusid. Kostja II tugines mh väitele, et rahalise nõude kostja I vastu saanuks täita muul viisil, sest kostjal I on Euroopa Liidu liikmesriigis piisav sissetulek. Kostja II ei olnud hageja nõudest teadlik. MAAKOHTU MÄÄRUS
  6. Maakohus tegi 31.03.2025 määruse (vaidlustatud määrus), millega võttis vastu hagist loobumise, tühistas hagi tagamise, lõpetas tsiviilasja menetluse ning jaotas ja määras rahaliselt kindlaks menetluskulud. 5.
  7. Maakohus hindas TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 kohaldamise võimalusi ning leidis nende põhjal, et põhjendatud on jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kulude muul viisil jaotamist ei õigusta asjaolu, et kostja II ei teadnud kostja I kohustusest või et hageja saanuks kasutada muid õiguskaitsevahendeid. Hagejal on õigus valida, milliseid õiguskaitsevahendeid ta kasutab. Kostjad ei väitnud ega tõendanud, et hageja ees olev kohustus oleks täidetud enne kohtusse pöördumist ja/või hageja oleks kohtusse pöördunud perspektiivitu nõudega. Kostja I võõrandas abikaasale vara, mille arvel saanuks täita hageja rahalist nõuet. Seetõttu oli hageja õigustatud kohtusse pöörduma mõlema kostja vastu. Hagist loobumise korral ei lahenda kohus hageja nõuet sisuliselt, mistõttu pole vaja analüüsida kostja II sisulisi vastuväiteid. 5.
  8. Hageja esindaja vajalikud ja põhjendatud toimingud olid hagi koostamine (4 t), suhtlus kostjate ja kohtutäituriga (1 t) ning hagist loobumise avalduse ja kulunimekirja koostamine (1 t) – kokku 6 t. Hageja esindaja tunnitasu 169 € on kohane ja vastab turuolukorrale. Seega on hüvitatav õigusabikulu 1014 € (= 6 × 169). Lisaks tuleb hagejale hüvitada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust (350 €) ja hagi tagamise avaldustelt tasutud lõiv (70 €) – kokku 1434 €. Hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 (määruses ekslikult lg 2) alusel tuli kostjatel maksta hagejale hüvitatavatelt kuludelt viivist. POOLTE SEISUKOHAD
  9. Kostja II esitas 17.04.2025 määruskaebuse, millega vaidlustab hageja menetluskulude tema kanda jätmise ja temalt väljamõistmise. Kostja II tugineb sisuliselt samadele argumentidele nagu maakohtu menetluses.
  10. Hageja vaidles kaebusele vastu. 3
(4)RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osas, milles hageja menetluskulud jäid ka kostja II kanda ja mõisteti temalt koos viivisega välja, ning vabastab kostja II hagejale kulude hüvitamise kohustusest (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ühtlasi tuleb vaidlustatud määrust täpsustada kostjate menetluskulude jaotuse osas. Määruskaebus rahuldatakse ja sellega seotud kulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda.
  2. Maakohus leidis asjakohaselt, et kulude tuleb jaotada TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 järgi ning selleks on asjakohane hinnata, kas täidetud on lg 5 tingimus nõude rahuldamise kohta pärast hagi esitamist. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu järeldusega, et see tingimus on kostja II osas käesoleval juhul täidetud. See toob kaasa vaidlustatud määruse osalise muutmise. 9.
  3. Hageja nõudis kostjalt II ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmist ja ühisvara jagamist. Neid tulemusi hageja ei saavutanud. Seega ei ole kostja II suhtes täidetud TsMS § 168 lg 5 tingimus ja hageja menetluskulusid ei saa viidatud sätte alusel panna tema kanda. Siinjuures pole oluline, kes täitis hagejale kostja I rahalise kohustuse. 9.
  4. Õige on kostja II vastuse ja määruskaebuse väide, et abieluvaralepingu tagasivõitmine ja ühisvara jagamine ei tarvitsenud käesoleval juhul olla proportsionaalne olukorras, kus kostjal I on Euroopa Liidu riigis piisav sissetulek hageja rahalise nõude rahuldamiseks. Ilma neid väiteid sisuliselt kontrollimata ei oleks kostja II suhtes hagi esitamine põhjendatud. Hageja ei toonud esile, et ta oleks püüdnud tema kasuks tehtud kohtulahendit täita kostja I elukohariigis. Ka sel põhjusel pole hageja menetluskulude kostja II kanda jätmine põhjendatud. 9.
  5. Eeltoodud kaalutlustel kohaldub hageja ja kostja II vahelises suhtes vähemalt hageja menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lg 4 ja nimetatud kulusid ei saa panna kostja II kanda ega temalt välja mõista. See ei takista kostja I vastutust hageja kulude eest. Toimikust nähtuvalt sai kostja I vaidlustatud määruse kätte 04.04.2025 ega ole seda tähtaegselt vaidlustanud. 9.
  6. Kostja II kaebuse menetlusõiguslikel põhjendustel rahuldamise tõttu pole vaja uurida kaebusele lisatud tõendeid ega koguda täiendavaid tõendeid, st kostja II vastavad taotlused jäävad TsMS § 238 lg 1 ls 1 alusel rahuldamata. Ühtlasi pole vajadust hinnata hageja menetluskulude suurust.
  7. Maakohus ei eristanud kulude jaotamisel poolte kulusid, vaid jättis need kõik solidaarselt kostjate kanda. Kostja II kaebusest on aru saada, et ta soovib vabaneda kõigi muude peale tema enda maakohtu kulude kandmisest. Kaashageja või -kostja ei kanna menetluses teise kaashageja või -kostja esitatud avaldusest, taotlusest, väitest, tõendist, kaebusest või vaidlustamisest tulenevaid täiendavaid menetluskulusid (TsMS § 165 lg 2 ls 1). Seetõttu on koostoimes eelmise punkti põhjendustega õiglane, et kummagi kostja menetluskulud maakohtus jäävad nende endi kanda.
  8. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad eelviidatud sätete ja TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, mistõttu pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. Kaebuse rahuldamine on tingitud maakohtu eksimusest menetlusnormi kohaldamisel, mistõttu ei ole alust panna kaebemenetluse kulusid hageja kanda. Kostja II saab pärast määruse jõustumist taotleda TsMS § 150 p 5 alusel kaebuselt makstud riigilõivu tagastamist.
  9. Juhindudes TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
  10. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.