KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 03.10.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2692 Haldusasi CoDe-Invest OÜ kaebus Saku valla 26.08.2024 e-kirjale;

) § 120 lg 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 12. Kohus leiab, et kaebajal puudub käesolevas haldusasjas kaebeõigus.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebeõigus eeldab kaebuse esitamist üksnes isiku subjektiivsete õiguste kaitse eesmärgil ning kaebeõiguse puhul tuleb eeskätt kontrollida seda, kas isikul on riivena väljenduv puutumus vaidlustatud haldusaktiga, mis haldusakti õigusvastasuse korral tähendaks isiku õiguste rikkumist. Teiseks peab tegemist olema isikule kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riivega, mitte kõigest mõningase puutumusega faktilisel või huvi tasandil.

1. Kohtule nähtuvalt on kaebaja esitanud riigihankega nr 277155 seonduvalt kohtule hulgaliselt erinevaid kaebuseid. Kohtud on kaebaja kaebused tagastanud põhjusel, et kaebajal puudub seoses nimetatud hankega kaebeõigus. Sealjuures on kohtud kaebajale korduvalt selgitanud, et kaebajal ei saa olla kaebeõigust eeskätt põhjusel, et kaebaja ei ole selles riigihankemenetluses pakkumust esitanud ning et kaebajat ei saa hankemenetluses lugeda pakkumuse esitanud isikuks, millest tulenevalt ei saa kaebaja õigusi rikkuda ka hankelepingu sõlmimine ega selle muutmine (nt Tallinna Halduskohtu 19.07.2024 määrus nr 3-24-1589, p-d 14-16; Tallinna Ringkonnakohtu 09.09.2024 määrus nr 3-24-1589, p 5; Tallinna Halduskohtu 30.07.2024 määrus nr 3-24-2145 (jõustunud 27.08.2024), p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 13.08.2024 määrus nr 3-24-2145, p 12; Tallinna Halduskohtu 10.09.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-2489, p 14-15; Tallinna Halduskohtu 24.09.2024 määrus nr 3-24-2493, p 7.2). Kaebaja esitatud kaebus on ka praeguses asjas kattuv tema varasemalt esitatud kaebustega ning käesoleval juhul ei esine haldusasjas selliseid uusi asjaolusid, mis tingiksid kohtute seniste seisukohtade ümbervaatamist. Kohus jääb ka siinses haldusasjas kohtute varasemate seisukohtade juurde ning kohus leiab, et hankelepingu sõlmimine ega selle muutmine ei tekita kaebajale kaebeõigust olukorrast, kus on tuvastatud asjaolu, et kaebaja ei ole hankes pakkumust esitanud.
2. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja eesmärgiks arvukate kaebuste esitamise kaudu mitte soov sõlmida hankijaga hankeleping või hankelepingut ise täita, vaid kaebaja põhimõtteliseks eesmärgiks on takistada Talve tee L1 kinnistule mänguväljaku rajamist vastavalt selleks 3

§ 268lg-s 1 nimetatud isikute hulka.

15. Seoses VAKO 16.09.2024 otsuse tühistamise nõudega märgib kohus, et VAKO jättis kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata RHS § 192 lg 3 p 3 alusel, mille kohaselt võib jätta vaidlustuse läbi vaatamata põhjusel, et samas asjas on tehtud otsus vaidlustuskomisjonis või kohtus. VAKO 16.09.2024 otsuse põhjenduste kohaselt on VAKO 09.09.2024 otsusega vaidlustusasjas nr 176-24/277155 jäetud kaebaja vaidlustus läbi vaatamata § 192 lg 3 p-i 7 alusel kaebaja vaidlustusõiguse puudumise tõttu. VAKO on kaebajale 16.09.2024 otsuses selgitanud, et tegemist on samasisulise vaidlustusega ning asjaolud, mis takistasid 07.09.2024 vaidlustuse läbivaatamist, ei ole muutunud. VAKO on lisanud, et hankelepingu muutmise (RHS § 123) vaidlustamise võimalust vaidlustuskomisjonis RHS ette ei näe ning selles osas on tegemist RHS § 192 lg 3 p-is 7 sätestatud vaidlustuse läbi vaatamata jätmise alusega. Kohus võtab VAKO 16.09.2024 otsuse nr 181-24/277155 käesoleva haldusasja materjalide juurde

§ 62lg 2 alusel.

Kohtu hinnangul ei saa VAKO otsus iseseisvalt kaebaja õigusi kahjustada, kuivõrd käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades saaks VAKO otsus kahjustada üksnes kaebaja õigust pöörduda kohtusse. Sellist õigust kaebajal aga ei ole, mistõttu tuleb ka VAKO 16.09.2024 otsuse tühistamisnõude osas tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

16. Kaebaja on esitanud kaebuse Saku valla kohustamiseks vastata kaebaja selgitustaotlusele. Kohus leiab, et kaebus selgitustaotlusele vastamise kohustamisnõudes tuleb tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Ehkki kaebaja on kaebuses märkinud, et ta on esitanud vallale selgitustaotluse, millele vald ei ole kaebuse esitamise hetkeni vastanud, ei ole kaebuses märgitud selgitustaotluse tegemise kuupäeva. Samas nähtub kohtule Saku valla poolt esitatud vastusest, et kaebaja on teinud selgitustaotluse 02.09.2024. Kohus selgitab, et kohustamiskaebuse lubatavuse eelduseks on see, et nõutav toiming ei tohi olla juba tehtud. Praegusel juhul on vald kaebaja 02.09.2024 selgitustaotlusele vastanud 01.10.2024 (dtl 29). Seega on vastustaja kaebaja soovitud toimingu sooritanud ja vastamiskohustuse täitnud. Kohus märgib, et kohtulik kontroll selgitustaotlusele vastamisel ei ulatu vastuse sisulise õigsuse või põhjendatuse kontrollimiseni, sest haldusorganil on kaalutlusruum, millisel viisil isiku avaldusele vastata, mistõttu puudub kaebajal õigus esitada konkreetseid nõudmisi vastuse sisu osas (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2017 määrus nr 3-17-861, p 11; Tartu Ringkonnakohtu 07.05.2019 määrus nr 3-19-624, p 6; Tallinna Ringkonnakohtu 05.02.2024 määrus nr 3-23-1996, p 16). Seega selgitustaotlusele vastamise kohustamisnõudes puudub kaebajal kaebeõigus ning kaebus tuleb tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

17. Kaebaja vaidlustab Saku valla 26.08.2024 e-kirja. Kohtule nähtub kaebajaga seotud haldusasjas nr 3-24-2274, et kaebaja on 25.08.2024 esitanud kirja, millele on vald vastanud 26.08.2024 e-kirjaga. Kohus võtab Saku valla 26.08.2024 e-kirja haldusasja nr 3-24-2274 materjalide juurest käesoleva haldusasja toimikusse

§ 62lg 2 alusel.

Kohus leiab, et kaebaja 25.08.2024 kirjaga on tegemist on märgukirjaga märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 1 p 1 mõistes. Kohtule nähtub, et valla 26.08.2024 vastus ei tekitanud kaebajale õigus ega kohustusi, mistõttu on tegemist toiminguga, mida on võimalik vaidlustada tuvastamiskaebusega. Tuvastamiskaebuse esitamine on võimalik aga juhul, kui see on vajalik isiku õiguste kaitseks, kuid kohtule ei ole äratuntavad kaebaja võimalikud rehabiliteerivad või preventiivsed eesmärgid. Samuti puudub kaebajal kaebeõigus esitada konkreetseid nõudmisi vastuse sisu osas 4

§ 121lg 2 p 1 alusel.

18. Kaebaja on soovinud vaidlustada ka Saku Vallavalitsuse 27.08.2024 korraldust nr 557, millega vastustaja moodustas alalise hankekomisjoni ja määras selle koosseisu ning tunnistas kehtetuks Saku Vallavalitsuse 10.10.2019 korralduse nr 520, millega oli hankekomisjoni koosseis varasemalt määratud. Kohus võtab Saku Vallavalitsuse 27.08.2024 korraldus nr 557 käesoleva haldusasja toimikusse. Kohtule ei ole äratuntav ning kaebaja ei ole ka kaebuses ega kaebuste täpsustustes selgitanud, kuidas saaks hankekomisjoni moodustamise korraldus rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Seega tuleks kaebus nimetatud nõude osas samuti

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada.

19. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse tervikuna

§ 121lg 2 p 1 alusel.

20. Samuti leiab kohus, et lisaks kaebeõiguse puudumisele, tuleks kaebus tagastada

§ 121lg 2 p 22 alusel.

Kohtu hinnangul on kaebaja oma õigust kohtusse pöörduda olulisel määral kuritarvitanud. Kaebaja õiguste riivet ei ole kohtud varasemates haldusasjades tuvastanud ja kohtud on kaebeõiguse puudumist kaebajale korduvalt selgitanud (nt haldusasjades nr 3-241589; nr 3-24-2145, nr 3-24-2489; nr 3-24-2493 jm). Vaatamata sellele jätkab kaebaja korduvalt kohtule uute samasisuliste kaebuste esitamist, mille sisu on valdavalt kattuv ja identne ning suunatud eeskätt Talve tee L1 kinnistule mänguväljaku rajamise takistamisele. Kohus leiab, et sellist kaebaja käitumist tuleb pidada pahatahtlikuks kaebeõiguse kuritarvitamiseks, kuivõrd kaebaja pidevate sarnaste kaebuste esitamine koos esialgse õiguskaitse taotlustega koormab ebamõistlikult kohtusüsteemi. Kohus peab pidevalt selliste taotluste ja kaebuste lahendamiseks pidevalt analüüsima selliste avalduse sisu ning kujundama nende osas pidevalt seisukohti. Tegemist on kohtu hinnangul õigusemõistmise ressursside ebamõistliku kasutamisega teiste kohtuasjade arvelt. 21. Kaebuse tagastamise tõttu ei analüüsi kohus täiendavalt kaebuse taotluseid võimaliku põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise, haldusasjas nr 3-24-2145 kohtulahendite ümbervaatamise ega ka kohtumenetlusse kolmanda isiku kaasamise osas. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 22. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse kohaldamist, paludes peatada riigihanke alusdokumentide kehtivus ja hankemenetlus kuni kohtumenetluses tehtava lahendi jõustumiseni (26.09.2024 esitaud menetlusdokumendis). Samuti on kaebaja palunud hankemenetluse jätkamise keelamist ning hankelepingu kehtivuse peatamist (29.09.2024 esitatud menetlusdokument). 23.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kuivõrd kohus leidis käesolevas määruses, et kaebajal puudub kaebeõigus hankelepingu ja selle muutmise vaidlustamiseks ning ka kohustamisnõude esitamiseks, siis puudub oht tema subjektiivsete õiguste kahjustumises. See tähendab, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Samuti on esialgse õiguskaitse kohaldamine välistatud, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Ilmselgelt perspektiivituks tuleb muuhulgas pidada kaebust, mis kuulub tagastamisele. 24. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 5