KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 13.05.2025, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-9097 Tsiviilasi M.-L. M. hagi D. K. vastu

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded

1. 10.06.2024, korrigeeritult 16.07.2024, esitatud hagi kohaselt sõlmisid pooled 04.12.2023 (lepingus 03.12.2022) laenulepingu nr xxxx (dtl 9). Lepinguga kohustus hageja andma kostjale laenu summas 52,67 eurot. Laen tuli tagastada hiljemalt 07.12.
2. Pooled leppisid kokku ka laenu intressis (25 eurot) ning viivistes (0,2% päevas). Samuti lepiti kokku leppetrahvis – 50 eurot iga rikkumise kohta (maksetähtpäev 10 tööpäeva alates nõude esitamisest) (lepingu p 9.1) ning sissenõudmiskulude hüvitamise kohustuses (lepingu p 8.1). Hageja kandis kostjale laenu põhiosa vastavalt lepingus sätestatule üle (dtl 44). 08.12.2023 teavitas hageja kostjat tekkinud võlgnevusest ning hoiatas, et ütleb võlgnevuse likvideerimata jätmisel laenulepingu üles, edastades kostjale sellekohase võlateatise (dtl 16). Hageja pöördus 05.01.2024 kostja poole nõudekirjaga ja lepingu ülesütlemise teatega (dtl 19). Dokument edastati kostja lepingus märgitud e-posti aadressile, kuid kostja ei vastanud mitte midagi. 1.
3. VÕS § 396 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt laenusumma 52,67 eurot tagastamist. 1.
4. Kostja jättis lisaks põhisummale tagastamata ka intressimakse 25 eurot. Intressimäära osas sõlmitud pooltevahelised kokkulepped ei allu kohtulikule kontrollile, eelkõige ei saa kohus kontrollida, kas poolte vahel kokkulepitud intressimäär on oma suuruse poolest õiglane ja põhjendatud. Pooled leppisid kokku, et laenu põhiosa tagastamise kuupäeval tuli maksta ka intressi. Kostja seda ei teinud. 1.
5. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 158 lg 1 ja lepingu p 9.1 alusel leppetrahvi summas 100 eurot hüvitamist. Kostja on rikkunud vähemalt kahte lepingulist kohustust – laenu tagastamise ja intressi maksmise kohustust. Eeltoodust tulenevalt nõuab hagejalt kostjalt leppetrahvi tasumist. Leppetrahvihoiatus oli tehtud 05.01.2024 nõudekirjas. 1.
6. Hageja ei oma õigusalaseid teadmisi ning ta oli sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma advokaadi poole. Kokku kulus hagejal õigustoimingute tegemiseks 8 tundi ja 20 minutit. Hagejale osutud õigusteenus hõlmas mh nõupidamist ja kirjavahetusi hagejaga ning nõudekirja koostamist (dtl 27, 45-54). Hageja lepingulise esindaja tunnihind on 180 eurot (käibemaksuta), ajakulu arvestades on VÕS § 128 lg 3, § 115 lg 1 alusel esitatud nõudesumma 1821 eurot (koos käibemaksuga), sellest
7. a kulus kohtueelsele õigusabile 540 eurot (2,5 h x 180 x 1,2) ja
8. a kulus kohtueelsele õigusabile 1281 eurot (5,83

§ 177lg 4).

Kostja vastuväited

1. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud tööandja vahendusel 18.02.
2. Kostjat on kohustatud hagile vastama 30 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid
3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses osaliselt VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 punktide 1 ja 3, § 108 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel. VÕS § 128 lg 3 alusel esitatud kahjunõuet kohus piirab VÕS § 140 lg 1 alusel.
4. Hagimaterjalide kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust, et 04.12.2023 (lepingus 03.12.2022) laenulepingust nr 3 (dtl 9) tulenevaid kohustusi ei ole kostja põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ning ei ole reageerinud ka 08.12.2023 lepingu ülesütlemise hoiatusele ja 05.01.2024 ülesütlemisele.
5. Kohus nõustub nõude rahuldamisega osaliselt, st põhinõude (52,67 eurot), viiviste, leppetrahvi (100 eurot) ja intressi (25 eurot) osas, millede osas arvestus ja nõude kujunemine on selge, va viivise osas, mille suuruseks hagi põhjendustes märgib hageja 9,77 eurot ning resolutsioonis 9,80 eurot. Nõuet tõendavad asjakohased hagile lisatud dokumentaalsed tõendid, mida kohus ei pea vajalikuks eraldi analüüsida, kuna vaidlust õigussuhte olemasolu ja selle tõendatuse osas kostja poolt vastuväitena esitatud ei ole.
6. Kohus ei rahulda kahjuna esitatud õigusabikulude nõuet summas 1821 eurot ja sellelt viivise väljamõistmise nõuet. Hageja on tuginenud sellele, et kohtueelne õigusabi on olnud vältimatult vajalik. 6.
7. Kohtu hinnangul on pooled suutnud sõlmida mitmelehelise laenulepingu, mille algtekst eeldatavalt on saadud internetist. Sellele, et tegemist ei ole poolte vahel nn nullist alustatult koostatud tekstiga, vaid et on osatud leida ja kasutada standardteksti, viitab asjaolu, et lepingu lõikudes osad puuduvad - ei ole lõikusid numbritega 2.1.2., 6., 6.1., 7.1.2, 7.1.3, 7.1.4.3, 7.1.4.4, 7.1.4.5, ehk osapooled on juba valmisteksti enda vajadustele osanud kohendada ja kahjunõude puhul ei ole esile toodud, et lepingu sõlmimine olnuks hagejal õigusteadmiste puudumise tõttu takistatud. 6.
8. Valmisteksti baasil koostatud lepingu täitmise tähtaja jälgimiseks ja ülesütlemise hoiatuse ja sellele järgnevalt ülesütlemise sisustamiseks/esitamiseks ei ole sellest tulenevalt samuti ilmtingimata vajalik kõrge tunnihinnaga professionaalse õigusabiteenuse kasutamine. 6.2.
9. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et 05.01.2024 nõudekirja (dtl 21) p. 28 on ebaselge ja õiguslikult ebakorrektne. Lausest „Juhul, kui Te peaksite otsustama nõudekiri ignoreerida (mis esitatakse Teie vastu käesoleva nõudekirja ignoreerimisel või selles esitatud nõuete rahuldamisest keeldumisel),…“ jääb mõte ebaselgeks: mis esitatakse kostja vastu nõudekirja ignoreerimisel ? Ebakorrektseks tuleb pidada sama lause lõppu „..võib kohus

§ 407

lg 1 järgi nõudekiri tagaseljaotsusega rahuldada.“ - kohus ei rahulda tagaseljaotsusega nõudekirju. Lubamatult agressiivne on ähvardada „tuhandetesse eurodesse ulatuvate hüvitus- ja menetluskulude kandmisega.“ 6.

1. Kohus leiab, et kui hageja sai hakkama lepingu koostamisega, siis eeldatavasti on tal olemas elementaarsed teadmised lepinguliste suhetega seonduvast. Tegemist on marginaalses summas laenusuhtega, mille osas ei ole ka olnud mistahes tagatise (hüpoteegid, käendused vms) reguleerimist. 6.
2. Hageja viidatud riigikohtu lahendis on õigusabi osutamisena kaasneva kahjuga (eelkõige tunnitasu suuruse aspektist) olnud tegemist õiguslikult oluliselt keerukama ja nüansirohkema menetlusega võrreldes käesoleva vaidlusega. Hageja poolt viidatud maakohtu lahend tsiviilasjas 2-21-479 ei ole aga üldse võrreldav käesoleva vaidlusega. Tolles lahendis tegi kohus kohtueelse õigusabi osutamise vältimatusega seonduva järelduse au ja väärikuse kaitsega seotud hagi baasil, mis kahtlemata on tavalise laenusuhtega võrreldes problemaatilisem ja õigustab tõhusa kohtueelse õigusabi vajadust. 6.
3. Käesoleval juhul on tegemist lihtsa, sealjuures marginaalses suuruses, laenusuhtega, mille osas hageja on suutnud 08.12.2023 kostjale esitada sisult adekvaatse ja juriidiliselt pädeva nõude. Selleks, et sellele järgnevalt teatada samal viisil ka lepingu ülesütlemisest, ei olnud vaja advokaadi poolt koostada 4,5 lk nõudekirja ehk piisanuks 1-lauselisest meilisõnumist kostjale. 6.
4. Kohus leiab, et on alus kohaldada VÕS § 140 lg 1 ja vähendada kahjuhüvitis 0 euroni. Olukorras, kus kahju (1821 eurot) ületab laenusummat (52,67 eurot) 34-kordselt, on kohtueelsete õigusabikulude nõudmine mõistlikult vastuvõetamatu. Ka siis, kui lisada põhisummale kõrvalnõuded - intress, leppetrahv, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis (52,67+25+100+9,80=187,47), ületab kahjunõue võlasummat 9,7 kordselt. Kohtu hinnangul annab aluse kahjunõude piiramiseks 0 euroni ka asjaolu, et sisuliselt on kohtueelselt esitatud nõudekirja sisu identselt üle toodu hagiavaldusse ja selle eest soovib hageja eraldi menetluskulu väljamõistmist hagi koostamise nime all. Tegemist on kunstlikult konstrueeritud kahjunõudega, mida pole alust kostjalt välja mõista.
5. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 7.1. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis määraga 0,1% päevas (36,5% aastas) põhinõudelt 52,67 eurolt alates 08.12.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 10.06.2024 kokku summas 9,80 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega. Kuivõrd

§ 367

teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus sissenõutavaks muutunud viivise 0,1% päevas põhinõudelt 52,67 eurolt alates 11.06.2024 – 13.05.2025 (k.a) 337 päeva eest, mis moodustab 17,75 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 13.05.2025 seisuga kokku summas 27,55 eurot (9,80 + 17,75). 7.2. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist põhinõudelt, mistõttu juhindudes

§-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 14.05.2025 edasiulatuv viivis 0,1% päevas põhivõla tasumata jäägilt kuni põhivõla 52,67 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 25,12 eurot (52,67-27,55). 7.3. Rahuldamisele kuulub nõue mõista välja viivis leppetrahvi summalt (100 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 10.06.2024 kuni nõude täieliku rahuldamiseni. Menetluskulud 8.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 9. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 2008,47 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 1821 eurot ehk ⁓ 90,7% nõudest. Eeltoodut arvestades peab kohus

§ 163

lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 9,3% ulatuses kostja ja 90,7% ulatuses hageja kanda.

1. Hageja palub menetluskuluna (dtl 78) kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu summas 350 eurot ja esindajatasu 1404 eurot (sh km) ning viivise menetluskuludelt.
2. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele 9,3% ulatuses ehk 32,55 eurot (350 * 9,3%).
3. Lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus õigusabile kulunud aja (arvestades mh menetlusdokumentide sisu ja mahtu, asja liiki, keerukust ja mahukust) ning esindaja tunnitasu (arvestades seejuures esindaja kvalifikatsiooni, sh kas tegemist on vandeadvokaadi või muu lepingulise esindajaga) hindamise osas.
4. Õigusabi ajakulu on menetluskulude nimekirja kohaselt kokku 6 tundi 30 minutit. 13.
5. Sellest hagi, kui hageja positsiooni baasdokumendi koostamisele ja ettevalmistamisele kulunud ajakulu saab pidada põhjendatuks 3 tunni ulatuses. Praegusel juhul arvestab kohus ajakulu vähendamisel sellega, et hagi tekst on valdavas osas (põhiosa nõue, leppetrahv, õigusabikulud) sõnasõnalt identne sama esindaja poolt 05.01.2024 kostjale juba koostatud nõudekirjaga. Seega hagi koostamisel ülaltoodud punktide hagiteksti kopeerimine ei ole mahukas töö ja on võimetekohane ka advokaadibüroos töötavale juristile ehk selleks ei pea kasutama kõrge tunnihinnaga advokaadi aega. Võrreldes 05.01.2024 nõudekirjaga on hagis kosmeetilise muudatusi tehtud üksnes intressi ja viivisnõude sõnastamisel ja see ei õigusta 4 tunnilist ajakulu. 13.
6. Maakohtu 02.07.2024 hagi käiguta jätmise määruse alusel kohtunõude täitmiseks ehk hagis olnud puuduste kõrvaldamiseks kulunud aja - 1 tunni 40 minuti - eest arvestatud kulu ei pea kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista. Hagejal on esindajaks professionaalne õigusteadmistega isik, mistõttu tuleb eeldada, et hageja suudab koheselt esitada nõuetekohase hagi. 13.
7. Hagi menetlusse võtmise määruse analüüsimiseks (küsitav on selle toimingu vajadus) ja kliendile edastamiseks tekkinud ajakulu - 40 minuti - näol ei ole tegemist ajakuluga, mida kostja peaks hüvitama. Seega on põhjendatud õigusabi ajakulu kokku 3 tundi.
8. Kohus ei ole nõus, et tegemist on sedavõrd keeruka ja tavapärasest mahukama menetlusega, kus oleks õigustatud esinduse tunnitasuna 180 eurot + käibemaks. Hageja viidatud (dtl 40) asjas 3-2-1-131-16 oli tegemist kindlustusvaidlusega, mis on olemuslikult keerukam tavalisest laenulepingu vaidlusest. Hageja viitab ka Tallinna Ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas 2-15-
9. Selles asja on KIS-s 26 erinevat menetlusrida ja kuna hageja pole märkinud viidatud lahendi kuupäeva, siis on keerukas oletada, millist lahendit on silmas peetud. Arvestades aga seda, et tegemist oli tolles asjas halduri hagiga kahju nõudes ja menetluses oli 6 kostjat, on selge, et ei õiguslikult ega mahult ei ole menetlused esindaja tunnihinna aspektist võrreldavad. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud tunnitasu määraks 150 eurot + käibemaks (22%) 33 eurot = 183 eurot. Arvestades eeltoodut on õigusabikulud põhjendatud summas 549 eurot (3 h x 183 eurot), millest kostjal tuleb hagejale hüvitada vastavalt menetluskulude jaotisele 51,06 eurot (käibemaksuga) (549 eurot * 9,3%).
10. Seega on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele kokku summas 83,61 eurot (32,55 eurot + 51,06 eurot).
11. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda 9,3% ulatuses ja hageja kanda 90,7 % ulatuses. 17.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik