Tsiviilasi nr 2-25-6013 VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-25-6013 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 26.06.2025, Narva kohtumaja Kohtunik Mari-Liis Av

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 35.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Samas paragrahvis nimetatakse asjaolud, mida elatise suuruse arvutamisel arvestatakse. Need on elatise baassumma (

§ 101

lg 3), millele lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta avaldatud riigi keskmisest brutokuupalgast (

§ 101lg 4).

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.

§ 101

lg-tes 5–7 sätestatakse asjaolud, mis annavad aluse nõnda arvutatud elatise vähendamiseks. Kohus saab elatise vähendamise aluseks olevate asjaolude kontrollimiseks koguda tõendeid omal algatusel või poolte kaasabil (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15).

§ 101

lg-te 3 ja 4 alusel arvutatud summast arvestatakse seaduses sätestatud ulatuses maha lapsetoetus ja lasterikka pere toetus. Alates 01.01.2023 on lapsetoetus esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (

§ 101lg 5).

Samuti vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetud aja võrra, kui see on aastas keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus (

§ 101lg 6).

Kui isik peab maksma elatist sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatist 15% võrreldes esimese lapse elatisega, kui tegemist pole mitmike ega lastega, kelle vanusevahe on üle kolme aasta (

§ 101lg 7).

36. Hagiavaldusele lisatud sünnitunnistuste koopiate kohaselt on hagejate E G ja K G isaks kostja A G. Selles osas pooltel käesolevas tsiviilasjas vaidlus puudub. Ka puudub tsiviilasjas vaidlus nõude olemasolu ja eelduste üle. Kostja on tunnistanud, et ta ei ela hagejatega igapäevaselt koos ja tal tuleb seega tasuda igakuiselt elatist (st puudub vaidlus ülalpidamiskohustuse osas). Samuti puudub vaidlus selles, et kostja on ülalpidamiskohustust regulaarselt täitnud igakuiselt summas kokku 400 eurot (dtl 9-12). Hagejad ei viibi kostja juures, mistõttu ei tule elatise summat

§ 101lg 6 alusel proportsionaalselt kohustatud vanemaga koosveedetud ajaga vähendada.

Ka ei ole kostja teisi alaealisi lapsi ega tuvastatud töövõimetust. 37. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§ 99

lg 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh 7

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-118651 tehtud otsuse p 12 leidnud, et

§ 102

lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu ning kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. 39. Kostjal on seega seadusest tulenev kohustus hagejatele elatist maksta.

§ 102

lg 2 teise lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg 1 sätestatud määra.

40. Kostja on viidanud sellele, et tema sissetulek, mis on praegu keskmiselt 1200 eurot kuus, ei võimalda lastele võrdset ülalpidamist tagades ja oma vajadusi rahuldades tasuda miinimumsummas elatist. Võttes arvesse kostja väljaminekuid ning sissetulekuid, siis kostjal ei ole hagejate poolt taotletud elatise maksmiseks vahendeid. Hageja on esitanud enda tööandja A OÜ poolt väljastatud 25.04.2025 tõendi nr 113, kust nähtub tema töötasu perioodil oktoober 2024 kuni märts 2025, mis on ca 1200 eurot kuus (kostja vastuse lisa 1, dtl 32). Samas on kostja esitanud ka AS SEB Pank kontoväljavõtte perioodi 01.01.2025-26.04.2025 kohta, kust nähtub see, et lisaks palgale maksab tööandja talle ka igas kvartalis preemiat, mis 28.01.2025 on olnud 230, 26 eurot ja 22.04.2025 on see summa olnud 249, 44 eurot (dtl 43) ning eeltoodud preemiat on ka varasemalt makstud (dtl 56-58, 64, 68, 72). Nimetatu näitab seda, et kui pidada kõiki kostja poolt välja toodud igakuiseid kulutusi põhjendatuks on tal preemia arvelt ja kas kulusid vähendades või sissetulekuid suurendades võimalik tasuda ka enda lastele minimaalses suuruses elatist kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kuna korteris XXX elab kostja isa, siis ei ole põhjendatud pidada kõiki selle korteriga kaasnevaid kulusid kostja kui korteri omaniku kuludeks. Siinkohal on põhjendatud arvestada ka seda, et E G on saamas peagi täisealiseks, s.o XXX ning seega talle minimaalses summas makstava elatise periood ei saa olema pikk. Samuti tuleb tal seoses sellega, et hagejate vanusevahe on väiksem kui 3 aastat kuni XXX tasuda K G elatist selliselt, et see on vähendatud 15% tulenevalt

§ 101lg-st 7. 8

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

Riigikohus on 7.02.2018 tsiviilasjas 216-118651 tehtud otsuse p 13 selgitanud, et: „ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära.“ Eeltoodu tingib selle, et kohtul puudub vajadus hinnata hagejate seadusliku esindaja majanduslikku olukorda, mis tingis ka selle, et kohus ei pidanud põhjendatuks kostja taotlusi nõuda välja tõendid J G majandusliku olukorra kohta.

1. Seega, hinnates kostja varalist seisu ning sissetulekut, mida ta on praegusel juhul võimeline teenima, on kohtu hinnangul käesoleval juhul ta võimeline täitma hagejate ülalpidamiskohustust miinimummääras kuus, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest (vt ka Riigikohtu
2. veebruari
3. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13 koos selles viidatud praktikaga). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (RKTKo 3-2-1-118-12, p 14).
4. Kui kostja tasus elatist vabatahtlikult pärast hagiavalduse esitamist, siis tuleb sellega arvestada kohtuotsuse täitmisel.
5. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et kostjalt A G tuleb E G (isikukood XXX) kasuks välja mõista elatis alates 20.04.2025 kuni E G täisealiseks saamiseni (XXX) 301,74 eurot. Ka tuleb A G välja mõista elatis K G (isikukood XXX) kasuks alates 20.04.2025 kuni K G täisealiseks saamiseni (XXX) kuni 18.12.2025 igakuine elatis 256, 48 eurot ja peale 18.12.2025 igakuine elatis 301, 74 eurot (282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) 40 (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
7. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

§ 100lg 4 kohaselt tuleb A G väljamõistetud elatised tasuda iga kalendrikuu eest ette. 9