← Eesti

2-22-17387/38

Obsah (9)§ 2§ 436§ 438§ 232§ 368§ 162§ 442§ 333§ 407

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 11. aprill 2025, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei ka

§ 2

järgi on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti. Menetlusosalistele tuleb tagada võimalus olla ära kuulatud ja anda võimalus esitada omapoolne seisukoht enne kohtulahendi tegemist. Kohus selliselt on ka toiminud. Kohtu seisukohad, kohaldatav õigus 27.

§ 436lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt

§ 438

lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 232

lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. 28. Käesoleval juhul on hagejad taotlenud, et kohus tuvastaks OÜ AGAL Invest kui kostja Autobaas OÜ ainuosaniku otsuse tühisuse. Tegemist on tuvastushagiga

§ 368

lg 1 mõttes ning kohus peaks esmalt tuvastama, kas hagejatel on õigus sellise hagi esitamiseks. Sellele aspektile on tähelepanu juhtinud ka kostja ja tema poolel kaasatud kolmas isik ehk otsuse teinud ainuosanik. Õigus nõuda osanike otsuse tühisuse tuvastamist on igal juhul osanikul endal, aga ÄS § 178 lg 3 mõttes (nimetatud säte käsitleb isikuid, kel on õigus nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist) ka juhatusel, nõukogul või nende organite igal liikmel, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus. Sama norm ütleb lisaks, et osanik, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Antud kaasuses on otsuse vastu võtnud juriidilisest isikust ainuosanik, kes ilmselgelt enda otsusele vastuväidet ei esita ega protokolli. Samas ei saa kohtu hinnangul ka eitada asjaolu, et osaühingu ainuosaniku 50% osanik (hageja 1) ja kostja tegelik kasusaaja (otsuse tegemise ajal hageja 2) on tehtud otsusest mõjutatud. Otsus tähendas nendega vastuolulisi huve omava (nähtub tsiviilasjas nr 2-21-14663 lahendi punktidest 18 ja 21, A. K. (kes omakorda kontrollib hagejat 1) ja A. S.-i vaheline konflikt) isiku valimist kostja juhatusse. Kohus leiab, et selles olukorras on põhjendatud jaatada hagejate tuvastushuvi, kuigi mõlemad hagejad on kostja vaates ühinguvälised isikud, nagu kostja ja kolmas isik on õigesti esile toonud. 29. Eelnev aga ei tähenda, et ainuosaniku juhatuse liikme tehtud otsus oleks automaatselt tühine. Tühisuse alustena saab pöörduda üksnes ÄS sätete, käesoleval juhul § 177 1 lg 1, juurde, ja TsÜS-s sätestatud tehingu tühisuse alused (hagis viidatud § 38 lg 2) ei ole äriühingu otsustele kohaldatavad. § 1771 lg 1 järgi on osaniku otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele (ehk sisulised vead), samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike 8

(10)Tsiviilasi nr 2-22-17387 koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda (protseduurivead). Hagejad on käesoleval juhul viidanud üksnes sisulistele vigadele, mida kohus alljärgnevalt kontrollib.
  1. Otsuse võimalik vastuolu Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-21-14663 tehtud lahendis olevate suunistega ei ole seadusest tulenev osanike otsuse tühisuse alus. Ühelegi õigusnormile või seadusesättele hagejad ei viita. Kohus ei pea mõistlikuks korrata ülalpool poolte esitatud seisukohti suuniste sisu osas, sest vaidlus puudub selles, et suunist juhatuse koosseisu osas kostja puhul nimetatud kohtulahendist ei tulene. Teiste A. K. ja A. S.-i ühiselt kontrollitavate äriühingute osas tehtud otsustused või antud suunised ei kohaldu kostjale.
  2. Asjakohatuks tuleb pidada hagejate viiteid otsuse vastuolule OÜ AGAL Invest põhikirja erinevate punktidega. Vastuolu põhikirjaga otsuse tühisuse aluseks ÄS § 1771 lg 1 mõttes, vaid saaks olla üksnes otsuse kehtetuse aluseks (ÄS § 178 lg 1). Kohus küll ei nõustu kolmanda isiku seisukohaga, et sellise otsuse puhul tuleb vastuolu põhikirjaga otsida kostja põhikirjast (otsuse tegi ikkagi kolmas isik), kuid see ei muuda kohtu tõdemust, et vastuolu põhikirjaga ei ole tühisuse alusena kohaldatav. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks käsitleda ainuosaniku põhikirja p 8.
  3. ja/või 8.
  4. väidetavate rikkumiste kohta öeldut.
  5. Vastuolu heade kommetega ei ole kohtu hinnangul käesoleva otsuse puhul tuvastatav. Kolmas isik on asjakohaselt põhjendanud (vt otsuse p 15), miks A. S. kostja juhatuse liikmeks valiti, lisaks sõlmiti eraldi kokkulepe senise ainsa juhatuse liikme R. R. ja A. S.-i vahel, mille sisu uurides ei ole mingil viisil võimalik väita, et A. S. hakkab toimetama kostja juhatuses äriühingu ainuosaniku huvide vastaselt või et ta üldse saab seda teha. 26.10.2022 otsust koostoimes 08.11.2022 juhatuse koosolekul kokkulepituga hinnates on kohus veendumusel, et selliseks käitumiseks ei olnud vaja isegi varasemaid probleeme võimalike tasaarveldustega kostja ja ainuosaniku vahel, millele menetlusosalised käesolevas asjas tähelepanu on juhtinud.
  6. Mis puutub hagejate huvide riivamisse seoses väidetava A. S.-i ebakompetentsusega raamatupidamisalaste teadmiste osas, siis arvestades selle kohta esitatud tõendis märgitut (tl 42, E. A. 17.03.2022 kiri kohtuasjas nr 2-21-14663 p 2 viimane lause) ei ole tegemist olukorraga, kus A. S. oleks selgelt väljendanud enda ebapädevust. Läbi E. A. sõnade on ka kinnitanud, et temal puuduvad raamatupidamisalased teadmised hindamaks, kas A. K. poolt AGAL Kinnisvara OÜ majandustehingute kajastamine raamatupidamises on õige. See tõdemus ei välista mingil viisil asjakohast kostja tegevuse juhtimist ja kostja on õigesti viidanud, et seaduses sätestatud juhatuse liikme nõuetele mittevastavust A. S.-i puhul ei ole võimalik tuvastada. Seega ei ole ka sel põhjusel võimalik öelda, et 26.10.2022 ainuosaniku otsus on tühine.
  7. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest aluseid 26.10.2022 otsuse tühisuse tuvastamiseks ei ole. Menetluskulud tuleb

§ 162alusel jätta hagejate kanda.

Kuna kostja ega kolmas isik menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ei ole, ei ole kohtul alust kulusid kindlaks määrata. 35. Vastuväite lahendamine.

§ 442

lg 5 kohaselt peab kohus otsuses lahendamata ka seni lahendamata taotlused, seega ka hagejate 21.03.2025 vastuväite kohtu tegevusele. Kohus ei ole taotlust määrusega vastavalt

§ 333lg 1 seni lahendanud.

Kohus jääb vastuväite juures juba varasemalt (11.12.2024 kiri) väljendatud seisukohtade juurde. Pärnu Maakohtu 20.04.2022 tagaseljaotsus ei olnud seadusega (eelkõige

§ 407

lg 5 p 2) kooskõlas, sest kohus ei teatanud kostjale hagile vastamata jätmise tagajärgedest, olukorras kus kostja on endale teadaolevalt hagile vastuse esitanud, samuti esitanud hagi tagamise määrusele määruskaebuse. Kohus, leides, et märgitud toiminguid ei saa arvestada, pidanuks seda kostjale selgitama ning andma võimaluse esitada uus vastus. Lisaks ei ole õige jätta teadlikult üks kostja ainuosaniku pool menetluses kaitseta /sõnaõiguseta. Seega jätab kohus vastuväite rahuldamata. 9

(10)Tsiviilasi nr 2-22-17387 /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.