Tõlge vene keelest KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuaril 2010.a, Narva linn Kriminaalasja number 1-08-3741 (07233002283, 08240100834, 0723

§ 200lg 2 p de 7- ja 4, 9 (kolme) aasta ja 6 (kuue) kuulise aastase vangistusega. järgi ja karistada 3 Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 30.10.2007 otsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (2 aastat) ja mõista V.T-le karistuseks 5 (viis) aastat ja 6 kuud vangistust. V.T karistuse kandmise algust arvestada alates 29.01.

1. V.T suhtes valitud tõkend –elukohast lahkumise keeld muuta vahi all pidamiseks, võttes V.T vahi alla kohtusaalis. Süüdi tunnistada H.Z KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7 ja 9 (nelja) aastase vangistusega. järgi ja karistada 4 KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 16.02.2005 otsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (4 kuud ja 14 päeva) ja mõista H.Z-ile karistuseks 4 (neli) aastat 4 (neli) kuud ja 14 päeva vangistust. H.Z-i karistuse kandmise algust arvestada alates 11.11.
2. H.Z-i suhtes valitud tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata Välja mõista U.N-ilt riigituludesse kohtukulud: õigusabi osutamise eest eeluurimisel kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 495 (nelisada üheksakümmend viis) krooni ja 60 senti, õigusabi osutamise eest eeluurimisel kaitsja Antonina Belõševa poolt 4 686 (neli tuhat kuussada kaheksakümmend kuus) krooni ja 60 senti, kaitsja jaoks asja materjalidest koopiate tegemise kulud 134 (ükssada kolmkümmend neli) krooni ja 60 senti, õigusabi osutamise eest kohtuistungil kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 4 518 (neli tuhat viissada kaheksateist) krooni, samuti sundraha summas 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. 3 Välja mõista V.T-lt riigituludesse kohtukulud: õigusabi osutamise eest eeluurimisel kaitsja U.N Rogulski poolt 2 973 (kaks tuhat üheksasada seitsekümmend kolm) krooni ja 60 senti, kaitsja jaoks asja materjalidest koopiate tegemise kulud 99 (üheksakümmend üheks) krooni ja 90 senti, õigusabi osutamise eest kohtuistungil kaitsja U.N Rogulski poolt 4 518 (neli tuhat viissada kaheksateist) krooni, samuti sundraha summas 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. Välja mõista H.Z-ilt riigituludesse kohtukulud: õigusabi osutamise eest eeluurimisel kaitsja Galina Tšelnokova poolt 4 460 (neli tuhat nelisada kuuskümmend) krooni ja 40 senti, kaitsja jaoks asja materjalidest koopiate tegemise kulud 99 (üheksakümmend üheks) krooni ja 90 senti, õigusabi osutamise eest kohtuistungil kaitsja Galina Tšelnokova poolt 5 261 (viis tuhat kakssada kuuskümmend üks) krooni ja 40 senti, samuti sundraha summas 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. Väljamõistetud kohtukulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Pank või nr. 221023778606 Swedbank, viitenumber
3. Kohtukulud võ ib tasuda vabatahtlikult 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates, märkides maksedokumendil, et tasutakse kohtukulusid või sundraha, samuti kriminaalasja number ja kohtukulusid või sundraha maksva isiku nimi, või selle isiku nimi, kelle eest tasutakse. Riigi nõude tasumise makskorraldus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse. Kohtuotsus saadetakse täitmiseks kohtutäiturile 30 päeva möödudes alates kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdimõistetu ei tasunud riigi nõuet vabatahtliku maksmise tähtajaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsus võib olla edasi kaevatud apellatsiooni korras 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtusse Viru Maakohtu Narva Kohtumaja kaudu, teatades Narva kohtumajale kaebuse esitamisest kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohus tuvastas: U.N on antud kohtu alla süüdistuses selles, et ta 03.11.2007 kella 16 paiku Narva linnas maja nr 27 juures Kerese tänaval, alkoholijoobes juhtis mootorsõidukit Ford Sierra, reg.nr XXX AIH, olles 11.09.2006 ja 11.10.2006 karistatud Liiklusseaduse § 74- 19 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ja eelnev karistus ei ole karistusregistrist kustutatud ega aegunud. Teda süüdistatakse ka selles, et tema, olles isik, kes oli karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes rahatrahviga 12 000 krooni, mis on tasumata, taas, 04.04.2008 kell 00.30, alkoholijoobes, Narvas, Kreenholmi tänaval maja nr 30 juures juhtis sõiduautot Mazda 626, riikliku numbrimärgiga XXX NBU ja oli politseitöötajate poolt kinni peetud. 4 Oma tahtlike tegudega pani U.N toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, olles isik, keda on varem karistatud sellise teo eest, s.

§ 424ettenähtud kuriteo.

U.N it süüdistatakse ka selles, et ta 10.11.2007 kell 20.00, olles alkoholijoobes ja tegutsedes grupis koos V.T ja H.Z-iga, võõra vallasasja röövimise ja äravõtmise eesmärgil, omavoliliselt tungisid K M tuppa nr XX ühiselamus aadressil XXX, nõudsid A A ja K M raha ja sel eesmärgil otsisid läbi K M toa, peksid kannatanuid jalgade ja rusikatega näkku ja keha pihta, tekitades neile füüsilist valu ja omastasid A A rahakoti, milles oli 25 krooni. Oma tegudega pani U.N toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isikute grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise sissetungimisega, s.

§ 200lg 2 p -de 7 ja 9 ettenähtud kuriteo.

V.T süüdistatakse selles, et ta, olles isik, keda on varem karistatud röövimise eest, 10.11.2007 kell 20.00, alkoholijoobes ja tegutsedes grupis koos U.N-i ja H.Z-iga , võõra vallasasja röövimise ja äravõtmise eesmärgil, omavoliliselt tungisid K M tuppa nr XX ühiselamus aadressil XXX, nõ udsid A A ja K M raha ja sel eesmärgil otsisid läbi K M toa, peksid kannatanuid jalgade ja rusikatega näkku ja keha pihta, tekitades neile füüsilist valu ja omastasid A A rahakoti, milles oli 25 krooni. Oma tegudega pani V.T toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isikute grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise sissetungimisega, s.

§ 200lg 2 p -de 7 ja 9 ettenähtud kuriteo.

H.Z süüdistatakse selles, et ta, olles isik, keda on varem karistatud röövimise eest, 10.11.2007 kell 20.00, alkoholijoobes ja tegutsedes grupis koos U.N-i ja V.T-ga ,võõra vallasasja röövimise ja äravõtmise eesmärgil, omavoliliselt tungisid K M tuppa nr XX ühise lamus aadressil XXX, nõudsid A A ja K M raha ja sel eesmärgil otsisid läbi K M toa, peksid kannatanuid jalgade ja rusikatega näkku ja keha pihta, tekitades neile füüsilist valu ja omastasid A A rahakoti, milles oli 25 krooni. Oma tegudega pani H.Z toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isikute grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise sissetungimisega, s.

§ 200lg 2 p -de 7 ja 9 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil ei võtnud U.N talle Kar

S § 200 lg 2 p -de 7 ja 9 järgi esitatud süüdistuses süüd omaks, näitas, et seda kuritegu ei ole ta toime pannud, kuna kannatanu A ise haaras tema kaelast kinni ja hakkas kaela pigistama, H.Z aga lahutas neid. K M pole keegi peksnud. Uurimisel rõõnas H.Z isiklike omavaheliste suhete tõttu. V.T ei tunnistanud oma süüd, kuna kannatanu A tungis esimesena tema ja U.N-ile kallale, tekkis kaklus. Sel hetkel astus tuppa H.Z, H.Z lahutas neid. Uurimisel rõõnas H.Z operatiivtöötajate surve all. H.Z samuti ei võtnud oma süüd omaks, ütles, et kannatanuid ei peksnud ja raha neilt pole võtnud. Tuli A A tuppa sel hetkel, kui juba käis kaklus ja toas lendasid taburetid. A ja M olid mõlemad purjus. M ulatas talle (H.Z-ile) rahakoti ja ütles, et talt varastati viimased 25 krooni. H.Z küsis: „Kus raha on?“ jahetkel sel kiikas valvur J M tuppa. Ütles V.T-le ja U.N-ile: „Lähme siit kiiresti minema!!“ 5 Kannatanu A ütles kohtus, et 10.11.2007 kell 20.00 tulid U.N , V.T ja H.Z kolmekesi K M tuppa, kohe sai ta (A A )löögi näkku, kukkus maha, löögist kaotas teadvuse. Hiljem K M jutustas, et H.Z otsis taskud läbi, otsis raha. Ise mäletab, et taskus oli rahakott, aga pärast peksmist sattus see rahakott külmiku peale, rahakotis olnud 25 krooni kadus. Löök näkku oli niivõrd tugev, et prillid läksid katki ja valutas pea. Kohtuistungil olid üle kuulatud: tunnistaja J M , kes kuulis K M toast karjeid, läks ukse juurde ja nägi süüdistatavaid H.Z, U.N-i ja V.T , seejuures H.Z seisis akna juures, hoidis käes rahakotti, raputas seda sõnadega „ Kus on papp, kus plekk?“ H.Z-i jalgade ees lebas kannatanu A A vereni pekstud näoga. V.T istus tugitoolis. H.Z pani rahakoti kapi peale, astus A A üle, hakkas toast väljuma, kutsudes endaga kaasa U.N-i ja V.T. U.N ropendas, lõi kannatanu A A jalaga. Kutsusin politsei välja. A A ei suutnud tõusta, oli üleni verine, hiljem rääkis, et tal kadus raha, väikene summa. M ja A kartsid selliseid inimesi nagu süüdistatavad, kuna nad olid kaitsetud. Varem oli M varastatud televiisor. Olid juhud, mil H.Z koos sõpradega julmalt peksid läbi naisterahva, üleni veriseks. H.Z olid selles faktis süüdi mõistetud. Pärast iga kuu viiendat kuupäeva, s.t pärast töövõimetuspensioni saamist on palju nende läbipeksmise juhtumeid. Tunnistaja L K ütles kohtus, et hoolitses M eest, kuna ta ise ei saanud käia, oli invaliid . Iga kuu viiendal kuupäeval sai ta pensioni ja pärast seda kuupäeva lõhuti pidevalt tema toa lukke, varastati raha, ühel korral varastati teler. 10.11.2007 sündmustest A ütles isiklikult talle, et teda ja K peksti läbi, otsiti raha. K M kinnitas, et taheti röövida, tõepoolest otsiti raha, nõuti pudeli jaoks. K oli veri ja silma all sinikas, toas korralagedus. Kohtuistungil olid avaldatud järgmised asja materjalid: kannatanu K M ütlused (tl 43-48), kes nägi, kuidas tema tuppa sisenesid kolm meest, neist üks oli H.Z. Kõik kolm hakkas peksma A A ja nõudma talt raha. Keerasid madratsi , padjad pahupidi, sorisid kapikeses, lõid rusikaga näkku. Üks neist kolmest võttis A pükste taskust rahakoti. Sel hetkel tuli tuppa valvur L. Perearstikeskuse tõend sellest, et K M kannatas alkoholismi all (tl 50), Narva Haigla tõend sellest, et A A pöördus 10.11.2007 haiglasse kaebustega rindkeres olevate valude kohta. Vaatlusel oli tuvastatud: näo hemotoom, hulgalised ribimurrud, rinnapõrutus (tl 56). Kuulanud ära süüdistatavad, kannatanu, tunnistajad, uurinud toimiku materjalid, leiab kohus V.T , U.N-i ja H.Z-i süü tõendatuks neile esitatud süüdistuses. Nende süü on tõendatud kõikide kohtuistungil uuritud tõenditega kogumis. Kohtul puudub alus mitte usaldada kannatanut ja tunnistajaid, nende ütlused on loogilised, järjepidavad ja ei ole vasturääkivad. Kohtus ütles A A , et just nimelt need kolm kohtualust sisenesid M tuppa ja neist üks – H.Z oli talle varemalt tuttav. Uurimisel teatas A A kindlalt, et kallaletungijad nõudsid raha (tl 3). Kohtuistungil A A kinnitas uurimisel antud ütlusi ja seletas, et juhtunut arutasid nad M ja M sõnul sa teada, et H.Z otsis läbi taskud ja nõudis raha. 6 Kohus lükkab tagasi kaitsja väited, et A A ülekuulamise protokollis eeluurimisel puudub ülekuulamise aja algus ja lõpp ja see teeb selle tühiseks. Nagu seletas A A , leidis ülekuulamine tõepoolest aset, ülekuulamise igale lehele pani ta oma allkirja. Tunnistajad M ja K kinnitasid kannatanu A A ütlusi, teatasid, et nägid isiklikult M tuba pärast röövimist. M , XXX ühiselamu valvur nägi kõiki süüdistatavaid kuriteokohal, kirjeldas nende igaühe tegusid, kusjuures H.Z hoidis käes avatud rahakotti ja nõudis raha, aga H.Z-i jalge ees lebas läbipekstud A A . K kinnitas kannatanu ütlusi selles osas, et toas oli pärast röövimist korralagedus, kõik oli laiali pillutud, justkui otsiti midagi, külmiku juures oli palju verd. Külmiku kõrval toas seisab pesumasin. Nagu näitas kannatanu A A kohtus, just selle külmiku vastu ta lõi ära oma pea, pärast kallaletungijate lööki. Kannatanute A A ja K M ütlused riimuvad p omavahel täielikult: mõlemad ütlesid, et tuppa tuldi kolmekesi, esimesena hakati peksma A , tal otsiti taskud läbi. A mäletas hästi, et rahakott rahaga oli tal pükste taskus, pärast läbipeksmist sattus rahakott külmiku peale ja raha seal enam ei olnud. Ka see ühtib surnud K M ütlustega, et üks neist kolmest võttis A pükste taskust rahakoti. Kannatanute ütlused leiavad kinnitust asja materjalidega: Narva Haigla tõendiga, et kannatanu A A oli avastatud: näo hematoomid, hulgalised ribimurrud, rinnapõrutus. Seda asjaolu kinnitavad kannatanu K M ütlused, et nad kolmekesi hakkasid peksma A A ja ka enda A A ütlused, kes mäletab e simest lööki näkku, kukkumist ja teadvuse kaotust. Kohtulikul uurimisel väitis H.Z, et pole toime pannud kuritegu, kuna kuriteokohale sattus juhuslikult: läks suitsu tooma, kuulis kära K M toas, läks tema tuppa, nägi kaklevaid V.T, U.N-i ja A A . Voodil lamas K M , rahakott käes, ütles, et talt võeti ära viimased 25 krooni. Võttis K käest rahakoti, tegi lahti, küsis V.T-lt ja U.N-ilt raha kohta. Sel hetkel ilmus uksele valvur L M . Kuid neid H.Z-i ütlusi ei saa kohus võtta tõesetena, kuna ned on vastakad ja ei ole järjepidevad. Algul ta ütles kohtuistungil, et kõik kolm – U.N , V.T ja A lamasid põrandal, kui tema sisenes tuppa, seejärel selgus, et U.N ja V.T istusid põrandal ja peksid A , kusjuures A hoidis U.N-i kaelast. Veidi hiljem, ülekuulamise kohtus C.Y teatas, et tema sisenemisel tuppa nägi ta t eist pilti – toas lendasid taburetid – üks voodile, teine kapi suunas. H.Z-i ütlused kohtus ei ole kuidagi loogilised. Pealegi on nad vastuolus H.Z-i ütlustega uurimisel, kus ta väitis, et ei hoidnud käes rahakotti ja üleüldse ei näinud ta rahakotti, aga U.N ja V.T ei peksnud A kätega, taburettidega, mõlemad hoidsid käes taburette – tl 20,

1. Kohtulikul uurimisel rõõnasid süüdistatavad üksteist, tunnistamata oma süüd: U.N näitas, et V.T lõi A rusikaga näkku, aga H.Z küsis raha M käest, hoidis käes kellegi rahakotti, V.T küsis alkoholi ostmiseks raha Aja M käest – tl 26,
2. V.T ütles, et mitte tema, vaid U.N hakkas kohe raha nõudma – tl
3. H.Z rõõnas U.N-i ja V.T, nägi, kuis U.N ja V.T peksid ja võtsid raha ära. U.N ja V.T muutsid kardinaalselt kohtuistungil oma ütlusi H.Z-i kasuks, mõlemad teatasid, et H.Z ei osalenud kuriteos, vaid lahutas kaklejaid, ehkki uurimisel ütlesid muud – tl 26,33,
4. 7 Tõendamist ei ole leidnud ka H.Z-i viited sellele, et kannatanu palus temalt kaitset. U.N ja V.T ei rääkinud sellest uurimisel ega kohtus. Kohus ei usalda süüdistatavate H.Z-i, U.N-i ja V.T ütlusi, kuna need on paljasõnalised, vasturääkivad ja ei riimu asja materjalidega. Arvesse ei saa võtta U.N-i ja V.T versiooni sellest, et mitte nemad, vaid A tuli neile kallale, alustas nendega kaklust ja nad olid sunnitud end pimesi kaitsma. H.Z-i, U.N-i ja V.T süü röövkallaletungis on tõendatud objektiivsete andmetega: kõik kolm olid avastatud kuriteokohas ühiselamu valvuri poolt: nimelt, kolmekesi nad tungisid sisse M tuppa, nõudsid raha ja neist üks oli täpselt H.Z, mida kinnitavad mõlemad kannatanud: Pärast röövkallaletungi nägi Ma õudsat pilti – „A A nägu oli nagu vereklomp“, kannatanul kadus raha. Need kohtu poolt saadud objektiivsed tõendid täielikult ühtivad kannatanute ütlustega. Tuleb ära märkida, et mitte ainult kolm süüdistatavat tulid tuppa, vaid kolmekesi olid nad ka avastatud kuriteopaigas ja ka kolmekesi lahkusid sealt. H.Z viis endaga kaasa U.N-i ja V.T. Kui uskuda H.Z, et ta ei osalenud kuriteos, siis ei ole H.Z-i käitumine loogiline. Ta pidi kinni hoidma U.N-i ja V.T , aga mitte endaga kaasa võtma. Pealegi ei tundnud U.N ja V.T varem M . H.Z üksi tundis M . Seega just tema tõi U.N-i ja V.T M tuppa. Seega on kohtu kohtulikult uurimisel tuvastanud, et H.Z, U.N ja V.T tulid üheaegselt tuppa ja nad tõi sinna justnimelt H.Z, ainult tema oli M tuttav ja ainult tema teadis, kus asub tema tuba. Kannatanute jaoks oli süüdistatavate ilmumine ootamatu, süüdistatavad tungisid M tuppa omavoliliselt tema tahte vastaselt, kui just A ukse avas. Tõendite analüüs lubab teha järelduse selle kohta, et H.Z, U.N ja V.T tegutsesid röövimise ühise tahtega, kuna süüdistatavate teod kandsid eesmärgikindlat ja kokkuleppelist iseloomu, nad teadsid, et ei tegutse üksipäini, vaid koos kuritegeliku grupi teiste liikmetega, teadsid, miks nad M tuppa lähevad – saada temalt raha, kuid said kõigest 25 krooni. Vägivald, mida süüdistatavad kasutasid kannatanute suhtes langeb ajaliselt kokku raha röövimisega, oli suunatud kannatanute vastupanutahte mahasurumisele. See leiab tõendamist nii eeltoodud tõenditega, kui ka süüdistatavate tegude iseloomuga. Kuna kuritegu oli toime pandud grupis , siis kohus kvalifitseeris süüdistatavate teod KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. Kohus kvalifitseerib süüdistatavate teod KarS § 200 lg 2 p 9 järgi, kuna kuritegu oli seotud eluruumi sissetungimisega ja mis oli viisiks raha juurdepääsule, mida süüdistatavad vajasid alkoholi ostmiseks. V.T ja H.Z on varem kohtulikult karistatud röövimise eest, mistõttu nende teod kvalifitseeritakse KaRS § 200 lg 2 järgi. Kohus mõistab U.N-i õigeks KaRS § 424 järgi kuriteokoosseisu puudumisel, kuna seoses seadusandluse muutumisega, mis jõustus 01.07.2009 puudub tema tegudes kuriteokoosseis. Asja materjalidest, mis iseloomustavad süüdistatavate isikuid, nähtub, et nad on varem mitmel korral kohtulikult karistatud, kuritarvitasid alkoholi. Kaitsja poolt esitatud dokumendid C.Y töökohast näitavad, et H.Z täitis ühekordseid töid ettevõtulepingu alusel, kuid vahi alla võtmise hetkel, s.o 11.11.2007 ta ei töötanud. 8 Karistuse mõistmisel arvestab ohus H.Z-i, U.N-i ja V.T süüd, nende otsest tahtlust, esimese astme ja ohtliku kuriteo toimepanemist. V.T pani toime kuriteo katseaja kestel, H.Z – pärast ennetähtaegselt tingimisi vabanemist, mõlemad on kohtulikult karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Keegi süüdistatavatest ei kahetsenud tehtud. Seetõttu õiguskorra kaitsmise huvides kohus määrab karistuse reaalse vangistuse näol. H.Z-i, U.N-i ja V.T süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kuna V.T pani toime uue tahtliku kuriteo katseaja kestel, aga H.Z pärast ennetähtaegset tingimisi vabanemist, siis kohus pöörab neile täitmiseks ärakandmata karistuse ja määrab karistuse kogumis KarS § 65 lg 2 alusel. Kohus teeb otsuse ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 309-
5. Galina Jasnjuk Kohtunik Rahvakohtunikud: Velda Palm Marina Dubovskaja Tõlk on hoiatatud vastutusest KarS § 318 ja § 321 järgi Sirje Sirnask kohtutõlk Tartu Ringkonnakohus 10.06.2010.a otsustas: RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 29.jaanuari 2010 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-06-5661 muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Välja maksta riigieelarve vahendite arvelt Advokaadibüroole In Jure kriminaalasjas nr 1-06-5661 advokaat Aivar Kello poolt osutatud õigusabi eest kohtumenetluses 1680 krooni. Välja mõista H.Z-ilt kohtukulud, s.o kaitsja tasu advokaat Aivar Kello poolt osutatud õigusabi eest 1680 krooni riigituludesse. H.Z tasuda 9 väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr
6. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „H.Z , 1-06-5661, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja maksta riigieelarve vahendite arvelt OÜ-le Narva Esimene Advokaadibüroo kriminaalasjas nr 1-06-5661 vandeadvokaat U.N Rogulski poolt osutatud õigusabi eest kohtumenetluses 1680 krooni. Välja mõista V.T-lt kohtukulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat U.N Rogulski poolt osutatud õigusabi eest 1680 krooni riigituludesse. V.T-l tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „V.T , 1-06-5661 , kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja maksta riigieelarve vahendite arvelt Advokaadibüroole Lillo&Lõhmus kriminaalasjas nr 1-06-5661 advokaat Igor Belugini poolt osutatud õigusabi eest kohtumenetluses 3904 krooni 80 senti. Välja mõista U.N-ilt kohtukulud, s.o kaitsja tasu advokaat Igor Belugini poolt osutatud õigusabi eest 3904 krooni 80 senti riigituludesse. U.N-il tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „U.N , 1-06-5661, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ärakiri õige №oremreferent Galina Bulavkina Otsus jõustus 30.08.2010.a Riigikohtu määrusega. №oremreferent Galina Bulavkina 10