1-08-3741/44

1-08-3741 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2010, Tartu Kriminaalasja number 1-08-3741 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Tõlk Regina Laiapea Kohtuistungi sekretär Liina Parv Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Apellatsioonide esitajad R.Y süüdistuses KarS § 424 ja § 200 lg 2 p 7,9 järgi; N.N süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi; F.B süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi. Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. jaanuari 2010 otsus Prokurör Süüdistatav R.Y süüdistatav F.B. Mihhail Hütt , süüdistatav N.N ja Süüdistatav R.Y Kaitsja isikukood: XXX ; elukoht: XXXXXXXXXX XX-XX, varem kriminaalkorras karistatud 3 korral vandeadvokaat Igor Belugin Süüdistatav N.N Kaitsja isikukood: XXX; elukoht: XXXXXXX X-XX, Narva; varem kriminaalkorras karistatud 1 korral vandeadvokaat R.Y Rogulski Süüdistatav F.B Kaitsja isikukood: XXX; elukoht: XXXXXXX X-XXX, Narva; varem kriminaalkorras karistatud 4 korral vandeadvokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 29.jaanuari 2010 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-06-5661 muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Välja maksta riigieelarve vahendite arvelt Advokaadibüroole In Jure kriminaalasjas nr 1-06-5661 advokaat Aivar Kello poolt osutatud õigusabi eest kohtumenetluses 1680 krooni. Välja mõista F.B-lt kohtukulud, s.o kaitsja tasu advokaat Aivar Kello poolt osutatud õigusabi eest 1680 krooni riigituludesse. F.B tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „F.B, 1-06-5661, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja maksta riigieelarve vahendite arvelt OÜ-le Narva Esimene Advokaadibüroo kriminaalasjas nr 1-06-5661 vandeadvokaat R.Y Rogulski poolt osutatud õigusabi eest kohtumenetluses 1680 krooni. Välja mõista N.N-ilt kohtukulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat R.Y Rogulski poolt osutatud õigusabi eest 1680 krooni riigituludesse. N.N-il tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr
4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „N.N , 1-06-5661, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja maksta riigieelarve vahendite arvelt Advokaadibüroole Lillo&Lõhmus kriminaalasjas nr 1-06-5661 advokaat Igor Belugini poolt osutatud õigusabi eest kohtumenetluses 3904 krooni 80 senti. Välja mõista R.Y-lt kohtukulud, s.o kaitsja tasu advokaat Igor Belugini poolt osutatud õigusabi eest 3904 krooni 80 senti riigituludesse. R.Y-l tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr
5. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „R.Y , 1-06-5661, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 10.juunil 2010 kell 14.
6. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 11.juunist
7. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 11.juunist
8. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 29.01.2010 otsusega tunnistati R.Y süüdi KarS § 200 lg 2 p 7,9 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Sama otsusega mõisteti R.Y õigeks KarS § 424 järgi. Viru Maakohtu otsusega tunnistati N.N süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru 2 Maakohtu 30.10.2007 otsuse järgi ärakandmata karistuse, s.o 2 aastat, võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti N.N-ile 5 aastat ja 6 kuud vangistust. Sama Viru Maakohtu 29.01.2010 otsusega tunnistati süüdi F.B KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 16.02.2005 otsuse järgi ärakandmata karistuse, s.o 4 kuud ja 14 päeva, võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti F.B-le 4 aastat 4 kuud ja 14 päeva vangistust. Lisaks R.Y-le esitatud süüdistusele KarS § 424 järgi, mida apellatsioonis sisuliselt ei vaidlustatud, arutas maakohus R.Y-le esitatud süüdistust KarS § 200 lg 2 p 7,9 järgi selles, et tema 10.11.2007 kell 20.00, olles alkoholijoobes ja tegutsedes grupis koos N.N-i ja F.B-ga, võõra vallasasja röövimise ja äravõtmise eesmärgil, omavoliliselt tungisid K.M. `i tuppa nr 120 ühiselamus aadressil XXX 4, Narva, nõudsid A.A. `ult ja K.M. raha ja sel eesmärgil otsisid läbi K.M. toa, peksid kannatanuid jalgade ja rusikatega näo ja keha piirkonda, tekitades neile füüsilist valu ja omastasid A.A. rahakoti, milles oli 25 krooni. N.N-i süüdistati KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema, olles isik, keda on varem karistatud röövimise eest, 10.11.2007 kell 20.00, alkoholijoobes ja tegutsedes grupis koos R.Y ja F.B-ga, võõra vallasasja röövimise ja äravõtmise eesmärgil, omavoliliselt tungisid K.M. tuppa nr 120 ühiselamus aadressil XXX 4, Narva, nõudsid A.A. ja K.M. raha ja sel eesmärgil otsisid läbi K.M. toa, peksid kannatanuid jalgade ja rusikatega näo ja keha piirkonda, tekitades neile füüsilist valu ja omastasid A.A. rahakoti, milles oli 25 krooni. F.B süüdistati KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema, olles isik, keda on varem karistatud röövimise eest, 10.11.2007 kell 20.00, alkoholijoobes ja tegutsedes grupis koos R.Y ja N.N-iga , võõra vallasasja röövimise ja äravõtmise eesmärgil, omavoliliselt tungisid K.M. tuppa nr 120 ühiselamus aadressil XXX 4, Narva, nõudsid A.A. ja K.M. raha ja sel eesmärgil otsisid läbi K.M. toa, peksid kannatanuid jalgade ja rusikatega näo ja keha piirkonda, tekitades neile füüsilist valu ja omastasid A.A. rahakoti, milles oli 25 krooni. R.Y , N.N ja F.B ennast esitatud röövimises süüdi ei tunnistanud. Maakohus leidis, R.Y , N.N-i uuritud tõenditega kogumis. ja F.B süü on tõendatud kõikide kohtus Maakohtu hinnangul puudub alus kannatanute ja tunnistajate ütluste mitte usaldamiseks, kuna eelnimetatute ütlused on loogilised ja järjepidevad ning ei ole vasturääkivad. A.A. kohtus antud ütluste kohaselt sisenesid kõik süüdistatavad K.M. tuppa ning neist F.B oli ainsana A.A. varasemalt tuttav. Kohtueelsel menetlusel antud ütlustes kinnitas A.A. , et kallaletungijad nõudsid raha (tl 3). Viimane on kohtuistungil eelnimetatud ütlusi kinnitanud ning selgituseks lisanud, et juhtunut olid nad arutanud K.M. , kelle vahendusel sai A.A. teada, et F.B otsis tema taskud läbi ja nõudis raha. Maakohus ei nõustu kaitsja väitega, et kuna A.A. ülekuulamise protokollis puudub ülekuulamise aja algus ja lõpp, ei ole võimalik tema ülekuulamisel antud ütlusi tõendina arvestada. Lisaks on A.A. kinnitanud, et teda on üle kuulatud ning ülekuulamise protokollile on ta iga lehe allkirjastanud. A.A. ütlusi kinnitavad tunnistajate J.M. ja L.K. ütlused, mille kohaselt nägid eelnimetatud kannatanu K.M. tuba pärast röövimise toimepanemist. L.K. ütluste järgi oli toas pärast röövimist korralagedus- kõik oli laiali pillutud, külmiku juures oli palju verd. Nimetatud korralageduse osas ühtivad tunnistaja ütlused kannatanu ütlustega. Külmiku kõrval toas on pesumasin. Kohtus selgitas A.A. , et lõi selle vastu ära oma pea pärast kallaletungijate lööki. Tunnistaja J.M. ütluste kohaselt nägi ta kõiki süüdistatavaid kuriteokohal ning kirjeldas nende igaühe tegevust, kusjuures J.M. ütluste kohaselt hoidis F.B käes avatud rahakotti ja nõudis raha, samal ajal kui tema jalge ees lebas läbipekstud A.A. . 3 Maakohus leidis, et A.A. ja K.M. ütlused ühtivad täielikult osas, mille kohaselt sisenesid kõik kolm süüdistatavat tuppa, seejärel hakati peksma A.A. ut ning otsiti tal taskud läbi. A.A. ja K.M. ütlused ühtivad ka rahakoti äravõtmise ja sellest raha kadumise osas. Maakohus leidis, et A.A. peksmist kolme süüdistatava poolt kinnitavad K.M. ütlused ja Narva Haigla tõend, milles oli A.A. vigastustena fikseeritud näo hematoomid, hulgalised roidemurrud, rinnapõrutus. Maakohus asus seisukohale, et eeltoodud F.B ütlused, mille kohaselt ei ole ta toime pannud kuritegu ja sündmuskohale sattus juhuslikult, ei ole usaldusväärsed, kuna on vastuolulised ja ei ole järjepidevad. Maakohus märkis, et esmalt andis F.B kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt lamasid R.Y , N.N ja A.A. põrandal ajal, kui tema tuppa sisenes, misjärel sai talle selgeks, et R.Y ja N.N istusid põrandal ja peksid A.A. ut, kusjuures A.A. hoidis R.Y kaelast kinni. Hiljem on F.B andnud teistsuguseid ütlusi, mille kohaselt tema sisenemisel tuppa lendasid seal taburetid – üks voodi, teine kapi suunas. Maakohtu hinnangul ei ole eelnimetatud F.B ütlused loogilised ja on vastuolus F.B antud ütlustega kohtueelsel menetlusel, kus viimane väitis, et ta ei hoidnud ega üldse näinud rahakotti ning R.Y ja N.N ei peksnud A.A. ut kätega, vaid taburettidega (1 kd tl 20,81). Maakohus märkis, et kohtulikul uurimisel rõõnasid süüdistatavad üksteist, tunnistamata oma süüd: R.Y ütluste kohaselt lõi N.N A.A. rusikaga näkku ja F.B küsis raha K.M. käest hoides käes kellegi rahakotti. N.N küsis A.A. ja K.M. raha alkoholi ostmiseks (1 kd tl 26,63). N.N-i ütluste kohaselt ei hakanud tema, vaid R.Y raha nõudma (1 kd tl 33). F.B rõõnas R.Y-d ja N.N-i väites, et nägi, kuidas R.Y ja N.N peksid ja võtsid raha ära. Kohtuistungil muutsid R.Y ja N.N kardinaalselt oma ütlusi võrreldes kohtueelsel menetlusel antud ütlustega F.B kasuks andes ütlusi, mille kohaselt ei osalenud F.B kuriteos, vaid hoopis lahutas kaklejaid (1 kd tl 26,33,63). Lisaks ei ole maakohtu arvates tõendamist leidnud F.B viited sellele, et kannatanu palus temalt kaitset. Eelnimetatust ei rääkinud R.Y ega N.N uurimisel ega kohtus. Samuti leidis maakohus, et arvesse ei saa võtta R.Y ja N.N-i versiooni, mille kohaselt tuli A.A. neile kallale, mitte vastupidi, ja alustas kaklust, mille tõttu olid nad sunnitud end kaitsma. Maakohus leidis, et F.B, R.Y ja N.N-i süü röövkallaletungis on tõendatud alljärgnevate asjaoludega: kõik kolm avastati kuriteopaigas ühiselamu valvuri poolt, kolmekesti tungisid nad K.M. tuppa, nõudsid raha, üks neist oli F.B, A.A. vigastused, kannatanu raha kadumine. Maakohus märkis, et eelnimetatud tõendatud asjaolud ühtivad täielikult ka kannatanute ütlustega. Maakohus järeldas, et F.B, R.Y ja N.N tegutsesid röövimise toimepanemisel ühise tahtlusega, kuna eelnimetatute tegu oli eesmärgipärane ja kokkuleppeline. Nad olid teadlikud, et tegutsevad ühiselt ja teadsid eesmärki K.M. tuppa minemiseks– saada temalt raha olenemata sellest, et tegelikult said nad kõigest 25 krooni. Vägivald, mida F.B , R.Y ja N.N rakendasid kannatanute suhtes langeb ajaliselt kokku raha röövimisega ja oli suunatud kannatanute vastupanutahte mahasurumisele. Kuna kuritegu oli toime pandud grupis, siis kvalifitseeris maakohus süüdistatavate teod KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. Maakohus kvalifitseeris süüdistatavate teod KarS § 200 lg 2 p 9 järgi, kuna kuritegu oli seotud eluruumi sissetungimisega eesmärgiga pääseda ligi rahale, mida F.B, R.Y ja N.N vajasid alkoholi ostmiseks. Põhjusel, et N.N ja F.B on varem kohtulikult karistatud röövimise eest, mistõttu nende teod kvalifitseeritakse KarS § 200 lg 2 p 4 järgi. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus F.B, R.Y ja N.N-i süüd, nende otsest tahtlust teo toimepanemisel ja kuriteoliiki. Kriminaalasja iseloomustavatest materjalidele tuginedes leidis maakohus, et süüdistatavad on varasemalt mitmel korral karistatud, alkoholi kuritarvitanud. F.B kaitsja poolt esitatud dokumentidest F.B töökohast nähtub, et viimane täitis ühekordseid töid ettevõtulepingu alusel, kuid vahi alla võtmise hetkel ta ei töötanud. Lisaks märkis maakohus, et N.N on teo toime pannud katseaja kestel, V. 4 F.B pärast ennetähtaegselt tingimisi vabanemist, kusjuures mõlemad on varasemalt karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Samuti tuvastas maakohus, et keegi süüdistatavatest ei kahetsenud tehtud. Eeltoodust ja õiguskorra kaitsmise huvides pidas maakohus otstarbekaks karistada eelnimetatuid reaalse vangistusega. Samuti märkis maakohus F.B ja N.N-i karistuse mõistmise osas, et kuna N.N on uue tahtliku kuriteo toime pannud katseaja kestel, aga F.B pärast ennetähtaegset tingimisi vabanemist, siis pööras KarS § 65 lg 2 alusel maakohus täitmisele ärakandmata karistuse. Maakohus leidis, et F.B, R.Y ja N.N-i süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. R.Y apellatsioon R.Y taotleb apellatsioonis talle esitatud süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7,9 järgi õigeksmõistmist. N.N-i apellatsioon N.N leiab apellatsioonis, et tema teo kvalifikatsioon on vale ning taotleb ümberkvalifitseerimist KarS § 263 järgi. N.N on seisukohal, et kriminaalasja uurimine oli hooletu. Esiteks leiab N.N , et ei ole tõendatud asjaolu, mille kohaselt oleks ta A.A. raha ära võtnud. Eeluurimise ajal on A.A. N.N-ile selgitanud, et ei mäleta, kas keegi võttis talt raha või ei, kuna ta kukkus, lõi pea ära ega mäleta midagi. Lisaks märgib N.N , et kohtuistungi protokollist ei nähtu A.A. ülekuulamise kuupäeva ja kellaaega. Samuti on valesti märgitud ülekuulamise koht. Kohtuistungil selgitas A.A. , et toimunut arutati K.M. ja viimase käest sai A.A. teada, et talt nõuti raha, kuid kas keegi seda tegelikult võttis, ei ole N.N-i arvates tuvastatud. N.N , tuginedes Perearstikeskuse tõendile, mille tema kaitsja kohtuistungil esitas, rõhutab, et K.M. oli krooniline alkohoolik, mistõttu ei olnud ta suuteline juhtunut adekvaatselt hindama ja sellest tulenevalt anda ka tõelevastavaid ütlusi. Hiljem on K.M. alkoholismi tõttu ka surnud. Lisaks märgib N.N , et kohtueelsel menetlusel ei ole tehtud vastastamisi tema ja tunnistajate J.M. ja L.K. vahel, tema ja F.B vahel, mis on mõjutanud N.N-i arvates tema süüdistuse kvalifikatsiooni. Lisaks on N.N-i hinnangul tunnistaja J.M. ütlused tema emotsionaalse ettekujutuse vili ja ei vasta tegelikkusele, kuna J.M. üksnes vaatas tuppa. Samas ei tõendanud N.N-i arvates L.K. ütlused mitte midagi. N.N juhib tähelepanu, et nii kohtuotsuses kui kohtuistungi protokollis on tema kohta valed andmed, mis iseloomustavad teda negatiivselt ja on mõjunud negatiivselt ka kohtuotsuse tegemisele. N.N ei nõustu kohtuotsuses märgituga, mille kohaselt järeldub kriminaalasja materjalide hulgas olevast iseloomustavast materjalist, et N.N on korduvalt karistatud, ei töötanud ja kuritarvitas alkoholi, kuna eelnimetatu ei vasta tegelikkusele. Sündmuse toimumise ajal töötas N.N tehases, tal oli püsiv sissetulek ja rahalisi probleeme ei olnud, mille tõendamiseks on tema kaitsja kohtuistungil esitanud seda kinnitava dokumendi. Kohtuotsuses märgitu, mille kohaselt kuritarvitas ta alkoholi ei ole tõendatud ning eelnevalt on teda karistatud vaid ühel korral Viru Maakohtu poolt. Lisaks palub N.N kohtul arvestada alljärgnevaid asjaolusid: on ilmunud kõikidele kohtuistungitele, on täitnud kohtu korraldusi, kahetseb tehtut, on olnud olemas püsiv töö-ja elukoht. F.B apellatsioon F.B taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. 5 Apellatsioonis märgib F.B, et prokuratuur ja eeluurimisasutus on rikkunud KrMS § 339 sätteid ning sellest tulenevalt on kriminaalasja läbivaatamine ja lahendamine ebaseaduslik. Lisaks on rikutud tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatavad ja kaitsjad apellatsioone nendes toodud motiividel. Prokurör palus apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad ja prokuröri, leiab, et apellatsioonid on põhjendamatud, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta sisuliselt muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p
9. Esmalt märgib ringkonnakohus, et nõustub maakohtu hinnanguga süüdistatavate süü tuvastatusest süüdistuses märgitud asjaoludel ja süüteokoosseisu tunnustel röövimises. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu otsuses menetlusnormide rikkumisi. Esitatud apellatsioonides taotletakse maakohtu otsuses esitatud tõendite ümberhindamist. Põhilise kaitseversioonina leitakse, et süüdistatavad pole toime pannud röövimist ning taotletakse kas õigeksmõistmist ( F.B) või süüdi tunnistamist kergemaliigilises kuriteos ( N.N , R.Y ) ja karistuse kergendamist. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga selles, et süüdistatavad ei lisanud midagi oluliselt uut ringkonnakohtus ning kinnitasid endiselt varasemaid kaitseversioone, mis on maakohtus uuritud tõenditega ümber lükatud. Maakohus on seejuures põhjendatult leidnud, et süüdistatavate vasturääkivad ütlused käesoleva kriminaalasja menetluses tuleb tõendite hindamisel kõrvale jätta. Ringkonnakohus, kuulanud ära istungil süüdistatavate ütlused ja nende kaitseversioonide sisu, nõustub selle maakohtu järeldusega. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatavate vastuväited apellatsioonidele on põhiliselt leidnud käsitlust juba maakohtu süüdimõistva otsuse põhiosas (5 kd tl 132-133). Süüdistatavatele süüks arvatud tegevus röövimise toimepanemisel on usaldusväärselt tõendamist leidnud. Ringkonnakohtul puudub nagu maakohtulgi alus kahelda kannatanute A.A. maakohtus ja K.M. kohtueelsel uurimisel antud ütluste usaldusväärsuses ja sisus. Samas ei sisalda kriminaalasi ka mingit usutavat teavet, miks pidid ühiselamu elanikest kannatanud süüdistatavate vastu fabritseerima alusetult kuriteotunnustega tegevuse, nagu väidetakse apellatsioonides. Maakohus analüüsis kriminaalasjas kogutud tõendeid ja tuvastas õieti süüdistatavate süü röövimises. Tehti kindlaks, et
10. novembril 2007 kannatanu A.A. oli K.M. i toas ja K.M. ning A.A. on kinnitanud, et keegi koputas K.M. toa uksele ja kui A.A. avas ukse, sisenes tuppa kolm inimest. A.A. kinnitas, et need olid F.B ja kaks meest, keda nägi esimest korda. Sellega on ümber lükatud F.B väide, et ta tuli tuppa hiljem. Kannatanute ütlustega on usaldusväärselt tõendamist leidnud, et kõik süüdistatavad hakkasid tuppa astudes nõudma raha ja peksid kannatanuid. Kannatanu A.A. kinnitas sellekohaseid ütlusi ka kohtus. Käesoleval juhul süüdistuse kvalifitseerimisel röövimisena ei oma tähtsust, kes kasutas vägivalda ja kes hõivas raha. Tõenditega on tuvastatud, et kõik kolm tegutsesid kooskõlastatult. Süüdistatav R.Y jäi ringkonnakohtus oma taotluse juurde ja leidis, et teda tuleb röövimises õigeks mõista. Samas jäi ta maakohtus antud ütluste juurde ja väitis, et tema kannatanu suhtes vägivalda ei tarvitanud mitte vara nõudmisega seoses, vaid lõi teda jalaga tuppa minnes viha pärast. Seetõttu täpsustas ta apellatsiooni taotlust, leides, et tema tegevus tuleks ümber kvalifitseerida kergema kuriteona KarS § 121 või KarS § 266 järgi. 6 Ringkonnakohus R.Y sellekohase ümberkvalifitseerimise taotlusega ei nõustu ja leiab, et kriminaalasja materjalid, maakohtu otsus ja käesolev ringkonnakohtu otsus sisaldavad küllaldaselt tõenduslikku analüüsi, millest järeldada süüteo õige kvalifikatsioon röövimisena. Süüdistatavad jätkasid ringkonnakohtus varasemat kaitsetaktikat ja eitasid röövimisega puutumust. Nii väitis R.Y , et tema ei näinud toas üldse, et keegi kaassüüdistatavatest oleks A.A. ja K.M. peksnud. Küll leidis, et koridoris N.N lõi A.A. ühe korra. Süüdistatavatest keegi kannatanute käest raha ei nõudnud, neil oli endil raha ja võõrasse tuppa läksid nad selleks, et alkoholi osta. R.Y ja N.N väitsid veel, et F.B üldse kannatanute toas ei käinud ja kannatanute tuppa sisenesid ainult R.Y ja N.N ning püüdsid sel teel F.B puutumust kuriteoga välistada. Sellise väheveenva kaitseversiooni lükkavad ümber eelkõige kannatanute A.A. ja K.M. ütlused, samuti tunnistaja J.M. ütlused, kes sisenes kannatanute tuppa ja nägi seal kõiki kolme süüdistatavat, sealhulgas F.B ning detailselt kirjeldas maakohtus ka F.B tegevust toas. Süüdistatava R.Y ütlustes avaldus ringkonnakohtus muutlikkus, mida ta ei osanud veenvalt selgitada, põhjendades seda lihtsakoeliselt järgmiselt. Kuna politseitöötajad teadsid, et R.Y-l on naine ja laps, siis teda survestati, et kui ta annab F.B vastu ütlusi, siis lasevad ta allkirja vastu vabaks. Miks peaks aga politseitöötajad olema huvitatud, et F.B isikut alusetult süüstada röövimises, jääbki käesoleva kriminaalasja materjalide põhjal eluliselt mõistmatuks. Ringkonnakohus ei nõustu R.Y kaitsja väitega, et kannatanu K.M. ütlusi ei ole avaldatud ega kasutatud otsuse tegemisel. Maakohus on otsuse leheküljel 6 (5 kd tl 132p) avaldanud K.M. ütlused ja esitanud lühiülevaate nende sisust. Avaldatud K.M. ütluste kohaselt (4 kd tl 44) oli tal külas A.A. kui koputati uksele. Kuna ta ise kõnnib halvasti, avas toaukse A.A. ja kohe sisenesid tuppa kolm meest. Sisenejatest tundis ta kohe ära W.L nimelise mehe, kuid teised kaks olid võõrad. Kõik kolm hakkasid kohe A.A. ut peksma ja raha nõudma ning ka teda ennast löödi rusikaga näkku, mille tagajärjel oli silma all hiljem sinikas. „Meie A-ga ütlesime, et meil ei ole raha. Siis keerasid nad madratsi ja padjad, milledel ma lebasin, teistpidi ja raha leidmata, hakkasid minu madalas kapis sorima. Pärast tõmbas keegi nendest kolmest A taskust rahakoti…..“. Süüdistatav N.N ei eitanud ringkonnakohtus, et ta lõi A.A. ut ja leidis, et vägivaldne tegevus tuleks kvalifitseerida avaliku korra rikkumisena. See, et K.M. toas oli, sellest sai ta teada alles uurimise ajal. A.A. võis ülejäänud vigastused saada siis, kui ta kukkus, sest toas oli segadus. „Ma arvan, et ma lõin teda kahjuks liiga tugevasti. See löök tabas vist lõuga“. R.Y ja F.B N.N-i teada ei löönud kannatanuid. Raha küsimisest ta ei tea midagi, selle kohta sai teada alles uurimise ajal. Ringkonnakohus ei nõustu nagu maakohuski süüdistatava N.N-i taotlusega tema tegevuse ümberkvalifitseerimiseks KarS § 263 järgi. Juba maakohtus läbi viidud tõendite uurimine ja järeldused kinnitavad, et kannatanute suhtes pandi toime varavastane süütegu, mille käigus kasutati vägivalda. Väheveenev ja eluliselt mitteusutav on ka N.N-i väide, et kannatanu A.A. võis vigastused saada „kui ta kukkus, sest toas oli segadus“. Selline eluliselt mitteusutav ja vigastuste väidetav tekkemehhanism on ümber lükatud eelkõige samal päeval, so 10.11.2007 Narva Haiglas A.A. ul tuvastatud vigastustega, mille käigus fikseeriti muuhulgas näo hematoom, hulgalised ribimurrud ja rinnapõrutus. Püüdes minimaliseerida A.A. aktiivset peksmist on asunud N.N muuhulgas väitma, et lõi kannatanut ainult ühe korra, samal ajal kui meditsiinilisel läbivaatusel on tuvastatud hulgivigastused. 7 Süüdistatava N.N-i kaitsja V. Rogulski leidis, et tema kaitsealusel ei olnud omakasupüüdlikku eesmärki, kui läks K.M. juurde. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et tõendid ei kinnita N.N-i tahtlust hõivata teise inimese raha. Veelgi enam, kannatanu K.M. ütlused seab kaitsja kahtluse alla seetõttu, et kannatanul oli alkoholist tingitud dementsus. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu, sest kriminaalasjas pole tõendamist leidnud K.M. tajumisvõime selline langus, mis ei võimaldaks tal üldse ütlusi anda ja seejuures pole tema ütlused ainsad ning süüdistatavate süü on tõendamist leidnud ka teiste maakohtus uuritud ja otsuses viidatud tõenditega. Kaitsja leiab veel, et kuna N.N väidab, et sisenes võõrasse eluruumi ja lõi teist inimest, siis tuleks tema tegu kvalifitseerida KarS § 263 järgi ja kergendada tema karistust. Ringkonnakohus selle taotlusega ei nõustu ja leiab samuti nagu maakohus, et pole alust kahelda ühiselamu valvuri, tunnistaja J.M. ütlustes, kelle ütlused riimuvad kannatanute ütlustega. Tunnistaja J.M. sisenes K.M. tuppa hetkel kui kuriteo toimepanemine oli aktiivses faasis, so toimus süüdistatavate poolt vägivalla tarvitamine ja esitati rahanõuet. Süüdistatav F.B jäi samuti maakohtus antud ütluste juurde ja arvukatest vastuväidetest süüdistusele nimetas esmalt asjaolu, et tema ja kannatanuga ei tehtud vastastamist kohtueelsel uurimisel. Ringkonnakohus leiab, et taoline etteheide on alusetu, sest kohtueelsel uurimisel otsustab uurimistoimingute läbiviimise vajalikkuse menetleja. Millistel juhtudel on vajalik kannatanu ja süüdistatava osavõtul teostada vastastamine lahendab uurimistaktikalistel kaalutlustel uurimise läbiviija. Veel leidis F.B, et teda süüdistatakse süüdistuses märgitud kuriteo toimepanemises alusetult ning leiab, et kriminaalasjas on tema süüline tegevus röövimises fabritseeritud ja kohtueelset uurimist läbi viinud politsei operatiivtöötajad ja hiljem prokurör ning maakohus on oma võimu kuritarvitanud. Ringkonnakohus selliste üld- ja paljasõnaliste vastuväidetega süüdistusele ei nõustu, sest kriminaalasjas kogutud tõenduslik materjal ei sisalda käesoleval juhul etteheiteid menetluses osalenud ametnikele. Maakohtu istungi protokollist ja motiveerivast otsusest tulenevalt on alusetu ka süüdistatava etteheide maakohtule selles, et „kohtul puudus huvi välja selgitada tõde“. Enda distantseerimiseks kannatanu K.M. toas toimepandud kuriteost on asunud F.B väitma, et „tema sattus juhuslikult kaklusele peale“. Toas viibinud kaklejate ( R.Y ja N.N ) nimed sai ta teada alles siis kui talle süüdistus esitati. Samuti pakub V. F.B välja, et R.Y annab tema vastu teadlikult valeütlusi seoses F.B-le kuulunud auto remondi ja avariiga. Ringkonnakohus leiab, et F.B polegi osanud veenvalt selgitada, mis eluline seos peaks olema F.B poolt kirjeldatud sõidukiga ja K.M. toas asetleidnud kuriteosündmusega. V. F.B on asunud väitma, et tema tuppa astudes oli K.M. toas purjus meeste omavaheline kaklus. „Ma karjusin, et jätke järgi ja nad jätsid järgi“. Teades, et tunnistaja J.M. nägi K.M. tuppa astudes F.B käes rahakotti, väidab F.B vastupidiselt tunnistaja ütlustele hoopis järgmist. „Ma küsisin K.M. i käest, et mis juhtus ja K.M. andis rahakoti ja näitas, et viimased 25 krooni võeti ära. Ma võtsin rahakoti ja see oli tühi. Pöördusin kaklejate poole, et nad annaksid K.M. ile raha tagasi. Ma ütlesin R.Y-le ja N.N-ile , et nad kaoksid minema“. Seega on F.B kaitsetaktikana ennast asetanud kannatanute kaitsja rolli, kus muuhulgas kogemata satub tema kätte ka A.A. rahakott. 8 Veel väidab F.B, et politseitöötajad survestasid teda 25 krooni hõivamist enda peale võtma.„Nad ütlesid ka, et R.Y ja N.N on juba üles tunnistanud ja nad on vabaks lastud“. Samas jääb ringkonnakohtule eluliselt arusaamatuks, miks pidid menetlust läbi viinud politseitöötajad soovima veel ühe isiku osalust kuriteos kui R.Y ja N.N-i osalus oli juba teada. Samuti on mõistetamatu, miks peaks prokurör olema huvitatud F.B „kinni panekust“ nagu väidab süüdistatav. Seejuures on asjakohatu F.B lihtsakoeline väide, et „prokuröril ei ole vaja tõendeid, et panna inimene kinni. Peaasi, et on inimene ja viibis sündmuskohal“. F.B pole osanud tuua mingitki sellekohast usutavat põhjendust. Hüpoteetiliselt pakkus F.B välja, et „keegi pani A.A. ule pähe oletused, et mina tõin need mehed K.M. i tuppa“. Samas ei nähtu aga kriminaalasja materjalidest, miks oleks antud käitumissituatsioonis ja kontekstis kellelgi vajalik F.B alusetult süüdistada kuritegu toimepannud isikuna, kui samas on tegemist abivalmis ja kuritegelikku rünnet tõrjuva kodanikuga, nagu F.B ise väidab. Süüdistatav F.B seadis kahtluse alla käesolevas kriminaalasjas olulise tunnistaja ühiselamu valvuri J.M. ütlused, väites, et viimane „soovib talle halba“. Samas lisab, et tal oli J. M pingeline olukord. Seejuures ei osanud F.B midagi sisukohast välja tuua ja märgib asjakohatult põhjenduseks seda, et „ma keeldusin talle toomast oma autoga tsementi, kuna mul oli paak tühi. Seda ehitusmaterjali oli vaja valvurite toa remontimiseks. Sellest ajast peale me ei räägi. M oli pika vihaga ja ma soetasin nii omale vaenlase.“ Samuti seab F.B alusetult kahtluse alla K.M. ütlused põhjusel, et K.M. oli purjus ja tema ütlused võisid olla J.M. õpetatud. Ringkonnakohus jätab nagu maakohuski tähelepanuta F.B avalduses Viru Maakohtule nimetatud taotluse V. Tarakanovi ja T. Drozdovskaja nimeliste isikute väljakutsumiseks, sest süüdistatavate (sealhulgas F.B) süü on kaalukalt tõendatud. F.B kirjaliku selgituse kohaselt pidavat eelnimetatud isikud teadma kinnitada asjaolu, et F.B käis K.M. tuppa sigarette laenamas ning sel põhjusel ta sinna ka süüdistuses märgitud päeval läks. Taoline paljasõnaline, ennastõigustav vastuväide süüdistusele on aga ümber lükatud eelkõige kannatanute ja tunnistaja J.M. ütlustega F.B kui kuriteo toimepanijate grupi liikme ühisest tegevusest. Olemasolevate andmete ja tõendite juures ei oma V. Tarakanovi ja T. Drozdovskaja isikud kuriteosündmusega mingit tõenduslikku puutumust. Ringkonnakohtus esitas F.B veelkord Ida Politseprefektuuri 11.09.2008 vastuse tema avaldusele, milles teatatakse, et F.B-le kuuluva sõiduautoga Ford Sierra toimus liiklusõnnetus 03.11.2007 Narvas Kerese tn 27 juures ja liiklusõnnetuse põhjustas sõidukit juhtinud R.Y . F.B selgituse kohaselt peaks see asjaolu tõendama, et tal ei ole kokkupuudet 10.11.2007 süüdistuses märgitud röövimisega. Ringkonnakohus leiab käesoleva kriminaalasja tehioludest tulenevalt, et eluliselt polegi võimalik usutavalt mõista kuidas 7 päeva varem R.Y poolt F.B autoga põhjustatud liiklusõnnetus peaks välistama süüstavate tõendite olemasolul F.B osaluse röövimises. Süüdistatava F.B väide, et „ R.Y ja N.N ajavad minu kaela ainult sellepärast, et nad sõitsid minu autoga“, ei ole tõenditest tulenevalt tõsiseltvõetav. Ringkonnakohus märgib, et süüdistatavatele mõistetud karistuste kergendamiseks puudub alus, sest maakohus on juba arvestanud KarS §-s 56 märgitud karistuse mõistmise põhimõtteid, sealhulgas asjaolu, et kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti on maakohus õigustatult märkinud, et keegi süüdistatavatest ei kahetsenud tehtut. 9 Veel märgib ringkonnakohus, et karistuse kergendamiseks puudub alus ka seetõttu, et maakohus on niigi mõistnud süüdistatavatele vangistused sanktsiooni alammäära (3 aastat) lähedaselt. Nii on R.Y-le mõistetud 3 aastat, N.N-ile 3 aastat 6 kuud ja F.B-le 4 aastat vangistust. Alla karistusliigi alammäära karistuse mõistmiseks puuduvad käeoleval juhul igasugused erandlikud asjaolud. Ringkonnakohus peab vajalikuks teha maakohtu otsuses mõningad väheolulised täpsustused N.N-i ankeet- ja iseloomustavate andmete ning R.Y osas. Ringkonnakohus märgib, et otsuse resolutiivosa vene keelses originaalis (5 kd tl 122) on N.N-i karistuse kandmise algusena märgitud õigesti 29.01.2010, eesti keelses tõlkes (5 kd tl 131) aga ekslikult 29.01.
11. Samuti on otsuses N.N-i ankeetandmetes märgitud, et ta ei tööta, kuid samas nähtub kriminaalasja materjalidest, sealhulgas N.N-i kahtlustatavana ülekuulamise protokollist, et tema töökoht oli enne kuriteo toimepanemist AS-s Energoremont, milline asjaolu tuleb lugeda õigeks. Ringkonnakohus nõustub ka N.N-i märkusega apellatsioonis, et varasemalt on ta karistatud kriminaalkorras ühel korral, mitte aga korduvalt nagu oli leidnud maakohus. Ringkonnakohus nõustub kaitsja märkusega, et maakohtu otsuse lk 5 ( 5 kd tl 131) on ekslikult märgitud, et R.Y sooritas röövi isikuna, kes varem on pannud toime röövimise sissetungimisega. Samas nähtub R.Y süüdistusest KarS § 200 lg 2 p 7 ja 9 järgi ja kriminaalasja materjalidest, et tegelikult ei ole R.Y-d varem röövimises süüdistatud. Seega on see lauseosa maakohtu otsuses süüdistuse kirjeldamisel ebaõige ja tuleb välja jätta maakohtu otsusest. Eelnimetatud täpsustused ei oma aga kokkuvõttes kaalu selleks, et tühistada maakohtu lahend N.N-i ja R.Y süüditunnistamises või karistamises. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, millised vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjatele makstud tasudest seoses nende osalemisega kohtuistungil ja seega on F.B, N.N ja R.Y kohustatud hüvitama kulud õigusabile, mis olid osutatud advokaatide A. Kello, V. Rogulski ja I. Belugini poolt. Tiit Lõhmus Mati Kartau 10 Maarika Kuusk