4-24-839/5

(3)Täitemenetlus nr 066/2017/1365 on võlgniku L.R-i suhtes algatatud 29.06.2017 Võlgnik pole rahatrahvi tasunud. Kohtutäitur on täitemenetluse jooksul teinud korduvad registripäringud vara ja sissetulekute kohta. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane, et katta vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Täitemenetluse seadustiku § 201 lõike 1 alusel palub otsustada rahatrahvi asendamine. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur esitas 04.03.2024 Viru Maakohtule avalduse asenduskaristuse määramiseks. Avalduse kohaselt ei tasunud menetlusalune isik L.R rahatrahvi õigeaegselt vabatahtlikult ja kohtutäitur alustas täitemenetluse väärteoasjas 2330,16,

1. 17.05.2019 teatas kohtutäitur rahatrahvi täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS § 72 ning täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 taotles kohtuväline menetleja otsustada väärteoasjas nr. 2330,16,005335 rahatrahvi 200 eurot asendamine arestiga. Menetlusalune isik L.R selgitas kohtuistungil, et on nõus, et tal on tasumata rahatrahv. Tal puuduvad rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks. Palub asendada rahatrahv ÜKT-ga. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Ida Prefektuuri 30.11.2016 kiirmenetluse otsusega 1 väärteoasjas nr 2330,16,005335 määrati L.R-ile NPALS § 15 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 200 EUR. Trahv on tasumata. Kohtutäitur Andrei Krek 17.05.2019 teatest sissenõudmine ei ole võimalik. Ida Prefektuurile nähtub, et rahatrahvi Kohus kontrollib, kas antud juhul võib olla tegu otsuse täitmise aegumisega KarS § 82 lg 4 järgi. KarS § 82 lg 4 kohaselt täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Kohus tuvastas kinnipeetava andemete päringust, et L.R viibis kinnipidamisasutuses alates 16.01.2018-21.01.2018, s.o 6 päeva, 21.11.2018-16.01.2019, s.o 1 kuu 26 päeva, 05.08.2019, s.o 1 päev, kokku 2 kuud 3 päeva ning alates 22.10.2020 kuni käesoleva ajani. Eeldatav vabanemise aeg on 22.07.
2. Seega ei aegunud rahatrahvinõue 16.12.2020, kuna isik kannab vangistust alates 22.10.2020 ning aegumine pikeneb vangistuses viibitud aja võrra, mis on käesolevaks ajaks vähemalt 3 aastat 7 kuud. Seega on käesoleval ajal karistuse asendamine igati lubatav. Vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, 2

(3)teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt Karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, vastavalt sama sätte lg 2 arvestatakse rahatrahvi osalise tasumise korral tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. Vastavalt Karistusseadustiku § 72 lg 1, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga ja vastavalt sama sätte lg 2 vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile ning lõike 3 kohaselt rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev. Kohus on seisukohal, et mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Kohus leiab, et ei ole otstarbekas asendada rahatrahvi ÜKT-ga, sest isikul puudub kindel elukoht. Kohtuvälise menetleja otsuse tegemisest möödunud perioodi jooksul ei ole L.R trahvi suutnud tasuda. Tal puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel. Puuduvad Väärteomenetluse seadustikus ja Täitemenetluse seadustikus sätestatud võimalikud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks ja seda ei ole taotletudki. Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti puuduvad aresti kohaldamist välistavad asjaolud. Seega L.R-ile Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 30.11.2016 otsusega määratud tasumata rahatrahv 200 eurot e. 50 trahviühikut tuleb asendada KarS § 72 lg 1 ja lg 2 alusel arestiga 5 päeva. /allkirjastatud digitaalselt/ Larissa Prokopenko Kohtunik 3