4-24-839/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2024, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-24-839 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2024 määrus väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi arestiga asendamise kohta W.Q (isikukood XXX), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. märtsi 2024 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
5. novembri 2016 otsusega, mis jõustus
6. detsember 2016, määrati väärteoasjas nr 2330,16,005335 W.Q-le narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1järgi karistuseks rahatrahv 200 eurot, mida võimaldati tasuda kuues osas ning viimase osa maksmise kuupäev oli
7. mai
8. 1.
9. W.Q rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, mistõttu pöörati otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (täiteasi nr 066/2017/1365).
10. mail 2019 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. 1.
12. märts 2024 esitas PPA avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga.
13. Viru Maakohtu
14. märtsi 2024 määrusega rahuldati PPA avaldus ning asendati W.Q-le määratud rahatrahv 200 eurot 5 päeva arestiga. Aresti kandmise aja algust arvata pärast tema vangistusest vabanemist. Aresti kandmise korraldab Viru Vangla. 2.
15. Maakohus tuvastas, et trahvinõue ei ole aegunud. W.Q viibis kinnipidamisasutuses alates
16. jaanuar 2018-
17. jaanuar 2018, s.o 6 päeva;
18. november 2018-
19. jaanuar 2019, s.o 1 kuu 26 päeva;
20. august 2019, s.o 1 päev; kokku 2 kuud 3 päeva ning alates
21. oktoober 2020 kuni käesoleva ajani. Eeldatav vabanemise aeg on
22. juuli
23. Seega ei aegunud rahatrahvinõue
24. detsember 2020, kuna isik kannab vangistust alates
25. oktoober 2020 ning aegumine pikeneb vangistuses viibitud aja võrra. Seega on karistuse asendamine lubatav. 2.
26. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lg 1, väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 2 ja karistusseadustiku (KarS) § 72 alusel on põhjendatud rahatrahvi asendamine arestiga, kuna W.Q ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud, tal puuduvad selleks vahendid ning vara, mille arvelt seda realiseerida. Maakohus ei pidanud võimalikuks aresti asendamist üldkasuliku tööga, sest isikul puudub kindel elukoht.
27. Viru Maakohtu
28. märtsi 2024 määruse peale esitas määruskaebuse W.Q, kes palub tühistada maakohtu määruse ning kohaldada aresti asemel üldkasulikku tööd. W.Q ei ole nõus arestiga ning leiab, et maksumaksjale oleks kasulikum, kui ta teeks üldkasulikku tööd. Ta ei saa aresti istuda ka sellepärast, et tal on haige vanaema, kelle eest on vaja hoolitseda. Kaebaja on vanglat näinud, sest on seal viibinud 3,5 aastat. W.Q vabanemisjärgseks elukohaks on XXX. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebus põhjendamatu ega too endaga kaasa maakohtu määruse tühistamist.
30. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et W.Q-l on PPA
31. novembri 2016 otsusega määratud rahatrahv 200 eurot tasumata, rahatrahvi sissenõudmine on ebaõnnestunud, kuna rahalisi vahendeid ja vara, millele sissenõuet pöörata W.Q-l ei ole ning nõue ei ole käesolevaks ajaks aegunud. Seega on asenduskaristuse kohaldamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud.
32. Kas usaldada süüdlast üldkasulikku tööd tegema või mitte, on suuresti kohtu kaalutlusõigus. Selle kaalutluse tegemisel peab kohus vaatama muu hulgas üldkasuliku töö reaalse täideviimise perspektiivi. Maakohus viitas sellele, et W.Q-l puudub üldkasuliku töö kohaldamise jaoks elukoht. Isegi, kui uskuda määruskaebuses toodut, et isikul on käesoleval ajal garanteeritud elukoht, ei pea ringkonnakohus siiski võimalikuks W.Q aresti asendamist üldkasuliku tööga. Kaebajat on korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis tähendab, et tegemist ei ole õiguskuuleka inimesega ning käesoleval ajal puudub alus veendumuseks, et üldkasuliku töö tegemine oleks W.Q puhul edukas. Kuna ta on jätkanud seaduste mittetäitmist ka pärast eelnevaid karistusi, mis on määratud kriminaalkuritegude eest, siis saab öelda, et kergemaliigilised karistused ei tagaks tema õiguskuulekust. Sellest tulenevalt ei täidaks üldkasuliku töö määramine tema puhul oma eesmärki ning mõistetud rahatrahv on põhjendatult asendatud just arestiga. Aresti saab üldkasuliku tööga asendada vaid siis, kui on piisav veendumus, et süüdlane suudab üldkasuliku töö korralikult ära teha. Riigile ei ole kasulik anda isikule korduvalt võimalusi karistuse kergemal viisil kandmiseks, kui on alust kahelda, kas isik seda lähtuvalt varasemast elukäigust ja isikust tulenevatest asjaoludest teha suudab ning on tõenäoline, et hiljem tuleb siiski otsustada karistuse muul viisil täitmise üle. Lisaks nähtub Kohtute Infosüsteemist, et W.Q-l on ka varasemalt olnud probleeme asenduskaristusena üldkasuliku töö sooritamisega (väärteoasi nr 4-17-1679). Inimlikult on arusaadav, et W.Q soovib oma vanaema aidata, aga ei nähtu, et ta oleks varasemalt oma vanaema esikohale seadnud ning lähedastel on võimalik vajadusel abi saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.
33. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
34. märtsi 2024 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Lõhmus Kohtunik