1-08-3741/109

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-3741 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Y.G (Y.G) ja tema kaitsja vandeadvokaat Alar Neilandi (Neiland) määruskaebused Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Viru Maakohtu
4. aprilli 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Y.G ja tema kaitsja vandeadvokaat Alar Neilandi määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo AE Consult kaudu 72 eurot (seitsekümmend kaks eurot) vandeadvokaat Alar Neilandile tema poolt Y.G-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Y.G-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Alar Neilandi poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse.
7. Y.G-l tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Y.G 1-083741 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Y.G tunnistati Viru Maakohtu 29.01.2010 otsusega süüdi KarS § 200 lg 1 p 4, 7 järgi ja karistati 3 aasta ja 6 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti karistusele Viru Maakohtu 30.10.2007 otsusega mõistetud karistus ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 29.01.2010 ja lõpeb 29.07.
10. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla tekkis 29.10.
12. Viru Maakohtu 16.04.2013 määrusega jäeti Y.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu motiivid olid järgmised. 2.1 Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale ei ole võimalik, kuna isikul puudub vabanemisjärgselt elukoht. Antud asjaolu ei võimalda kriminaalhooldusega seotud kontrollnõuete ja -kohustuste (sh elektroonilise valve kohaldamise) täitmist. Y.G on keeldunud ennetähtaegselt vabanemise võimaluse korral avaldamast oma lähedaste kontaktandmeid, mis näitab, et tal puuduvad toetavad suhted oma lähedastega. 15.02.2013 kohtule edastatud kriminaalhooldusametniku seisukohta arvestades leidis maakohus, et Y.G vabanemine J.P. (vanus üle 80 aasta) korterisse ei ole põhjendatud. Y.G on kasutanud reaalset vägivalda oma vanaema vastu. J.P. ei välista ka Y.G-lt tulenevat ohtu tema tervisele võimaliku vägivalla kasutamise korral. 2.2 Vangla iseloomustus viitab sellele, et Y.G võib kalduda vägivaldsusele, kui tunneb end tugevamana. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangistuse ajal on kinnipeetavat karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta kehtestatud käitumisreegleid. Y.G on varem kriminaalkorras karistatud I astme varavastase kuriteo eest tingimisi vangistusega 3-aastase katseajaga. Vaatamata katseajale ta paranemise teele ei asunud ja vahetult pärast süüdimõistmist pani toime uue samalaadse I astme varavastase kuriteo. Vangla hinnangul on tema poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta kestel kõrge, s.o üle 40%. Süüdimõistetu poolt kohtule esitatud taotlused terviseprobleemide lahendamiseks Viru Vanglas ei ole käesoleva kriminaalmenetluse esemeks, mistõttu maakohus jättis nimetatud taotlused rahuldamata. 2.3 Maakohus leidis, et kuritegude toimepanemise jätkamine näitab, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et on võimeline käituma seaduskuulekalt. Kriminaalhooldus elektroonilise valve kohaldamisega ei ole meede, mis hoiaks ära süüdimõistetu poolt uute kuritegude toimepanemise. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Süüdimõistetul on hüvitamata võlgnevused
13. aasta novembri seisuga üle XXX euro. 2.4 Arvestades Y.G poolt toime pandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvat karistatust, tema käitumist katseajal ja vangistuses viibides, asus maakohus seisukohale, et Y.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ega hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Süüdimõistetule oli varem määratud katseaeg, kuid ta ei suutnud käituda seaduskuulekalt. Y.G karistusaja lõpuni on veel üle kahe aasta, mis on küllaldaselt pikk aeg. Kohus arvestas ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. 2
14. Maakohtu määruse peale esitasid kaebused süüdimõistetu Y.G ja tema kaitsja, taotledes määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada Y.G vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaebustes esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Süüdimõistetu Y.G leiab, et kriminaalhooldaja väited tema ja vanaema suhete ning vanaema keeldumise kohta teda enda juurde elama võtmast on valed. Vanaema ei ole neid hooldaja väiteid oma allkirjaga kinnitanud. Samuti ei nõustu Y.G prokuröri väidetega tema ohtlikkuse kohta. Y.G palub kohtul välja nõuda kogu vajalik informatsioon, mis puudutab tema ennetähtaegset vabastamist ja vanaema nõusolekut Y.G elamaasumiseks tema juurde. Samuti palub Y.G Viru Vangla meditsiiniosakonnast välja nõuda materjalid tema haiguste kohta. Y.G põeb C-hepatiiti ning ta vasak kõrv on haigestunud pikaajalise mitteravimise tulemusena. Y.G leiab, et see näitab, et ta on saanud karistuse kandmise ajal püsivad tervisehäired, mis pidevast ravivajadusest tingituna oluliselt halvendavad tema olukorda. Süüdimõistetu on seisukohal, et just nimetatud asjaolu alusel võib ja peab kohaldama tema suhtes tingimisi ennetähtaegset vabastamist, et kergendada tema haigustest tingitud kannatusi. Veel märgib Y.G , et ei ole saanud advokaat A. Neilandilt Viru Vanglasse saadetud kirja Y.G ennetähtaegse vabastamise asjaolude selgitamiseks. Samuti ei teavitatud Y.G kohtuistungi toimumise ajast, mistõttu ei olnud tal võimalik istungiks valmistuda ega esitada kohtule oma argumente, mis aidanuks kohtul teha kaalutud ja õiglast otsust Y.G ennetähtaegse vabastamise kohta. Y.G palub kohtul tema ennetähtaegse vabanemise küsimuse otsustamine edasi lükata, kuniks on selgunud tema poolt välja toodud asjaolud, kuna nad mõjutavad oluliselt kohtu otsustusprotsessi. Veel palub ta teavitada end aegsasti sellest, millal toimub kohtuistung. Kaebusele on Y.G lisanud kirja oma vanaemalt, mis tõendab tema eeltoodud väiteid. 3.2 Süüdimõistetu kaitsja märgib, et ennetähtaegne vabastamine on võimalik nii esimese kui ka teise raskusastme kuritegude korral. Kuriteo raskusega on seadusandja arvestanud ennetähtaegse vabanemise võimaldamise reguleerimisel. Seega, et isik on karistatud I raskusastme kuriteo toimepanemise eest ei ole iseenesest ennetähtaegse vabanemise takistuseks. Y.G viibib vangistuses esimest korda ning vangla poolt tema suhtes antud iseloomustus on positiivne. Kinnipeetav on täitnud individuaalses täitmiskavas temale pandud kohustused. Kehtiv distsiplinaarkaristus on kohtus vaidlustatud. Vangla leiab, et isikul on olemas motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Y.G korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on alla 50%. Kuriteo toimepanemisest on määruse tegemise ajaks möödunud 5 aastat ja 5 kuud. Seega ei ole kaitsja hinnangul põhjendatud kohtu seisukoht, nagu ei oleks Y.G teinud vastavaid järeldusi. Alates 10.11.2007 kuni isiku suhtes süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamiseni 29.01.2010 viibis Y.G 2 aastat ja 2 kuud vabaduses ja edasi vangistuses. Kõnesoleva pika perioodi vältel ei ole uut kuritegu toime pandud. Kohus märgib vaidlustatud määruses, et vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistamine näitab, et isik ei järgi käitumisreegleid. Samas 20.01.2012 kohaldatud noomitus tuli VangS § 65 lg 5 alusel lugeda kustunuks, arvestades, et see on 13.11.2012 kohtus vaidlustatud. Seega ei omanud Y.G vaidlustatud määruse tegemise ajal distsiplinaarkaristusi. Samuti tulnuks kaitsja hinnangul arvestada, et Y.G viibib reaalselt vanglas esimest korda ja ei ole argumente, et seni kantud karistus ei oleks isiku väärtushinnanguid muutnud. Arvesse tuleks võtta ka, et Y.G-l puudub teadaolevalt pereliikmete toetus. Tal on säilinud suhtlus ainult kõrges eas vanaemaga. Vanaema kasutuses olev kolmetoaline korter võimaldaks Y.G ennetähtaegse vabastamise korral teostada tema üle käitumiskontrolli. Vanaema kõrge ea tõttu on suhtlus komplitseeritud ja aastatega ei muutu see lihtsamaks. Igasugune pikemaajaline eemalolek normaalsest tsiviliseeritud elukeskkonnast raskendab aga sotsialiseerumist. Y.G olukord on seda keerukam, et tema suhe välismaailmaga on väga habras. 3 Kaitsja märgib, et 24.04.2013 helistas Y.G vanaema J.P. advokaadibüroosse ja kinnitas, et ta on nõus kindlustama Y.G viimase vangistusest ennetähtaegsel vabastamisel korteriga Narvas. Seega ei ole vanemkriminaalhooldusametniku Ü.S. poolt 15.02.2013 koostatud arvamus, et ennetähtaegse vabastamise korral ei ole võimalik kindlustada Y.G-le elukohta aadressil XXX , põhjendatud. Muuhulgas ei nähtu arvamusest, et kriminaalhooldaja oleks kinnipeetava olukordade ja seisundi analüüsimisel suhelnud Y.G-ga .
15. Tartu Ringkonnakohtu 14.05.2013 määrusega määrati süüdimõistetu Y.G ja tema kaitsja määruskaebused lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile anti määruskaebuste kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 20.05.
16. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et Y.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on Y.G puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
18. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et Y.G ei ole käesoleval ajal põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda ka asjaolu, et süüdimõistetu on oma kaebusele lisanud kirja vanaema J. Y.G-lt, milles viimane kinnitab, et on nõus Y.G pärast tema vabanemist enda juurde elama võtma. Kindla elukoha omamine on vaieldamatult oluline eeldus isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, võimaldades teostada tema üle elektroonilist järelvalvet ning kontrollida kriminaalhoolduse nõuete järgimist, kuid mitte esmatähtis. Vabastamaks kinnipeetavat vangistusest ennetähtaegselt peab kohtul olema teda iseloomustavate andmete põhjal kujunenud veendumus, et isik on kantud karistusest vajalikud järeldused teinud ning suuteline jätkama vabaduses seaduskuulekat elu. Y.G puhul ringkonnakohtul sarnaselt maakohtule sellist veendumust ei tekkinud.
19. Maakohus on asjakohaselt arvesse võtnud, et Y.G on varem kahel korral kriminaalkorras karistatud. Mõlemal korral on karistused mõistetud röövimise eest. Esimesel korral andis kohus Y.G-le võimaluse kanda mõistetud karistust vabaduses, jättes 2aastase vangistuse tingimisi täitmisele pööramata. Y.G aga ei kasutanud saadud võimalust, jätkates vabaduses oma kuritegelikku käitumist. Asjaolu, et ka katseajal toime pandud kuriteo puhul oli tegemist röövimisega, annab aluse arvata, et Y.G-l on kalduvus varavastaste kuritegude toimepanemisele. Ringkonnakohus leiab, et isiku puhul, kes kriminaalkorras karistatusele vaatamata jätkab samaliigiliste kuritegude toimepanemist, on suurem oht, et ta võib ka käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanedes panna toime sarnaseid tegusid. Materiaalse kasu saamise eesmärgil uue kuriteo toimepanemise ohtu suurendab ka asjaolu, et süüdimõistetul on suures ulatuses tasumata nõudeid, kindel töökoht aga puudub.
20. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal, mil süüdimõistetu karistusaja lõpuni on jäänud veel märkimisväärselt pikk aeg (enam kui kaks aastat), ei esine 4 ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid Y.G vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
21. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Paavo Randma Maarika Kuusk 5 Tiit Lõhmus