lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav F.T , isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; keskeriharidusega; emakeel eesti keel; töövõimetuspensionär (mh liikumispuue) Karistatus Karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistatud üks kord Tartu Maakohtu 08.09.2016. a otsusega
järgi 5 kuu 28 päeva pikkuse ärakandmata vangistusega
lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi 1 aasta pikkuse katseajaga ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Karistus täidetud 08.09.
2.
– 21.04.2020, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja mõista F.T Luku kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud 28 päeva vangistust. 3.
lg 2 alusel arvata koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 14 päeva vangistust.
lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui F.T ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud
F.T peab: 5.
lg 2 p 8 alusel kohustada F.T käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida edaspidi ära süüdistuses nimetatud süüteod või nendega sama liiki süüteod. 7.
lg 4 alusel kohustada F.T 15 tööpäeva jooksul koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest registreerima end riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbima meditsiiniasutusest määratud ajal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinetis, Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus, Valga Haiglas, Lõuna-Eesti Haigla Psühhiaatriaosakonnas, Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus, Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinetis, Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus, AJK Kliinikus, Viru Haigla Tapa Tervisekeskuses ja Kuresaare Haiglas. 8.
p 1 alusel arvestada katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.
järgi, uuesti tahtlikult juhtis 20.04.2020 kell 13.46 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx mootorsõidukit xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxx alkoholijoobeseisundis, kui alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,81 mg/l kohta. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani F.T toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav F.T ja tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preem sõlmisid kokkuleppe järgnevas. A. Lukule mõistetavaks karistuseks
lg 2 järgi on 1 aasta vangistust.
alusel jätta mõistetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata.
– 21. aprill 2020, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja mõista kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud 28 päeva vangistust.
lg-te 1 ja 2 alusel peab F.T mõistetud vangistusest koheselt ära kandma 14 päeva.
lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistus 11 kuud ja 14 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui F.T ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib
lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab
lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust ja tema nõusolekul talle
lg 4 alusel pandud kohustust registreerida ennast 15 tööpäeva jooksul koheselt 3 kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbida meditsiiniasutuse määratud ajal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenus. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. F.T kuulub
lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsekulu kohtueelses menetluses 272,40 eurot ja sundraha 876 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel jätta sundraha 438 euro ulatuses riigi kanda. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb võimaldada A. Lukul menetluskulud kokku summas 710,40 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.